Toimiv kooselu

[Külaline]

Olen naine ja visiitsuhtes alates vanusest 34. Maailma parim elu, kus on nii vabadus kui ka nädalalõppude kooselu.

Eks umbes sellisest vanusest hakkab vaikselt see pühendumisvõime, leplikkus ja paindlikkus ära kadumagi.

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

35 a naine väga tüdruk enam muidugi vist pole. Ilmselt arvaksid sama nii naistearst kui kosmeetik. Aga hoolitsusvajadus on otseselt bioloogiline ja seotud hormoonidega ja kuna alates 35 langebki fertiilus ja sellega seotud hormoonid järsult, siis pole mingit tohutut tungi kellegagi (kellega ka lapsed ei seo), niisama koos olla - evolutsiooniliselt justkui normaalne asjade käik. Mina elasin 19-24 üksi ilma meheta. Olime küll üli rõõmsad kui mehega koos elama hakkasime, ükski vägi poleks suutnud meid visiitelu elama panna. Praegu on meil nii mitu elamist, et tundub juba aegajalt visiitsuhe, aga kui peaks ühe variandi valima, siis ikkagi oleks igal juhul koos.

[Külaline]

Ütleme alates 44-45 ikka igat tölli enam tõesti ei talu.

Et siis igat tölli ei talu, aga teisi tölle talud.
Tõmbate neid ligi.

[Külaline]

Visiitsuhe ise on kõige ilmselgem väsimuse märk- ei jaksa ega suuda ju soliidses eas enam teise inimese veidrustega (isegi tavaliste asjadega) kuidagi enam kohaneda.

No Yxik veidi ilustas asja, tegelikult on tal prostitutsioonilaadne suhe, mitte mingi päris suhe. Ta lihtsalt maksab seksi eest.

[Külaline]

Eks umbes sellisest vanusest hakkab vaikselt see pühendumisvõime, leplikkus ja paindlikkus ära kadumagi.

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

35 a naine väga tüdruk enam muidugi vist pole. Ilmselt arvaksid sama nii naistearst kui kosmeetik. Aga hoolitsusvajadus on otseselt bioloogiline ja seotud hormoonidega ja kuna alates 35 langebki fertiilus ja sellega seotud hormoonid järsult, siis pole mingit tohutut tungi kellegagi (kellega ka lapsed ei seo), niisama koos olla - evolutsiooniliselt justkui normaalne asjade käik. Mina elasin 19-24 üksi ilma meheta. Olime küll üli rõõmsad kui mehega koos elama hakkasime, ükski vägi poleks suutnud meid visiitelu elama panna. Praegu on meil nii mitu elamist, et tundub juba aegajalt visiitsuhe, aga kui peaks ühe variandi valima, siis ikkagi oleks igal juhul koos.

Ma elasin mehega 18-35. Ükski vägi ei pane mind igapäevaselt mehega elama. Reede õhtust pühapäeva õhtuni, nagu oleme/elame praegu koos-parim.

[Külaline]

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi

Nii ta on, kui ikka Rakvere sardelli oled maitsta saanud, siis Nõo viinerit enam ei taha

Meil ei ole enam nõukogude aeg, kus süüakse sardelli, viinerit ja keeduvorsti. Tänapäeval on viisakamad lahendused.

[Külaline]

Kui vana ise oled. Mina saan täna 58 ja pole ka mingit väsimuse märke. Tõsi, kuna olen viimastel aastatel ühe korra jänni jäänud ja on visiitsuhe, siis igaks juhuks kasutan nüüd sildenafili veerand tabletti korraga..

Visiitsuhe ise on kõige ilmselgem väsimuse märk- ei jaksa ega suuda ju soliidses eas enam teise inimese veidrustega (isegi tavaliste asjadega) kuidagi enam kohaneda. Kui tervet rehkendust ei jaksa teha, siis teedki veerandi või kahekümenndiku või mis see visiidi tihedus parasajagu ongi
… Vanemate inimeste puhul vist levinuim suhte vorm. Ei jaksa neid tuhvleid, ravimikaste ja fotoalbumeid kuhugi kolima enam hakata, isegi kui väga tahaks.

Sa vist ei pannud tähele, keda tsiteerid. Tema ju otsib endale koguaeg püsipartnerit.

[Külaline]

Olen naine ja visiitsuhtes alates vanusest 34. Maailma parim elu, kus on nii vabadus kui ka nädalalõppude kooselu.

