Alles nüüd lapsel diagnoos

sh kaaluga seotud teemad
Külaline

Alles nüüd lapsel diagnoos

Postitus Postitas Külaline »

Ma olen nii kuri ja pettunud selles meie meditsiinis.
Ma alustasin 2.5 aastase lapsega arstide vahet jooksmist. Laps ei maganud öösel, vahetas aina asendeid, norskas, siples, ärkas nutuga ja nii 40 korda öösel. Käisin pidevalt perearstil. Tema vastas, et lapsel on lihtsalt unehäired. Varsti kasvab välja. Ma ei nõustunud sellega. Panin tasulise aja kurguninakõrva arstile. Vaatas lapse üle ja ütles, et kohe näha, et adenoid. Määras opi aja 5 kuu pärast. Helistasin nagu segane igalepoole, et ehk kui keegi aja ütleb ära siis saan opile. Läksin vahepeal uue arsti juurde tasulisele. Vaatas teine arst lapse üle ja määras opi aja kohe 2 nädala pärast. Adenoid oli olnud kohutavalt suur. Lapse uni ei muutunud. Panin uuesti arstile tasulise aja. Lihtsalt ei jõudnud enam neid saatekirju küsida, sest arst arvas, et mõtlen asju välja ja paanitsen niisama. Sain uue arsti ning arst ütles lihtsalt, et miks ma üldse lapse und jälgin. Osad lapsed norskavadki ja tänapäeval on see normaalne. Ei ole vaja iga liigutust lapsel jälgida. Maksin selle eest 90 euri ja pluss sõit 200 km edasi- tagasi. Leidsin uue arsti. Arst Vaatas lapse üle ja nägi, et kurgumandlid on ülisuured..määrkas kohe opi aja sest need segavad 100% hingamist. Samuti andis saatekirja uneuuringule peale oppi. Taastumine oli raske, aga see mis ei muutunud, oli lapse uni. Ma tundsin, et ma lihtsalt ei jõua enam. Ma olen pannud arstide alla mitu tuhat euri ja 0 mõju. Laps on saanud vaid endale suure hirmu arstide ees ja muud ei midagi.
Panin unearstile aja kuna saatekiri oli juba olemas. Nime ei hakka mainima. Ilmselt enamus teavad. Mu ootused olid nii suured. Teda kiideti. Lootsin, et laps saab lõpuks abi. Esimene visiit Vaatas ta lapsele kurku ja ütles, et kõik on ju korras. Hingamisteed vabad. Ütles vaid, et me läheks igaksjuhuks hambaarstile ja et arst suunaks ta edasi ortodontile kui vaja. No eks tegingi nii. Järjekorrad mitu aastat. Ebanormaalne.
Ütlesin, et ma tulin siia uneuuringu pärast, sest lapsele on see ettenähtud. Arst kutsus siis kuu aja pärast meid tagasi. Sõitsime jälle Tallinna. Alles teine visiit arvas arst et võiks talle ninaneelu vaadata kaameraga. Limaskestad turses. Kirjutas avamysi. Ütlesin, et oleme kõiki neid juba proovinud. Enne oppe. Avamys, nasonex, breso jne. Tal oli ükskõik. Kirjutas uuesti. Läksime samatargalt koju. Ootasime kuu aega ja 0 mõju. Läksime arstile tagasi. ALLES SIIS määras ta uneuuringu. 4 kuud hiljem. Tuli välja, et lapsel on väga raske uneapnoe. 12 episoodi tunnis. Vahepeal kõige madalam hapnikutase veres 83%. Ta ju lämbub mul. Arst Vaatas mind sellise pilguga nagu ma oleks midagi valesti teinud. Oli tõsine ja ütles et miks me pole käinud ortodonti juures. No kus ma selle aja kohe saan??
Hetkel ei olegi enamat teha. Panin tasulise aja. Alles 30.aprill. 120 euri konsultatsioon pluss edasine ravi. Ja siis pidavat ta alles koostööd tegema ortodontiga. Et laps hingama öösiti saada.
Teate, ma olen 2 aastat elanud sellise stressi all. Mul on lapsest nii kahju. Ma ei söö, ei joo. Ma kardan neid öid ja õhtuid. Ma näen kuidas laps otsib endale mugavat asendit. Ta on nii väsinud. Mu süda tilgub verd, sest ma ei oska ja ei suuda teda rohkem aidata. Ma ei tea mida ma enam teha saan. Laps saab kohe 4.aastaseks. On niii tubli, heasüdamlik, kallistab ja musitab, märkab ja paneb tähele kõike. Ma tahaksin lihtsalt, et mu laps saaks magada magusat hea head und..Ilma, et ma peaks öösiti raske südamega pikali minema ja vaatama seda, kuidas ta suu ammuli õhku ahmib.

