Külaline kirjutas: ↑15 Mär 2026 23:47Ma ei räägi egoismist, laiskusest ja ülbusest, vaid sellest, et peres on asjad tasakaalus. Meie peres on nii, et me vaistlikult tunnetame ise ära kelle kord on parasjagu süüa teha või tolmuimeja kätte võtta. Meil ei käi mingit ranget arvestust, et eile tegin mina, täna sina, vaid see kujuneb kuidagi vaikimisi - ise tunnetame, et nüüd on minu kord. Koristamisega või pesu kokku panemisega on üldse nii, et teeb see, kellele enne hakkab närvidele käima. Keegi kedagi ei käsuta, ei sunni, ei nääguta. Ja mitte kumbki ei tunne ennast ärakasutatuna.
Ma siis see, kes soovitas mehel kõhu täis hoida ja ka seksi anda. Meil on ka nii, et teeb, kes näeb, et vaja teha. Kui mu mees töötas 8-17 ja ma olin enne kodus, siis loomulikult tegin mina süüa. Kui koroona ajal oli mees kodus ja mina tööl, siis tegi mees süüa.
Aga nii, et mees tuleb töölt koju ja mul on olnud vaba päev ja ma pole süüa teinud, selline asi pole mu jaoks ok. Ka peseb mees ise oma pesu, paneb kuivama ja voldib oma riided kappi. Koristab ja teeb süüa.
Aga mu meelest pole ok, et kui ma olen pikalt null libiidoga, et siis mees peab ka ilma olema. Ei seksi muidugi nagu märtsijänesed, aga kord nädalas suudan ma ikka oma mehele vastu tulla ja seksi teha. Ega siis 55+ mehed nii särtsakad ka enam pole, aga mingi vajadus ju neil on, ja ma armastan oma meest endisel, kuigi mul isu mingiks ajaks kadunud, siis "annangi" seksi.
Ärge muretsega, ma pole mingi allasurutud naine, kes peab mees toitma ja seksitama, kui see nõuab.
Olen täitsa ok naine, kes tahab oma mehega lõpuni koos elada. Meie lapsi ja lastelapsi koos hoida ja ühe laua taga peresündmusi pidada.
PS! Ma suitsetan, aga mees mitte. Ja ma joon ka rohkem kui mees. Ja ma armastan väga tantsida, aga mees istub. Niiet, ärge muretsege, et ma teen midagi, mis mulle ei meeldi. Ma lihtsalt vastasin küsimusele, kuidas pikka kooselu pidada.