Erinevad ühiskonnad

[Tolmukübe]

Kellel kogemust, muljetage. Kuidas on seal ja siin. Inimesed, kodused tingimused, sotsiaalvaldkond, poed, hinnad, suhted jne. Mina olen näiteks Jaapanis reisinud, mulle meeldis, et jaapanlane oli väga viisakas ja suhtles palju, meil siin sellist asja pole. Nii et ikkagi erinevus Jaapani kasuks. Samas seal on maavärinad. Kui tihti või harva, ei oska küll ütelda.

[Külaline]

Elan juba aastaid Skandinaavias. Jah, mõningates asjaedes on vahe Eestiga, aga mitte alati Eesti kahjuks.

Liiklus on siin kordades rahulikum ja viisakam. Eestisse tulles hoian iga kord hinge kinni- need ohtlikud möödasõidud ja suutmatus pikivahet hoida pluss tuhat muud olukorda.

Eestlased on külmad, aga seda ma ei pea eriliseks miinuseks. Ma ise pole ka eriline seltskonnalõvi ja teabmis suhtleja.

Viisakust ja üksteisest hoolimist on siin paraku rohkem, kui Eestis. Lapsi siin armastatakse. Keegi ei jõllita vihaselt, kui su kolmeaastane poes või kohvikus kõvemat häält teeb. Vanurite eest hoolitsemine on siin kõvasti paremal järjel.

Eks igal pool ole omad head ja vead.

[Külaline]

liiklus on Eestis ikka imetabaselt stabiilne. Brasiilia ummikud, Vietnami meeletud liiklusvood, Namiibia loodusjõudude vallas inim- ja autotühjad teed, Bali mägikloostrisse viivad rajad, mis on veevoogude poolt ära uhtud....
mis suhtlemisse puutub, siis eestlased on suht kinnised ja omaette hoidvad. lõunamaades käib patsutamine ja kallistamine ja vennastumine asja juurde. mulle muide eriti ei meeldi.
mulle meeldib eestis igas mõttes kõige rohkem - mõnus hubane kodune.

[Külaline]

liiklus on Eestis ikka imetabaselt stabiilne. Brasiilia ummikud, Vietnami meeletud liiklusvood, Namiibia loodusjõudude vallas inim- ja autotühjad teed, Bali mägikloostrisse viivad rajad, mis on veevoogude poolt ära uhtud....
mis suhtlemisse puutub, siis eestlased on suht kinnised ja omaette hoidvad. lõunamaades käib patsutamine ja kallistamine ja vennastumine asja juurde. mulle muide eriti ei meeldi.
mulle meeldib eestis igas mõttes kõige rohkem - mõnus hubane kodune.

Siin räägiti ju inimfaktorist liikluses, mitte teele veerevast lumepallist! Ikka rumalalt käituv inimene on see, kes liikluse meie kliimas mitte toimivaks muudab.

[Külaline]

liiklus on Eestis ikka imetabaselt stabiilne. Brasiilia ummikud, Vietnami meeletud liiklusvood, Namiibia loodusjõudude vallas inim- ja autotühjad teed, Bali mägikloostrisse viivad rajad, mis on veevoogude poolt ära uhtud....
mis suhtlemisse puutub, siis eestlased on suht kinnised ja omaette hoidvad. lõunamaades käib patsutamine ja kallistamine ja vennastumine asja juurde. mulle muide eriti ei meeldi.
mulle meeldib eestis igas mõttes kõige rohkem - mõnus hubane kodune.

Siin räägiti ju inimfaktorist liikluses, mitte teele veerevast lumepallist! Ikka rumalalt käituv inimene on see, kes liikluse meie kliimas mitte toimivaks muudab.

Pole sellel liiklusel siin häda midagi. Igasuguseid liikleijaid on igal pool. Siin on väga rahulik ja lihtne sõita võrreldes paljude teiste maadega. Ei saa aru, mis pidev virin siin käib.

[Külaline]

sa TK ikka alati üllatad oma naiivsusega. Jaapani ühiskond on ilmselt üks keerulisemaid ja stressirikkamaid maailmas! Turist on seal imetore olla muidugi.