Lapsel on ka ülemiste ja alumiste hammaste vahel vahe kui ta hambad kokku paneb. Niiöelda " open bite " . Ilmselt ongi lapsel hambumusega ka midagi pahasti ja keel ka nõrk. Pean ilmselt müofunktsionaalsesse teraapiasse ka aja saama lapsele. Nii mitmed arstid korraga. Kõik nii sassis ja segamini peas. Ma ei tunne elust enam üldse rõõmu. Ainult üks suur stress seoses lapse unehäirega.
Igal hommikul pean vaatama kuidas laps on unine ja tahab magada, aga ei saa..On väsinud ja pahur. Haigutab pidevalt.

Ma olen nii kade ja samal ajal tige, et enamus lapsi magavad terve öö ja ärkavad rõõmsalt. Millega ma selle kõik ära olen teeninud, et miski ei aita. :(
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ütleme otse ja ausalt. Lõviosa arstidest on halturtšikud. Südametunnistuseta ja empaatiavõimetud ligardid kes mujal maailmas tööd ei saaks. Kahjuks on neil ülikõva ringkaitse ja meie ametnike laisksest tingitud kaitse. Nad röögivad raha ja palka juurde. Samal ajal töltades enamuse oma ajast era praksises. Ja mis kõige hullem. Kas seal teevad suli. Seega asi pole nende palkades vaid selkes, et nad on sobimatud sellele tööle. Eriti ülbe on see vanem generatsioon arste kes õppisid nõuka ajal. Pane see lugu kella külge. Kõik peaksid panema.
Minge nödala sees PERH-i emosse õhtul. Rahvast pole, aga vastu sind ka ei võeta. Halturtšikud joovad kohvi. Pläkutavad ja lähevad magama. Tund ju tiksub.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mina ka otsisin oma lapsele ortodonti - järjekorrad mitu aastat. Lõpuks oli mul endal vaja hambaarsti juurde minna ja siis uurisin oma hambaarstilt, et kuidas nende majas ortodontide aegadega lood on. Ja tänu temale sain lapsele aja mingi paari kuu pärast juba. Ja ta mainis, et läbi registratuuride ongi suht lootusetu ortodondi aega saada.
Meil on haigekassa rahastatav nii ortodont kui ka müofunktsionaalne teraapia kuna lapsel on 2 probleemi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See tõestab, et 99% emadest siiski ei reageeri üle ja tunnevad mingi erilise meelega, kui miski õige pole.
Kahju, et suur osa arstid aga tembeldavad selle ülerageermiseks ja teemaalgatuses mainitud "Miks sa omet lapse und jälgid?" tüüpi paanikaks.
No jaa tõesti on ka väike protsent neid emasid, kes teevad sääsest elevandi aga üldjuhul vane.ad tunnevad oma last kõige paremini ja saavad aru, kui midagi mäda on. Ja siis muudkui käi ja tõesta, et sa peast hull pole.

Mul enda lapsel võttis ka adeboidide ja mandlite eemaldus ca 3 aastat. Muudkui ootame ja vaatame eksole. Ja kui siis knk arstile lõpuks saime, siis tehti suured silmad, et oi kus te nii kaua olite. Meil aga õnneks nende eemaldus aitas.

Tutvuskonnas on juhtum, kus laps hakkas peavalu kurtma, oli juba apaatne ja kui pidev oksendamine hakkas, oli alles siis nõus põhjalikumalt uurima ja laps sai 5selt ajukasvaja diagnoosi. Ema kulutas arstide uksi üle aasta! Kõik ütlesid, et see on (lasteaia)stress ja nö normaalne ealine värk🥲
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Olen umbes sama ringi teinud ja lõpuks avastati lapsel geneetiline probleem. Meil läks kokkuvõttes oluliselt kiiremini, aga kui olin ka haiglas sees olnud ja ikka ühtegi kõrvalekallet ei tuvastatud, kirjutas üks sõnaka ütlemisega arst välja vereproovi ja ütles, et proovime nii. Lehele läks kümmekond hüpoteesi ja vastuse peale oli käsitsi kirjutatud - palun tehke uus vereproov ja küsige kas on üheteistkümnes. No oli ja ma olen laborandile väga tänulik.