Eks umbes sellisest vanusest hakkab vaikselt see pühendumisvõime, leplikkus ja paindlikkus ära kadumagi.

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

[Külaline]

Eks umbes sellisest vanusest hakkab vaikselt see pühendumisvõime, leplikkus ja paindlikkus ära kadumagi.

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Meie nelja paari puhul on kolmel vabad mehed /üks naine lõpetas neli aastat tagasi visiitsuhte ja ei taha ei lähi-ega kaugmeest/ ning mehed oleksid hea meelega kooselus. Suhete pikkus 8, 11 ja 12 aastat. Mingeid hapusid viinamarju pole. Ülimõnus olla ise oma aja perenaine ja kui soovida koos midagi teha, on ka see võimalus alati käeulatuses olemas. Minu mehel on mu kodus omad kapipool riietega, jalatsid, hügieenitarbed, aga teda ennast lihtsalt igapäevaselt pole.

[Külaline]

Ma siis see, kes soovitas mehel kõhu täis hoida ja ka seksi anda.

Täna päeval vaatasin mingit Taavi Libe saadet. Seal oli lõik ühe meespere (kolm põlvkonda) autode väljanäitusest. Putitati mingeid Volgasid jmt. Libe küsis siis kõige vanemalt - ca 70-80-aastaselt härralt, et kui teil, meestel on nii vahva aastakümneid kestnud hobi, siis kas perenaisel ka on mingi hobi? Selle peale teatas vanahärra, et muidugi! Tema hobi on koristamine, pesu pesemine ja söögi tegemine.

Kui selles vanuses härra midagi sellist ütleb, siis on kuidagi mõistetav. Aga, kui 50-aastased naised sellist jama ajavad, et mehe teenimine ongi naise töö, siis võtab nõutuks!

[Külaline]

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Meie nelja paari puhul on kolmel vabad mehed /üks naine lõpetas neli aastat tagasi visiitsuhte ja ei taha ei lähi-ega kaugmeest/ ning mehed oleksid hea meelega kooselus. Suhete pikkus 8, 11 ja 12 aastat. Mingeid hapusid viinamarju pole. Ülimõnus olla ise oma aja perenaine ja kui soovida koos midagi teha, on ka see võimalus alati käeulatuses olemas. Minu mehel on mu kodus omad kapipool riietega, jalatsid, hügieenitarbed, aga teda ennast lihtsalt igapäevaselt pole.

Arusaadav, aga ei saa aru, miks sa kõikide naiste eest räägid? Miks sa arvad, et kõikidele naistele meeldib selline suhtevorm?

Mul on muidugi kahju, et sa oled varem sattunud sellistesse suhetesse, kus mehed su vabadust, käimisi ja tegemisi on piiranud. Ma olen alalises kooselus saanud kõike seda teha, mida ma olen tahtnud. Erandiks oli vaid see aeg, kui lapsed olid väiksed.

[Külaline]

Eks umbes sellisest vanusest hakkab vaikselt see pühendumisvõime, leplikkus ja paindlikkus ära kadumagi.

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Mina mõistan seda. Sest, kui on halb kooselu olnud, siis ongi rakse uskuda, et võib olla ka normaalseid partnereid, kellega kooselu ei ole üks häda ja viletsus.
Nimelt ma ise olen näide. Mul ilmselt on nii suur trauma halvast kooslusest, et hetkel jookseb mul 4s üksik aasta ja hetkel veel ei taha ka mitte üht püsivat meest oma ellu. Sain just 37. Esimene ja pikk kooselu kestis 12a. Miks nii kaua- no seda teavad vägivaldsetes oludes olnud kaaslased. Ju ma siis pole seda õiget oma inimest kohanud veel, kelle olen uuesti nõus oma ellu päriselt laskma. Nüüd ma olen lihtsalt üliettevaatlik, targem ja kui ma tunnen, et pole päris õige, siis nii ka on.

[Külaline]

Kui saad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepi. Tüdrukud, kes mõni aeg üksi elanud, ei taha mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Mina mõistan seda. Sest, kui on halb kooselu olnud, siis ongi rakse uskuda, et võib olla ka normaalseid partnereid, kellega kooselu ei ole üks häda ja viletsus.
Nimelt ma ise olen näide. Mul ilmselt on nii suur trauma halvast kooslusest, et hetkel jookseb mul 4s üksik aasta ja hetkel veel ei taha ka mitte üht püsivat meest oma ellu. Sain just 37. Esimene ja pikk kooselu kestis 12a. Miks nii kaua- no seda teavad vägivaldsetes oludes olnud kaaslased. Ju ma siis pole seda õiget oma inimest kohanud veel, kelle olen uuesti nõus oma ellu päriselt laskma. Nüüd ma olen lihtsalt üliettevaatlik, targem ja kui ma tunnen, et pole päris õige, siis nii ka on.