[Külaline]

sa TK ikka alati üllatad oma naiivsusega. Jaapani ühiskond on ilmselt üks keerulisemaid ja stressirikkamaid maailmas! Turist on seal imetore olla muidugi.

Huvi pärast küsin siis, et mis on need faktorid, mis teevad selle ühiskonna üheks stressirikkamaks, nagu sa ütled?

Lugesin kunagi ühe vahetusõpilase meenutusi ja jäi mulje, kui väga korraldatud ühiskonnast. Seda nii heas kui halvas. Lapsele see vast ei ole stressirikas, täiskasvanule, kes peab elama 12 ruuduses korteris ilmselt küll jah.

[Külaline]

sa TK ikka alati üllatad oma naiivsusega. Jaapani ühiskond on ilmselt üks keerulisemaid ja stressirikkamaid maailmas! Turist on seal imetore olla muidugi.

Huvi pärast küsin siis, et mis on need faktorid, mis teevad selle ühiskonna üheks stressirikkamaks, nagu sa ütled?

Lugesin kunagi ühe vahetusõpilase meenutusi ja jäi mulje, kui väga korraldatud ühiskonnast. Seda nii heas kui halvas. Lapsele see vast ei ole stressirikas, täiskasvanule, kes peab elama 12 ruuduses korteris ilmselt küll jah.

Jaapanis algab võitlus hea töökoha pärast pmt lasteaias. Tuleb saada heasse aeda, siis heasse kooli, siis heasse gümnaasiumisse ja lõpuks heasse ülikooli. Oled sinna sisse saanud, siis ülikooliaeg on suht puhkus, enne kui algab uus etapp tööl - ikka madalast kohast kõrgemale, vastavalt vanusele. Ja kui sa oled 35-selt ikka samal postil kui 25-selt, siis oled sa luuser ühiskonna silmis.
Ja kui ei saa neisse headesse lasteasutustesse sisse, siis pole ka lootust heale ülikoolile (ja sealt siis heale tööle).
Elu käib ühiskonna normide järgi - väljendub juba alates riietusest. Erinevus ei rikasta seal, hoopis tõukab ühiskonnast eemale.
Üksildus on suur probleem.
Loomulikult on palju häid külgi sealses ühiskonnas, aga need siiski ei kaalu üles stressi. Suhtle jaapanlastega, kes elavad Euroopas - ei soovi nad tagasi minna.

[Külaline]

Elan juba aastaid Skandinaavias.
Viisakust ja üksteisest hoolimist on siin paraku rohkem, kui Eestis.

Nii on, mina võin Rootsi kogemust jagada.

Lähed bussi, ütled bussijuhile (kõik sisenevad esiuksest): Hej! Kui maha juhtud samuti esiuksest minema, ütled juhile: Hej då! Ja see ei käi mitte mingite külakeste kohta, vaid igal pool, sh Stockholmis. Kui keegi küsib, kuidas sul läheb, siis esimese asjana vastad: Tack! Ja siis räägid, kuidas läheb. Ja tänad üldse iga asja peale. Ja järele. Inimesed on viisakad ette ja taha.

Kõiki sinatatakse ja kutsutakse eesnime pidi. Ainult kuningapere liikmetele öeldakse teie. Teised on võrdsed. Töö juures samuti. Su ülemus ei ole sinu boss. Ta tiimiliige, kelle tööülesanne on teha kõik endast olenev, et tema alluvatel oleks hea töötada, kõik töövahendid olemas ja nad oleksid tööl rõõmsad ja rahul. Ja tööl sinust kõrgemal positsioonil olevad inimesed ei käitu nii nagu oleksid targemad ja paremad. Nad küsivad sinult vajadusel nõu ja austavad sinu panust ja sinu oskusi ja teadmisi.