Nüüdisaegne meditsiin töötab paljuski välistamispõhimõttel - seda ei ole, toda ei ole, äkki nii? Ah ei ole ka, otsime edasi. Ehk siis olenevalt sellest kui tark on küsija, saad vastused. Patsiendile tähendabki see ajakulu ja stressi. Samas ei saa ju ka igal peavaluga arstile pöörduval lapsel hakata ajukasvajat kahtlustama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 15:29 See tõestab, et 99% emadest siiski ei reageeri üle ja tunnevad mingi erilise meelega, kui miski õige pole.
Mismoodi palun see teema sul midagi sellist tõestab? Vastupidist tõestab - et lapsevanemad tülitavad arste nii palju valemuredega, et arstid teevad juba valeotsuseid ka juhtudel, kus päriselt on probleem majas. See on erandjuhtum, mida siin kirjeldatakse. Just 90% juhtumitest täpselt nii lahenebki, nagu arst ütleb - laps kasvab välja, läheb üle, osutub ajutiseks probleemiks, mille põhjusi pole lootustki alati teada saada. Siit tulevad ka põhjused, miks arstidele aegu saada ei ole - sest nad kuulavad ülemuretsevate lapsevanemate kahtlusi ning teevad lastele erinevaid kontrolle, teada saamaks, et neil midagi viga pole.
Ortodontidega on muidugi halvasti Eestis, eks neid nüüd õpetatakse välja suuremates kogustes, aga kasu tuleb alles aastate pärast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 16:36Samas ei saa ju ka igal peavaluga arstile pöörduval lapsel hakata ajukasvajat kahtlustama.
See ikka päris tavaline peavalu polnud. Valuvaigistid ei aidanud ja laps koguaeg nuttis valude pärast. Hoidis peast kinni ja karjus. Käisid mitmeid kordi emos ka. Seal jaa antakse kangem kompott valu vastu eksole aga kodus igapäevaselt ikka jätkus valu.