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus (ilmselt halb kogemus), kui inimesele tundub, et visiitkooselu, või hoopis elu üksinda, on kõige parem suhtevorm.

[Külaline]

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Meie nelja paari puhul on kolmel vabad mehed /üks naine lõpetas neli aastat tagasi visiitsuhte ja ei taha ei lähi-ega kaugmeest/ ning mehed oleksid hea meelega kooselus. Suhete pikkus 8, 11 ja 12 aastat. Mingeid hapusid viinamarju pole. Ülimõnus olla ise oma aja perenaine ja kui soovida koos midagi teha, on ka see võimalus alati käeulatuses olemas. Minu mehel on mu kodus omad kapipool riietega, jalatsid, hügieenitarbed, aga teda ennast lihtsalt igapäevaselt pole.

Arusaadav, aga ei saa aru, miks sa kõikide naiste eest räägid? Miks sa arvad, et kõikidele naistele meeldib selline suhtevorm?

Mul on muidugi kahju, et sa oled varem sattunud sellistesse suhetesse, kus mehed su vabadust, käimisi ja tegemisi on piiranud. Ma olen alalises kooselus saanud kõike seda teha, mida ma olen tahtnud. Erandiks oli vaid see aeg, kui lapsed olid väiksed.

Mina ei arva midagi, mul on jumala ükskõik, kuidas keegi elab. Ja jälle, lõpeta juba see arvamine - ei, ma ei ole sattunud suhetesse, kus piiratakse mu vabadust. Olen saanud alati teha kõike, mida tahan. Olen elanud kooselus-jah, väikeste lastega ideaalne elu. Väikeseid lapsi juba ammu pole ja üksi on mõnus! Aga sina lõpeta oma arvamuste peale surumine-küll ei taha mehed koos olla ja küll on keegi halvas suhtes olnud. Küll on kõrini, kuidas osad käivad ringi ja arvavad teadvat, kuidas kõik teistel ikka on. Ma arvasin kunagin samuti, et kooselu on parim, kuni otsustasin ühel hetkel visiitsuhte kasuks ning avastasin, et ma ei tahagi midagi muud.

[Külaline]

Meie nelja paari puhul on kolmel vabad mehed /üks naine lõpetas neli aastat tagasi visiitsuhte ja ei taha ei lähi-ega kaugmeest/ ning mehed oleksid hea meelega kooselus. Suhete pikkus 8, 11 ja 12 aastat. Mingeid hapusid viinamarju pole. Ülimõnus olla ise oma aja perenaine ja kui soovida koos midagi teha, on ka see võimalus alati käeulatuses olemas. Minu mehel on mu kodus omad kapipool riietega, jalatsid, hügieenitarbed, aga teda ennast lihtsalt igapäevaselt pole.

Arusaadav, aga ei saa aru, miks sa kõikide naiste eest räägid? Miks sa arvad, et kõikidele naistele meeldib selline suhtevorm?

Mul on muidugi kahju, et sa oled varem sattunud sellistesse suhetesse, kus mehed su vabadust, käimisi ja tegemisi on piiranud. Ma olen alalises kooselus saanud kõike seda teha, mida ma olen tahtnud. Erandiks oli vaid see aeg, kui lapsed olid väiksed.

Mina ei arva midagi, mul on jumala ükskõik, kuidas keegi elab. Ja jälle, lõpeta juba see arvamine - ei, ma ei ole sattunud suhetesse, kus piiratakse mu vabadust. Olen saanud alati teha kõike, mida tahan. Olen elanud kooselus-jah, väikeste lastega ideaalne elu. Väikeseid lapsi juba ammu pole ja üksi on mõnus! Aga sina lõpeta oma arvamuste peale surumine-küll ei taha mehed koos olla ja küll on keegi halvas suhtes olnud. Küll on kõrini, kuidas osad käivad ringi ja arvavad teadvat, kuidas kõik teistel ikka on. Ma arvasin kunagin samuti, et kooselu on parim, kuni otsustasin ühel hetkel visiitsuhte kasuks ning avastasin, et ma ei tahagi midagi muud.