[Külaline]

Töö juures samuti. Su ülemus ei ole sinu boss. Ta tiimiliige, kelle tööülesanne on teha kõik endast olenev, et tema alluvatel oleks hea töötada, kõik töövahendid olemas ja nad oleksid tööl rõõmsad ja rahul. Ja tööl sinust kõrgemal positsioonil olevad inimesed ei käitu nii nagu oleksid targemad ja paremad. Nad küsivad sinult vajadusel nõu ja austavad sinu panust ja sinu oskusi ja teadmisi.

Sellist suhtumist ma väga igatsen meie riigis. Meil on ikka nagu nõukaajal, ülemused ja alluvad.

[Külaline]

Jaapanis algab võitlus hea töökoha pärast pmt lasteaias. Tuleb saada heasse aeda, siis heasse kooli, siis heasse gümnaasiumisse ja lõpuks heasse ülikooli. Oled sinna sisse saanud, siis ülikooliaeg on suht puhkus, enne kui algab uus etapp tööl - ikka madalast kohast kõrgemale, vastavalt vanusele. Ja kui sa oled 35-selt ikka samal postil kui 25-selt, siis oled sa luuser ühiskonna silmis.
Ja kui ei saa neisse headesse lasteasutustesse sisse, siis pole ka lootust heale ülikoolile (ja sealt siis heale tööle).
Elu käib ühiskonna normide järgi - väljendub juba alates riietusest. Erinevus ei rikasta seal, hoopis tõukab ühiskonnast eemale.
Üksildus on suur probleem.
Loomulikult on palju häid külgi sealses ühiskonnas, aga need siiski ei kaalu üles stressi. Suhtle jaapanlastega, kes elavad Euroopas - ei soovi nad tagasi minna.

Kas selline rabelemine on siis kellegi arvates normaalne? Selline kohutav elukestev stress. Milleks ometi?

Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.

[Külaline]

Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.

Eestis on ju see solidaarsus olemas. Ka vaesemate lapsed saavad hariduse, ka kõrghariduse, kui vaid tahavad. Suurem probleem on nende hoiakutes ja väärtushinnangutes, mis nad kodust kaasa saavad. Näen neid koolis küllalt. On põlgus õppimise vastu, õpiabides ja tugiteenustel ei käi, tunnis ainult laamendavad ja karjuvad, neljandas klassis hakkavad veipima, kuuendas jooma. Agressiivsus, kaklused, politsei juba põhikoolis, vanemad ainult õigustavad ja kaitsevad. Kõik võimalused on neil olemas, aga ise nad seda ei väärtusta. Imelik, et slaavlastel on selline arusaam, et kui nad ise maksavad, nö repetiiitori palkavad, on see väga peen värk, aga kui võtavad vastu tasuta pakutava õpiabi, siis see on häbiväärne ja sinna nad ei lähe. Seega pole see tasuta haridus ja tasuta abi alati sugugi hea, sest seda ei oska lapsed ega nende vanemad hinnata. Kui see on privileeg ja tuleb ise maksta, on motivatsioon sageli hoopis suurem.

[Külaline]

Kõik võimalused on neil olemas, aga ise nad seda ei väärtusta. Imelik, et slaavlastel on selline arusaam, et kui nad ise maksavad, nö repetiiitori palkavad, on see väga peen värk, aga kui võtavad vastu tasuta pakutava õpiabi, siis see on häbiväärne ja sinna nad ei lähe. Seega pole see tasuta haridus ja tasuta abi alati sugugi hea, sest seda ei oska lapsed ega nende vanemad hinnata. Kui see on privileeg ja tuleb ise maksta, on motivatsioon sageli hoopis suurem.

Olen üsna kindel, et täiskasvanuna nad oskavad neid tasuta hüvesid vägagi väärtustada. Eriti, kui pisut maailmas ringi reisida.

[Külaline]

Kõik võimalused on neil olemas, aga ise nad seda ei väärtusta. Imelik, et slaavlastel on selline arusaam, et kui nad ise maksavad, nö repetiiitori palkavad, on see väga peen värk, aga kui võtavad vastu tasuta pakutava õpiabi, siis see on häbiväärne ja sinna nad ei lähe. Seega pole see tasuta haridus ja tasuta abi alati sugugi hea, sest seda ei oska lapsed ega nende vanemad hinnata. Kui see on privileeg ja tuleb ise maksta, on motivatsioon sageli hoopis suurem.