Eks ma muidugi saan arstidest ka aru, mis patsientidega nad koguaeg kokku peavad puutuma ja pole rahastust jne..
Olen isegi oma tervise pärast võidelnud ja õnneks minu perearst suunas edasi õigele inimesele ja sain õige diagnoosi aastaga.
Ja saan ka aru sellest, et meie süsteemis peabki tuhandeid eraarstile maksma, kui tahta kiiremalt visiiti saada. Ja ka sellest, et päriselt pühendunud arste on vähe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 20:44
Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 15:29 See tõestab, et 99% emadest siiski ei reageeri üle ja tunnevad mingi erilise meelega, kui miski õige pole.
Mismoodi palun see teema sul midagi sellist tõestab? Vastupidist tõestab - et lapsevanemad tülitavad arste nii palju valemuredega, et arstid teevad juba valeotsuseid ka juhtudel, kus päriselt on probleem majas. See on erandjuhtum, mida siin kirjeldatakse. Just 90% juhtumitest täpselt nii lahenebki, nagu arst ütleb - laps kasvab välja, läheb üle, osutub ajutiseks probleemiks, mille põhjusi pole lootustki alati teada saada. Siit tulevad ka põhjused, miks arstidele aegu saada ei ole - sest nad kuulavad ülemuretsevate lapsevanemate kahtlusi ning teevad lastele erinevaid kontrolle, teada saamaks, et neil midagi viga pole.
Ortodontidega on muidugi halvasti Eestis, eks neid nüüd õpetatakse välja suuremates kogustes, aga kasu tuleb alles aastate pärast.
Jää vait. Erandjuht. Ära ürita musta valgeks rääkida. Mingi med töötaja õugustamas siin. Isegi perearsti juurde inimene ei pääse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 20:44
Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 15:29 See tõestab, et 99% emadest siiski ei reageeri üle ja tunnevad mingi erilise meelega, kui miski õige pole.
Mismoodi palun see teema sul midagi sellist tõestab? Vastupidist tõestab - et lapsevanemad tülitavad arste nii palju valemuredega, et arstid teevad juba valeotsuseid ka juhtudel, kus päriselt on probleem majas. See on erandjuhtum, mida siin kirjeldatakse. Just 90% juhtumitest täpselt nii lahenebki, nagu arst ütleb - laps kasvab välja, läheb üle, osutub ajutiseks probleemiks, mille põhjusi pole lootustki alati teada saada. Siit tulevad ka põhjused, miks arstidele aegu saada ei ole - sest nad kuulavad ülemuretsevate lapsevanemate kahtlusi ning teevad lastele erinevaid kontrolle, teada saamaks, et neil midagi viga pole.
Samas ei anta lapsevanematele ei oskusi ega infot, kuidas oma last ise ravida. Vaid on ainult kas väga üldine jutt "anda palju juua" vms või siis soovitatakse pöörduda arsti poole. Seda, et ära sa jumalapärast ise ravi ega püüa midagi diagnoosida, jahuvad absoluutselt kõik infoallikad. Helistan perearsti tasulisele nõuandetelefonile, et lapsel mitu päeva kõhuvalu, sealgi soovitatakse pöörduda arstile. Ja kui lapsevanem talitab täpselt nii nagu juhised antud, ehk siis pöördubki lapsega arsti poole, nähvatakse talle seal: "Miks te nii väikese murega meie poole pöördusite?! Andke lapsele paratsetamoolitablett!" Mida see lapsevanem siis tegema peab - igatepidi on halb ja vale.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Apr 2025 10:40
Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 20:44
Külaline kirjutas: 02 Apr 2025 15:29 See tõestab, et 99% emadest siiski ei reageeri üle ja tunnevad mingi erilise meelega, kui miski õige pole.
Mismoodi palun see teema sul midagi sellist tõestab? Vastupidist tõestab - et lapsevanemad tülitavad arste nii palju valemuredega, et arstid teevad juba valeotsuseid ka juhtudel, kus päriselt on probleem majas. See on erandjuhtum, mida siin kirjeldatakse. Just 90% juhtumitest täpselt nii lahenebki, nagu arst ütleb - laps kasvab välja, läheb üle, osutub ajutiseks probleemiks, mille põhjusi pole lootustki alati teada saada. Siit tulevad ka põhjused, miks arstidele aegu saada ei ole - sest nad kuulavad ülemuretsevate lapsevanemate kahtlusi ning teevad lastele erinevaid kontrolle, teada saamaks, et neil midagi viga pole.
Ortodontidega on muidugi halvasti Eestis, eks neid nüüd õpetatakse välja suuremates kogustes, aga kasu tuleb alles aastate pärast.
Jää vait. Erandjuht. Ära ürita musta valgeks rääkida. Mingi med töötaja õugustamas siin. Isegi perearsti juurde inimene ei pääse.
Pääseb küll. Kui on kiire, siis tasulisi aegu lademetes.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Apr 2025 12:01