Sul on asjad sassis! Sina jakkasid ju midagi teiste kohta arvama. Ütlesid, et kui nad saavad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepiks ega tahaks mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Minul on võrdlus olemas nii ühe kui ka teise suhtevormiga. Ja mina ei arva üldse samamoodi kui sina.

[Külaline]

Arusaadav, aga ei saa aru, miks sa kõikide naiste eest räägid? Miks sa arvad, et kõikidele naistele meeldib selline suhtevorm?

Mul on muidugi kahju, et sa oled varem sattunud sellistesse suhetesse, kus mehed su vabadust, käimisi ja tegemisi on piiranud. Ma olen alalises kooselus saanud kõike seda teha, mida ma olen tahtnud. Erandiks oli vaid see aeg, kui lapsed olid väiksed.

Mina ei arva midagi, mul on jumala ükskõik, kuidas keegi elab. Ja jälle, lõpeta juba see arvamine - ei, ma ei ole sattunud suhetesse, kus piiratakse mu vabadust. Olen saanud alati teha kõike, mida tahan. Olen elanud kooselus-jah, väikeste lastega ideaalne elu. Väikeseid lapsi juba ammu pole ja üksi on mõnus! Aga sina lõpeta oma arvamuste peale surumine-küll ei taha mehed koos olla ja küll on keegi halvas suhtes olnud. Küll on kõrini, kuidas osad käivad ringi ja arvavad teadvat, kuidas kõik teistel ikka on. Ma arvasin kunagin samuti, et kooselu on parim, kuni otsustasin ühel hetkel visiitsuhte kasuks ning avastasin, et ma ei tahagi midagi muud.

Sul on asjad sassis! Sina jakkasid ju midagi teiste kohta arvama. Ütlesid, et kui nad saavad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepiks ega tahaks mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Minul on võrdlus olemas nii ühe kui ka teise suhtevormiga. Ja mina ei arva üldse samamoodi kui sina.

Kas olid samuti enne kooselus ja hiljem visiitsuhtes ja mis siis täpsemalt ei meeldinud? Osad naised on suhtesõltlased, kel peabki koguaeg mõni mees kõrval olema. Paljud tahavad koos elada, sest üksi ei jaksa kõige eest maksta või ei saa teatud töödega hakkama.

[Külaline]

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus (ilmselt halb kogemus), kui inimesele tundub, et visiitkooselu, või hoopis elu üksinda, on kõige parem suhtevorm.

Ära üldista.

[Külaline]

Olen elanud koos ja olen elanud visiitsuhtes. Iga kell eelistan alaliselt koos elada.

Ei mõista seda osade inimeste juttu, et ei taha midagi enam kooselust kuulda. Samuti ka seda, et üksiolemine on luksus... Usun, et mõnele inimesele niimoodi sobib, aga et see peaks kõikidele meeldima - kui nad vaid saaksid seda kogeda - nagu sina arvad, siis seda juttu ma ei usu. Pigem jätab selline iga hinna eest oma elu palju õigemaks ja paremaks pidamine mulje, et inimesel kuskilt pigistab. Mis paneb vägisi arvama, et siin võib tegu olla hoopis hapude viinamarjadega - tahaks küll, aga mingil põhjusel ei saa. Näiteks, mees ei taha, äkki on mees hoopis kooselus kellegi teisega vmt...

Sorry, lihtsalt jääb selline mulje.

Mina mõistan seda. Sest, kui on halb kooselu olnud, siis ongi rakse uskuda, et võib olla ka normaalseid partnereid, kellega kooselu ei ole üks häda ja viletsus.
Nimelt ma ise olen näide. Mul ilmselt on nii suur trauma halvast kooslusest, et hetkel jookseb mul 4s üksik aasta ja hetkel veel ei taha ka mitte üht püsivat meest oma ellu. Sain just 37. Esimene ja pikk kooselu kestis 12a. Miks nii kaua- no seda teavad vägivaldsetes oludes olnud kaaslased. Ju ma siis pole seda õiget oma inimest kohanud veel, kelle olen uuesti nõus oma ellu päriselt laskma. Nüüd ma olen lihtsalt üliettevaatlik, targem ja kui ma tunnen, et pole päris õige, siis nii ka on.

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus (ilmselt halb kogemus), kui inimesele tundub, et visiitkooselu, või hoopis elu üksinda, on kõige parem suhtevorm.

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus, kui inimesele tundub, et üksi pole ta mitte keegi ja elu saab olla täiuslik ainult mehelõhnaga.

