See ei tule kahjuks kuidagi välja, sest nad elavad kõrvalmajades ja on see vend on kogu oma töövälise aja õepere juures. Ja iga kord ,kui sõbranna ja tema mees otsustavad kuskile perega sõita- ja nad võtavad mind ka oma pereliikmena suuresti, siis on vend alati kaasas, tegeleb lastega ja kuna peres on ka vanavanemad, pere on suur, siis käiakse tihti kahe autoga- õemehe kaubiku ja sõbranna venna chrysleriga.Juustup kirjutas: ↑14 Juul 2024 20:32Kas nii ei saaks kuidagi korraldada, et sa selle mehe õega ja tema pereha suhtled, aga võimalusel väldid üritusi ja koosviibimisi kus see kõnealune mees on?Külaline kirjutas: ↑14 Juul 2024 20:00Mitte lihtsalt "mingite sõprade" vaid selle mehe õe ja tema perega, kellest on mulle saanud napilt aastaga parimad ja ainukesed sõbrad ( pole eriti sõpradeleidja inimtüüp) Selge on see, et kuna see mees ei saa kuidagi minust huvitatud olla, siis pole võimalik nendega suhtlemist jätkata, kui ma olen endal margi täis teinud. Sest korra ma juba nii ju tegin ja suhtlemine "silmarõõmu" ja tema seltskonnaga lõppes päevapealt.Külaline kirjutas: ↑14 Juul 2024 18:34 Huvitav lugu. Miks sa põed mingite sõprade pärast või üldse kellegi teise arvamuse pärast sellises vanuses, kui mõistus peaks juba peas olema? Sinu elu on sinu elu, seks ja suhtlemine võiks ju ikka olla ja veel pikalt? Ei? Kui ei taha kumbagi ja soovid omas harjunud rutiinis turvaliselt edasi lasta, siis see on sinu valik. Kui tahad midagi muuta, tuleb riske võtta. Otsusta ise, sa oled selleks terve elu harjutanud ja see oskus peaks käpas olema tänaseks.
Mina pole see inimene, kes riskida tahab. Aga ma just mõtlengi, et kuidas suhelda nii, et keegi sellest sümpaatiast teada ei saa...
/Juustup
Kuna meil sõbrannaga pole kummalgi lube ja me elame üksteisest paarikümne kilomeetri kaugusel, siis me kohtume sõbrannaga alati kas tööl (töötan nende perefirmas) või mõnel pereüritusel. Nii et vältida seda venda kuidagi pole võimalik.