Samas ei anta lapsevanematele ei oskusi ega infot, kuidas oma last ise ravida. Vaid on ainult kas väga üldine jutt "anda palju juua" vms või siis soovitatakse pöörduda arsti poole. Seda, et ära sa jumalapärast ise ravi ega püüa midagi diagnoosida, jahuvad absoluutselt kõik infoallikad. Helistan perearsti tasulisele nõuandetelefonile, et lapsel mitu päeva kõhuvalu, sealgi soovitatakse pöörduda arstile. Ja kui lapsevanem talitab täpselt nii nagu juhised antud, ehk siis pöördubki lapsega arsti poole, nähvatakse talle seal: "Miks te nii väikese murega meie poole pöördusite?! Andke lapsele paratsetamoolitablett!" Mida see lapsevanem siis tegema peab - igatepidi on halb ja vale.
Mina ei ole sellist suhtumist kohanud, ka sõbrannadel pole selliseid kogemusi perearstiga olnud. Mu vanematel on küll vilets perearst, aga siit ei saa järeldada, et kõik on sellised ja kogu süsteem on halb. Shit happens vahetevahel, see on selge.
Ja ära too nüüd jälle seda klassikalist demagoogiat mängu, et "ääää, sul pole olnud, järelikult arvad, et kellelgi pole, lammas oled vää". Vastupidi, siin arvatakse, et kui neil on mingi juhtum arstiga pekki läinud, siis on kõigil nii ja kogu süsteem mäda. Ei ole nii.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Apr 2025 12:01 Samas ei anta lapsevanematele ei oskusi ega infot, kuidas oma last ise ravida. Vaid on ainult kas väga üldine jutt "anda palju juua" vms või siis soovitatakse pöörduda arsti poole.
Viirushaigusi, mis moodustavad valdava enamuse neist probleemidest, millega arsti poole pöördutakse, ravitaksegi täpselt nii - anna palju juua, jälgi palavikku, võimalda rahu, kui nädalaga pole üle läinud, tule arstile, kui olukord muutub kriitiliseks, pöördu EMOsse. Arst ei saagi muud teha viiruse puhul.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Apr 2025 12:19
Külaline kirjutas: 03 Apr 2025 12:01
Samas ei anta lapsevanematele ei oskusi ega infot, kuidas oma last ise ravida. Vaid on ainult kas väga üldine jutt "anda palju juua" vms või siis soovitatakse pöörduda arsti poole. Seda, et ära sa jumalapärast ise ravi ega püüa midagi diagnoosida, jahuvad absoluutselt kõik infoallikad. Helistan perearsti tasulisele nõuandetelefonile, et lapsel mitu päeva kõhuvalu, sealgi soovitatakse pöörduda arstile. Ja kui lapsevanem talitab täpselt nii nagu juhised antud, ehk siis pöördubki lapsega arsti poole, nähvatakse talle seal: "Miks te nii väikese murega meie poole pöördusite?! Andke lapsele paratsetamoolitablett!" Mida see lapsevanem siis tegema peab - igatepidi on halb ja vale.
Mina ei ole sellist suhtumist kohanud, ka sõbrannadel pole selliseid kogemusi perearstiga olnud. Mu vanematel on küll vilets perearst, aga siit ei saa järeldada, et kõik on sellised ja kogu süsteem on halb. Shit happens vahetevahel, see on selge.
Ja ära too nüüd jälle seda klassikalist demagoogiat mängu, et "ääää, sul pole olnud, järelikult arvad, et kellelgi pole, lammas oled vää". Vastupidi, siin arvatakse, et kui neil on mingi juhtum arstiga pekki läinud, siis on kõigil nii ja kogu süsteem mäda. Ei ole nii.
Sama. Tahtsin just sama kirjutada.
Mismõttes ei anta? Põhiravi oskab iga mõistuse juures täiskasvanu anda nii endale kui ka lapsele. Kui need ei toimi, siis tuleb küll jaa paraku arsti poole pöörduda. Ja nii enamus teevad ka.
Terve ilm(tänapäeval internet enamuses aga raamatid jne) on infot täis, mida peab ise esmalt kodus lapse aitamiseks tegema.
Kõikke ei pea kandikult ette tooma. Lapsevanema kohustus on endal põhitõed selgeks teha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma umbes analoogse tee läbi käinud pojaga, aga ei hakka oma lugu pikemalt kirjutama. Adenoidid lõigati kolmeselt ja null kasu. Kurgumandleid enam ei lasknud lõigata kuna selleks ajaks olin tavameditsiinis juba väga kahtlemas.
Tean täpselt neid hommikuid kuidas lapseke tuleb nutusena trepist alla ja näeb väga väsinud välja. Kui palju kordi ei viinud teda lasteaeda, kuna laps oli väsinud.
Ka müof. teraapiat läbi teinud nüüdseks kaks korda, aga kasu pole olnud. Ilmselt ka sellepärast et valed neelamisharjumused ja keeleasend nii sisse kasvanud. Küll aga läks hingamine oluliselt paremaks alates ca 5ndast eluaastast. Ilmselt oleks tal ka siis apnoe diagnoositud aga ei võtnud eriti keegi tõsiselt med.susteemis ja kuna ta arenes ilusti, siis arvati et küllap probleemi pole. Poeg praeguseks 13 aastat vana ja ka tal on open bite. Öösiti norskab. Alles praeguseks hakkan mõtlema, et kas kõik need probleemid üldse ei tulnudki sellest, et suu/hammaste konstruktsioon vale. Nüüd igatahes saab ta kuu pärast breketid et hammaste vahet vähemaks tõmmata.