[Külaline]

Mina mõistan seda. Sest, kui on halb kooselu olnud, siis ongi rakse uskuda, et võib olla ka normaalseid partnereid, kellega kooselu ei ole üks häda ja viletsus.
Nimelt ma ise olen näide. Mul ilmselt on nii suur trauma halvast kooslusest, et hetkel jookseb mul 4s üksik aasta ja hetkel veel ei taha ka mitte üht püsivat meest oma ellu. Sain just 37. Esimene ja pikk kooselu kestis 12a. Miks nii kaua- no seda teavad vägivaldsetes oludes olnud kaaslased. Ju ma siis pole seda õiget oma inimest kohanud veel, kelle olen uuesti nõus oma ellu päriselt laskma. Nüüd ma olen lihtsalt üliettevaatlik, targem ja kui ma tunnen, et pole päris õige, siis nii ka on.

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus (ilmselt halb kogemus), kui inimesele tundub, et visiitkooselu, või hoopis elu üksinda, on kõige parem suhtevorm.

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus, kui inimesele tundub, et üksi pole ta mitte keegi ja elu saab olla täiuslik ainult mehelõhnaga.

Ahsoo! Et siis need naised, kes elavad mehega koos, on suhtesõltlased ja on mehega koos sellepärast, et mehelõhn oleks majas?

[Külaline]

Jah, seda ma ütlengi, et selle taga on mingi põhjus (ilmselt halb kogemus), kui inimesele tundub, et visiitkooselu, või hoopis elu üksinda, on kõige parem suhtevorm.

Ära üldista.

Mina ei üldista! Mina aktsepteerin, et on olemas erinevaid suhtevorme - nii püsivat kooselu kui ka visiitkooselu. Sina lendasid teemasse ja kukkusid patrama, et ainuõige suhtevorm on visiitabielu. Ja et kõik need, kes elavad alaliselt koos, lihtsalt ei tea, mis tegelikult on hea.

[Külaline]

Mina ei arva midagi, mul on jumala ükskõik, kuidas keegi elab. Ja jälle, lõpeta juba see arvamine - ei, ma ei ole sattunud suhetesse, kus piiratakse mu vabadust. Olen saanud alati teha kõike, mida tahan. Olen elanud kooselus-jah, väikeste lastega ideaalne elu. Väikeseid lapsi juba ammu pole ja üksi on mõnus! Aga sina lõpeta oma arvamuste peale surumine-küll ei taha mehed koos olla ja küll on keegi halvas suhtes olnud. Küll on kõrini, kuidas osad käivad ringi ja arvavad teadvat, kuidas kõik teistel ikka on. Ma arvasin kunagin samuti, et kooselu on parim, kuni otsustasin ühel hetkel visiitsuhte kasuks ning avastasin, et ma ei tahagi midagi muud.

Sul on asjad sassis! Sina jakkasid ju midagi teiste kohta arvama. Ütlesid, et kui nad saavad midagi head maitsta, siis enam muuga ei lepiks ega tahaks mingist statsionaarsest mehest oma kodus enam midagi kuulda.

Minul on võrdlus olemas nii ühe kui ka teise suhtevormiga. Ja mina ei arva üldse samamoodi kui sina.

Kas olid samuti enne kooselus ja hiljem visiitsuhtes ja mis siis täpsemalt ei meeldinud? Osad naised on suhtesõltlased, kel peabki koguaeg mõni mees kõrval olema. Paljud tahavad koos elada, sest üksi ei jaksa kõige eest maksta või ei saa teatud töödega hakkama.

Tüüpiline! Kui elad mehega püsivalt koos, siis sellepärast, et mehe lõhn peab majas olema. Sinu arvates on selline naine kindlasti mehest majanduslikult või emotsionaalselt sõltuv. Või naine on lihtsalt suhtesõltlane.

Kui mina isiklikult sulle huvi pakun, siis minul oli väga pikk abielu. Pärast seda olin koos mehega, kellega tuli teatud põhjustel mitu aastat visiitsuhtes elada. Suhtlesime küll igapäevaselt, aga see ei ole kaugeltki see... Nüüd oleme koos ja see tunne on minu jaoks palju parem ja õigem kui visiitsuhteaegne periood. Rahaline ja muul moel hakkamasaamine ei oma siinkohal mingit tähtsust. Ma käin tööl ja teenin ise. Samuti on mul olemas pea ja käed, millega saab nii mõndagi ära teha.