Olen üsna kindel, et täiskasvanuna nad oskavad neid tasuta hüvesid vägagi väärtustada. Eriti, kui pisut maailmas ringi reisida.

Ei usu, et sellised inimesed kuskile reisima hakkavad. Pigem hakkavad sotsiaaltoetuste peal elama ja musti otsi tegema, kui joomise kõrvalt aega jääb.

[Külaline]

Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.

Sotsialism ei tähendab paremat sotsiaalpoliitikat või solidaarsust - solidaarsus kui moraalne printsiip võib eksisteerida igas ühiskonnakorralduses. Sotsialism tähendab seda, et kogu tootmine on riigi omanduses ning turumajandust asendab keskne planeerimine, hinnad on ette määratud jne.

Miks sotsialism halb on?

Kui vabad hinnad asendatakse poliitiliste otsustega, tekivad struktuursed defitsiidid, ületootmine või alatoomine ning aeglasem innovatsioon. Kui tulude ja riskide seos nõrgeneb, vähenevad ettevõtlikkus ja investeerimisvalmidus. Empiiriliselt on näha, et täielikult sotsialistlikud süsteemid (nt NSVL) kannatasid madala tootlikkuse ja kroonilise kaubapuuduse all. Samal ajal riigid, mis kombineerivad turumajandust tugeva sotsiaalkaitsega (nt Rootsi), ei ole majandusstruktuurilt sotsialistlikud, vaid turupõhised heaoluriigid. Kolmandaks, poliitiline risk. Kui majanduslik võim koondub riigi kätte, koondub sinna ka otsustusvõim. Ajalooliselt on see suurendanud autoritaarsuse ohtu, sest majanduslik sõltuvus riigist muudab poliitilise opositsiooni haavatavaks. See ei ole loogiline paratamatus, kuid see on korduv muster 20. sajandi kogemuses.

Ehk et solidaarsust ei taga sotsialism, vaid toimiv sotsiaalne turumajandus, st turupõhine majandus koos tugeva, kuid stiimuleid mitte lõhkuva heaoluriigiga. Ja sotsiaalne turumajandus ei ole ühe partei (nt sotsid) monopol. See on majandusmudel, mida võivad eri rõhuasetustega toetada nii mõõdukad vasak- kui paremerakonnad.

[Külaline]

Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.

Sotsialism ei tähendab paremat sotsiaalpoliitikat või solidaarsust - solidaarsus kui moraalne printsiip võib eksisteerida igas ühiskonnakorralduses. Sotsialism tähendab seda, et kogu tootmine on riigi omanduses ning turumajandust asendab keskne planeerimine, hinnad on ette määratud jne.

Miks sotsialism halb on?

Kui vabad hinnad asendatakse poliitiliste otsustega, tekivad struktuursed defitsiidid, ületootmine või alatoomine ning aeglasem innovatsioon. Kui tulude ja riskide seos nõrgeneb, vähenevad ettevõtlikkus ja investeerimisvalmidus. Empiiriliselt on näha, et täielikult sotsialistlikud süsteemid (nt NSVL) kannatasid madala tootlikkuse ja kroonilise kaubapuuduse all. Samal ajal riigid, mis kombineerivad turumajandust tugeva sotsiaalkaitsega (nt Rootsi), ei ole majandusstruktuurilt sotsialistlikud, vaid turupõhised heaoluriigid. Kolmandaks, poliitiline risk. Kui majanduslik võim koondub riigi kätte, koondub sinna ka otsustusvõim. Ajalooliselt on see suurendanud autoritaarsuse ohtu, sest majanduslik sõltuvus riigist muudab poliitilise opositsiooni haavatavaks. See ei ole loogiline paratamatus, kuid see on korduv muster 20. sajandi kogemuses.

Ehk et solidaarsust ei taga sotsialism, vaid toimiv sotsiaalne turumajandus, st turupõhine majandus koos tugeva, kuid stiimuleid mitte lõhkuva heaoluriigiga. Ja sotsiaalne turumajandus ei ole ühe partei (nt sotsid) monopol. See on majandusmudel, mida võivad eri rõhuasetustega toetada nii mõõdukad vasak- kui paremerakonnad.

Kas poleks parem oma mõtteid avaldada, kui mingeid AI jutte siia kopeerida? Kas endal siis ühtki mõtet ei tule pähe, mida tahaks arutada?

[Külaline]

Just sääraste ühiskondade tõttu (Jaapan, USA) olen mina üha rohkem sotsialismi poole kaldu. Palun mitte segi ajada kommunistliku korraga. Pooldan solidaarsust, et lapsed, kellel on sotsiaalselt nõrgem taust ka ühiskonna heaolust osa saaks. Mitte nii, et kõik parem on kättesaadav vaid rikastele.

Sotsialism ei tähendab paremat sotsiaalpoliitikat või solidaarsust - solidaarsus kui moraalne printsiip võib eksisteerida igas ühiskonnakorralduses. Sotsialism tähendab seda, et kogu tootmine on riigi omanduses ning turumajandust asendab keskne planeerimine, hinnad on ette määratud jne.

Miks sotsialism halb on?

Kui vabad hinnad asendatakse poliitiliste otsustega, tekivad struktuursed defitsiidid, ületootmine või alatoomine ning aeglasem innovatsioon. Kui tulude ja riskide seos nõrgeneb, vähenevad ettevõtlikkus ja investeerimisvalmidus. Empiiriliselt on näha, et täielikult sotsialistlikud süsteemid (nt NSVL) kannatasid madala tootlikkuse ja kroonilise kaubapuuduse all. Samal ajal riigid, mis kombineerivad turumajandust tugeva sotsiaalkaitsega (nt Rootsi), ei ole majandusstruktuurilt sotsialistlikud, vaid turupõhised heaoluriigid. Kolmandaks, poliitiline risk. Kui majanduslik võim koondub riigi kätte, koondub sinna ka otsustusvõim. Ajalooliselt on see suurendanud autoritaarsuse ohtu, sest majanduslik sõltuvus riigist muudab poliitilise opositsiooni haavatavaks. See ei ole loogiline paratamatus, kuid see on korduv muster 20. sajandi kogemuses.

Ehk et solidaarsust ei taga sotsialism, vaid toimiv sotsiaalne turumajandus, st turupõhine majandus koos tugeva, kuid stiimuleid mitte lõhkuva heaoluriigiga. Ja sotsiaalne turumajandus ei ole ühe partei (nt sotsid) monopol. See on majandusmudel, mida võivad eri rõhuasetustega toetada nii mõõdukad vasak- kui paremerakonnad.

Kas poleks parem oma mõtteid avaldada, kui mingeid AI jutte siia kopeerida? Kas endal siis ühtki mõtet ei tule pähe, mida tahaks arutada?

Enne kui süüdistama hakkad, lase äkki mõnest tuvastusprogrammist läbi ja vaata, kas ikka on AI jutt. See, kui sa ise ei ole võimeline oma mõtteid formuleerima või sul puuduvad teadmised, mille baasil seda teha, ei tähenda, et ka teistel sama probleem on.

[Külaline]

Siin pole ju rahvast kes sellist teksti lugeda ja mõista suudaks.

[Külaline]

Enne kui süüdistama hakkad, lase äkki mõnest tuvastusprogrammist läbi ja vaata, kas ikka on AI jutt. See, kui sa ise ei ole võimeline oma mõtteid formuleerima või sul puuduvad teadmised, mille baasil seda teha, ei tähenda, et ka teistel sama probleem on.

Kohe nii tähtis oled, et peab su teksti kuskilt programmist läbi laskma? See jutt on igav, targutav ja ilma eriliste teadmisteta.

[Külaline]

Siin pole ju rahvast kes sellist teksti lugeda ja mõista suudaks.

Ega iga targana näiv jutt ei ole tegelikult kuigi tark.