Kas sul on aimu ka mida ortodontist tegema peaks nii väiksega?

Kui laps muidu areneb ja on rõõmus, siis kõikide probleemide kõrval mis lastel võib olla, on see pigem mitte nii tõsine probleem. Mitte ei vähenda probleemi, aga tegemist pole leukeemiaga. Kuigi teadmatus ja magamatus ja näha kuidas laps siiski kannatab on meeletult kurnav. Pea vastu!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mis see diagnoos siis lapsel lõpuks nüüd on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 05 Apr 2025 23:14 Mis see diagnoos siis lapsel lõpuks nüüd on?
Teemaalgatuses?
Raske uneapnoe, kuna lõualuud ei ole normaalses asendis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Apr 2025 10:36
Külaline kirjutas: 05 Apr 2025 23:14 Mis see diagnoos siis lapsel lõpuks nüüd on?
Teemaalgatuses?
Raske uneapnoe, kuna lõualuud ei ole normaalses asendis.
Saan aru sellest, et diagnoosi olemasolu on tohutu kergendus. Olen nõus sellega, et diagnoosini jõuda tuleks võimalikult kiiresti.

Edasi, kui probleem pole selline, mida saaks kohe korrigeerida (on vaja näit oodata lapse teatud vanuseni, et saaks hambaid korrigeerida vms.) - siis nii on. Tõesti, arst ei ole jumal ja kõike ei pruugi olla võimalik (kohe) korda saada. Aga on vähemalt selgus majas. Mis on suur asi.

Sellisest suhtumisest, et aga miks te teda tahate, mis lapsel viga on ja mis mida see diagnoos teile ikka annaks, ma aru ei saa. Just teadmatus on enamusele kõige frustreerivam, kõige raskem taluda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma saan aru, et diagnoose on lapsele pandud ka varem, aga need osutusid ekslikuks. Millest siis selline kindlus, et praegune diagnoos õige on?!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Apr 2025 15:59 Ma saan aru, et diagnoose on lapsele pandud ka varem, aga need osutusid ekslikuks. Millest siis selline kindlus, et praegune diagnoos õige on?!
Nagu ma saan aru, ei olnud asi valediagnoosis (et lapsele oleks külge diagnoositud midagi, mida tal tegelikult polnud), vaid selles, et oligi terve pundar probleeme, aga arstid tegelesid vaid ühega ning seejärel (kui hingamine/magamine ikkagi pareaks ei läinud) võeti suhtumine, et aga teil sai ju üks asi tehtud - mis te siin veel töllerdate ja mida te veel tahate? Nagu selles suunas mõtelmata, et aga mis siis, kui lapsel ongi veel mõni probleem?

Loogiline ju oleks, et avastatakse esimene probleem, tegeletake sellega, kui ikka veel kaebused, siis uuritakse edasi, tuvastatakse teine probleem jne. Et ema ja laps saaks võimalikult sujuvalt liikuda ühelt uuringust järgmisele. Selle asemel pidi ema pidevalt rusikat lauale lööma ja tasuliste aegade paneku abile ennast süsteemist läbi rammima, et asjad üldse liguks. Muidu poleks peale adenoidi lõikust jäänud kõik sinnapaika (üldse enam edasi uuritud poleks) ja näit info, et lapsel on ka lõualuud valesti, oleks üldse saamata jäänud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Apr 2025 18:49
Külaline kirjutas: 07 Apr 2025 15:59 Ma saan aru, et diagnoose on lapsele pandud ka varem, aga need osutusid ekslikuks. Millest siis selline kindlus, et praegune diagnoos õige on?!
Nagu ma saan aru, ei olnud asi valediagnoosis (et lapsele oleks külge diagnoositud midagi, mida tal tegelikult polnud), vaid selles, et oligi terve pundar probleeme, aga arstid tegelesid vaid ühega ning seejärel (kui hingamine/magamine ikkagi pareaks ei läinud) võeti suhtumine, et aga teil sai ju üks asi tehtud - mis te siin veel töllerdate ja mida te veel tahate? Nagu selles suunas mõtelmata, et aga mis siis, kui lapsel ongi veel mõni probleem?

Loogiline ju oleks, et avastatakse esimene probleem, tegeletake sellega, kui ikka veel kaebused, siis uuritakse edasi, tuvastatakse teine probleem jne. Et ema ja laps saaks võimalikult sujuvalt liikuda ühelt uuringust järgmisele. Selle asemel pidi ema pidevalt rusikat lauale lööma ja tasuliste aegade paneku abile ennast süsteemist läbi rammima, et asjad üldse liguks. Muidu poleks peale adenoidi lõikust jäänud kõik sinnapaika (üldse enam edasi uuritud poleks) ja näit info, et lapsel on ka lõualuud valesti, oleks üldse saamata jäänud.
Just. Kusjuures, miskipärast on kombeks süüdistada lapsevanemaid, et nende nägemus oma lapse osas olevat "piiratud". Et nemad ei nägevat suurt pilti, aga spetsialist näeb. Tegelikkuses näikse olema siiski vastupidi - igal spetsialistil on oma kitsas nägemus ja enamasti näevad nad last oma kabinetis loetud minutite vältel, ainult lapsevanem on see, kes näeb seda last iga päev ja erinevates situatsioonides, tänu millele temal on kõige laiem vaade.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline