Erinevad ühiskonnad

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 09:36
Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.
Eestis on ju see solidaarsus olemas. Ka vaesemate lapsed saavad hariduse, ka kõrghariduse, kui vaid tahavad. Suurem probleem on nende hoiakutes ja väärtushinnangutes, mis nad kodust kaasa saavad. Näen neid koolis küllalt. On põlgus õppimise vastu, õpiabides ja tugiteenustel ei käi, tunnis ainult laamendavad ja karjuvad, neljandas klassis hakkavad veipima, kuuendas jooma. Agressiivsus, kaklused, politsei juba põhikoolis, vanemad ainult õigustavad ja kaitsevad. Kõik võimalused on neil olemas, aga ise nad seda ei väärtusta. Imelik, et slaavlastel on selline arusaam, et kui nad ise maksavad, nö repetiiitori palkavad, on see väga peen värk, aga kui võtavad vastu tasuta pakutava õpiabi, siis see on häbiväärne ja sinna nad ei lähe. Seega pole see tasuta haridus ja tasuta abi alati sugugi hea, sest seda ei oska lapsed ega nende vanemad hinnata. Kui see on privileeg ja tuleb ise maksta, on motivatsioon sageli hoopis suurem.
Aga Eestis on ju lisaks jõukate-edukate (kellel poleks mingi probleem oma lapse haridus kinni maksta) ja haridust mitteväärtsustvate nn. jõmmiperede olemas ka kolmas grupp: korralikud (ja sageli kõrgharitud), aga keskpärast sissetulekut teenivad lapsevanemad. Ma mõtlen, kui lapsevanem töötab näiteks raamatukoguhoidjana, sotsiaaltöötajana, huviringi juhendajana, ülikooli teadurina, aednikuna... Või peetakse väikest firmat: kohvik, käsitöökoda, väike majutusettevõte, puukool vms. Enamasti on sellistel peredel väärtushinnagud haridust soosivad ja lastel õpimotsiooniga kõik korras. Kui noor on tubli ja suudab üldhariduskooli korralike hinnetega lõpetada ja kuhugi sisse astuda, siis toiduraha jm. minmaalse suudavad vanemad oma õppuritele võimaldada. Aga sellised pered satuksid kohe raskustesse siis, kui Eestis muudetaks hea üldharidus ja kõrgharidus ainult tasuliseks. Kõigil pole nii suured sissetulekud, et oma laste üldharidus (ja kõrgharidus takkapiha) kinni maksta.

Mina küll ei tahaks elada sellises Eestis, kus näit. raamatukoguhoidja või väikefirma pidaja laps jääb korraliku hariduseta, sest tema vanemad ei olndud piisavalt jõuakad, et kallist haridust kinni maksta.

Iga kell eelistan solidaarsust nagu Eestis ja Põhjamaades praegu on.

Mis jõmmiperede lastega (kelle väärtushinnagud on, nagu on ja kes tasuta hariduse pakkujatele näkku viskavad) teha, on omaette küsimus. Aga kindlasti ei pea tasuta hariduse äravõtmisega karistama ühtlasi ka teisi peresid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina küll ei tahaks elada sellises Eestis, kus näit. raamatukoguhoidja või väikefirma pidaja laps jääb korraliku hariduseta, sest tema vanemad ei olndud piisavalt jõuakad, et kallist haridust kinni maksta.

Iga kell eelistan solidaarsust nagu Eestis ja Põhjamaades praegu on.
Seda jah, aga nüüd neid õppida mittetahtjaid vägisi koolis kinni hoida 18 eluaastani minu arust küll mingit mõtet pole. No äkki siis pätte on tänaval vähem, ei tea, aga teistel ei lase sellised ka ju õppida. Ja õpetajaid peletavad sellised õpilased ka koolist eemale. Siis ongi olukord, et õpetajaid aina toodetakse juurde, õppimise ajal nad siis töötavad koolis, aga selleks ajaks, kui kvalifikatsioon on käes, on neil sellest juba villand ja lähevad mujale tööle.
Tolmukübe
Postitusi: 1887
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Kohustuslik peaks vist olema ainult 6 klassi. Siis kaovad nn erivajadustega koolidest varakult minema, ei sega nad rohkem kedagi. Ja õppida nad ju ei taha, milleks inimesi vägisi kooli seinte vahel kinni hoida. Ei tea, kas on ühiskondi ka, kus kooliharidus pole kohustuslik?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 01 Mär 2026 14:37 Kohustuslik peaks vist olema ainult 6 klassi. Siis kaovad nn erivajadustega koolidest varakult minema, ei sega nad rohkem kedagi. Ja õppida nad ju ei taha, milleks inimesi vägisi kooli seinte vahel kinni hoida. Ei tea, kas on ühiskondi ka, kus kooliharidus pole kohustuslik?
Erivajadus ja õpimotivatsioon on täiesti kaks erinevat asja. Ja kuhu sa need 6 klassi haridusega pätid siis saadaks? Tänavale varastama?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 01 Mär 2026 14:37 Kohustuslik peaks vist olema ainult 6 klassi. Siis kaovad nn erivajadustega koolidest varakult minema, ei sega nad rohkem kedagi.
Kuhu nad sinu arust kaovad? Ühiskonnast ei kao nad ju kuhugi ja mida see suur hulk 6-klassi haridusega poolkirjaoskamatuid inimesi sinu arvates tegema hakkab? SEE on meie kõigi probleem.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:01 Iga kell eelistan solidaarsust nagu Eestis ja Põhjamaades praegu on.
Minu arust võiks Eesti Põhjamaade-orientatsioon isegi suurem olla. Ma ei saagi päris hästi aru, miks meie riik ei ole teinud avaldust liitumaks Põhjamaade Ministrite Nõukoguga, st ei ole soovi avaldanud ametlikult olla üks Põhjamaadest.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:47
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:01 Iga kell eelistan solidaarsust nagu Eestis ja Põhjamaades praegu on.
Minu arust võiks Eesti Põhjamaade-orientatsioon isegi suurem olla. Ma ei saagi päris hästi aru, miks meie riik ei ole teinud avaldust liitumaks Põhjamaade Ministrite Nõukoguga, st ei ole soovi avaldanud ametlikult olla üks Põhjamaadest.
Äkki sellepärast, et Põhjamaades pole sellisele avaldusele poliitilist toetust? Meie võime ju tahta, aga Põhjamaade jaoks oleme siiski Ida-Euroopa poole kaldu.
Tolmukübe
Postitusi: 1887
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 01 Mär 2026 14:44
Tolmukübe kirjutas: 01 Mär 2026 14:37 Kohustuslik peaks vist olema ainult 6 klassi. Siis kaovad nn erivajadustega koolidest varakult minema, ei sega nad rohkem kedagi.
Kuhu nad sinu arust kaovad? Ühiskonnast ei kao nad ju kuhugi ja mida see suur hulk 6-klassi haridusega poolkirjaoskamatuid inimesi sinu arvates tegema hakkab? SEE on meie kõigi probleem.
Lihttöödele või abirahade peale või oma vanemate kaela ülalpeetavaks, kuhu nad ikka kaovad. Kui nad just palju abirahasid ei larista, siis meil probleemi pole, las tiksuvad. Ja pätte on kogu aeg olnud, sinna ei saa nagunii midagi parata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:48
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:47
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:01 Iga kell eelistan solidaarsust nagu Eestis ja Põhjamaades praegu on.
Minu arust võiks Eesti Põhjamaade-orientatsioon isegi suurem olla. Ma ei saagi päris hästi aru, miks meie riik ei ole teinud avaldust liitumaks Põhjamaade Ministrite Nõukoguga, st ei ole soovi avaldanud ametlikult olla üks Põhjamaadest.
Äkki sellepärast, et Põhjamaades pole sellisele avaldusele poliitilist toetust? Meie võime ju tahta, aga Põhjamaade jaoks oleme siiski Ida-Euroopa poole kaldu.
Sellist avaldust menetleks Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Ja kuni me avaldust ei tee, ei saa ka teada, kas on toetus või mitte. Eesti ainus seos Ida-Euroopaga on see, et see oli 50 aastat okupeeritud ühe Ida-Euroopa riigi poolt. Eesti ise asub Põhja-Euroopas. Meie korruptsiooniindeks ja krimiindeks on paremad kui enamikes Põhjamaades.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 01 Mär 2026 14:52
Külaline kirjutas: 01 Mär 2026 14:44
Tolmukübe kirjutas: 01 Mär 2026 14:37 Kohustuslik peaks vist olema ainult 6 klassi. Siis kaovad nn erivajadustega koolidest varakult minema, ei sega nad rohkem kedagi.
Kuhu nad sinu arust kaovad? Ühiskonnast ei kao nad ju kuhugi ja mida see suur hulk 6-klassi haridusega poolkirjaoskamatuid inimesi sinu arvates tegema hakkab? SEE on meie kõigi probleem.
Lihttöödele või abirahade peale või oma vanemate kaela ülalpeetavaks, kuhu nad ikka kaovad. Kui nad just palju abirahasid ei larista, siis meil probleemi pole, las tiksuvad. Ja pätte on kogu aeg olnud, sinna ei saa nagunii midagi parata.
Ainult väga rumal ühiskond toodab vabatahtlikult rumalaid ülalpeetavaid juurde.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eesti ainus seos Ida-Euroopaga on see, et see oli 50 aastat okupeeritud ühe Ida-Euroopa riigi poolt.
Seost on ikka tunduvalt rohkem. Väga suur osa rahvastikust on slaavlased, kes levitavad siin oma keelt ja meelt. See annab tunda igal sammul. Põhjamaade mentaliteedini on suur samm veel minna.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:57
Eesti ainus seos Ida-Euroopaga on see, et see oli 50 aastat okupeeritud ühe Ida-Euroopa riigi poolt.
Seost on ikka tunduvalt rohkem. Väga suur osa rahvastikust on slaavlased, kes levitavad siin oma keelt ja meelt. See annab tunda igal sammul. Põhjamaade mentaliteedini on suur samm veel minna.
20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:00
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:57
Eesti ainus seos Ida-Euroopaga on see, et see oli 50 aastat okupeeritud ühe Ida-Euroopa riigi poolt.
Seost on ikka tunduvalt rohkem. Väga suur osa rahvastikust on slaavlased, kes levitavad siin oma keelt ja meelt. See annab tunda igal sammul. Põhjamaade mentaliteedini on suur samm veel minna.
20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Olen nõus. Ega meil enne Euroopa Liiduga liitumist polnud ka elu nagu EL-is ja tuligi ju teha mitu aastat tööd selle nimel, et teatud tingimused täita. Eks selle Põhjamaade Nõukoguga liitumisega ole kindlasti samamoodi. Aga siis tulebki seda teha. Või kas kellegi arvates on siis parem jäädagi pooleldi Ida-Euroopaks või mis see vastuseisu point siin on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:05
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:00
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 14:57
Seost on ikka tunduvalt rohkem. Väga suur osa rahvastikust on slaavlased, kes levitavad siin oma keelt ja meelt. See annab tunda igal sammul. Põhjamaade mentaliteedini on suur samm veel minna.
20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Olen nõus. Ega meil enne Euroopa Liiduga liitumist polnud ka elu nagu EL-is ja tuligi ju teha mitu aastat tööd selle nimel, et teatud tingimused täita. Eks selle Põhjamaade Nõukoguga liitumisega ole kindlasti samamoodi. Aga siis tulebki seda teha. Või kas kellegi arvates on siis parem jäädagi pooleldi Ida-Euroopaks või mis see vastuseisu point siin on?
Kus see vastuseis on? Ma lihtsalt ütlesin, et vaevalt, et siin ainult mõnel külalisel on mõte tulnud ametlikult Põhjamaaks saada ja seda varianti on uuritud. Kuid ilmselgelt pole sellele Põhjamaade poolt poliitilist toetust. Kas tõesti teie arust olete teie esimesed maailmas, kellele see mõte on tulnud? See nii ei käi, et esita aga avaldus ja asi on korras. See räägitakse enne läbi, kas sellel on mõtet või mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Pigem ikka 30 protsenti rahvastikust. Ja see, et need osad punapassi omanikud eest ära surevad ja siin sündivad venelased ja ukrainlased kodakondsuse saavad, ei tähenda, et slaavlasi päriselt vähemaks jääks. Kui eelistad kuskil oma mullis elada ja ei saa aru, et siin on nende slaavlaste kaasamisega tõsine probleem, siis võib ka nii. Minul oma mõnusas äärelinnamajas tundub ka olevat puhta Põhjamaa mis Põhjamaa. Aga samas töötan ühes eestikeelsele haridusele üleminevas koolis ja siin on ikka päris teine mulje asjast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:09 Kus see vastuseis on? Ma lihtsalt ütlesin, et vaevalt, et siin ainult mõnel külalisel on mõte tulnud ametlikult Põhjamaaks saada ja seda varianti on uuritud. Kuid ilmselgelt pole sellele Põhjamaade poolt poliitilist toetust. Kas tõesti teie arust olete teie esimesed maailmas, kellele see mõte on tulnud? See nii ei käi, et esita aga avaldus ja asi on korras. See räägitakse enne läbi, kas sellel on mõtet või mitte.
Kas sul on andmeid, et sellele ettepanekule pole Eestis poliitilist toetust? Või Põhjamaades? Millele su andmed toetuvad? Minul ei ole andmeid, et sellel teemal oleks üldse mingit arutelu olnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:20
20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Pigem ikka 30 protsenti rahvastikust.
Äkki toetuks Statistikaameti andmetele? 2025. aasta alguse seisuga oli see protsent 20,87% püsielanikest. https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... k/rahvaarv
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eelpoolöeldu on täiesti õige, see algabki kodust, kas vanemad survestavad õppima, aidates igal viisil kaasa või jäetakse omapead. Kui vanemad seisukohal, et ise vastutab, vaadaku, kuidas hakkama saab, on lapsel täiesti erinev tulevik võrreldes lapsega, kelle vanemad kontrollivad õppimist iga päev ja vajadusel eraõpetaja otsivad. Oma kogemusest olen näinud seda konkreetsete perede näitel. Laps ei pea olema andekas, peab olema lihtsalt järjekindel ja vajadusel rohkem tööd tegema. Ok, eraõpetaja maksab, aga kui jätta need iganädalased õlled ostmata, saab kokkuhoitud rahaga palju ära teha.
Võimalik, et haridussüsteem peaks leidma lahenduse, kuidas suunata laps õppima, hoolimata mittemotiveeritud vanematest, see tähendaks ühtlasi ka nende laste enesehinnangu tõstmist, mis võibki seal taustal takistuseks olla.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:28
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:09 Kus see vastuseis on? Ma lihtsalt ütlesin, et vaevalt, et siin ainult mõnel külalisel on mõte tulnud ametlikult Põhjamaaks saada ja seda varianti on uuritud. Kuid ilmselgelt pole sellele Põhjamaade poolt poliitilist toetust. Kas tõesti teie arust olete teie esimesed maailmas, kellele see mõte on tulnud? See nii ei käi, et esita aga avaldus ja asi on korras. See räägitakse enne läbi, kas sellel on mõtet või mitte.
Kas sul on andmeid, et sellele ettepanekule pole Eestis poliitilist toetust? Või Põhjamaades? Millele su andmed toetuvad? Minul ei ole andmeid, et sellel teemal oleks üldse mingit arutelu olnud.
Erinevalt sinust ei pea ma kõiki meie poliitikuid lollideks, kellel pole elus sellist mõtet tulnud ja pole seda mitte kunagi kuskil arutanud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:30
Guest kirjutas: 01 Mär 2026 15:20
20% rahvastikust ja need numbrid vähenevad iga aastaga. Kui sulle tundub, et levib sobimatu meelsus, siis tuleb tugevalt levitada sobivamat, mitte kurta. Minule isiklikult annab tunda Põhjamaade meelsus.
Pigem ikka 30 protsenti rahvastikust.
Äkki toetuks Statistikaameti andmetele? 2025. aasta alguse seisuga oli see protsent 20,87% püsielanikest. https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... k/rahvaarv
Mis vahet seal on, kas ta on püsielanik või mitte. Kui ta elab siin ja on ukrainlane või venelane, on ta siinelav slaavlane. Ja ka Eesti kodakondsus ei näita, et tegemist pole umbkeelse slaavlasega. Vene emakeelega inimesi on siin 30 protsenti. Eks andmeid anna väänata nii või naa, aga iga venelane või ukrainlane, kes on Eesti kodakondsuse saanud, ei muutu sellepärast eestlaseks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Ahrefs [Bot], Google [Bot], Semrush [Bot] ja 6 külalist