Kas arst eksis?

[Külaline]

Mul on ka puudega 18-aastane kodus ja teen perele iga päev sooja toitu. Kuid tema enamasti keeldub mu toidust. Küll ei olevat kõht just sellel hetkel tühi, küll ei maitse talle frikadellid (või tomatid, või juust vms), mingil hetkel hakkas veganiks, siis ei sobinud ükski toit, kus mingit lihakraami sees (isegi mitte kartulisupp kondipuljongiga), seejärel keeldus munast ja piimast - kuna needki olevat mitte-vegan jne-jne. No vägisi sööma ei sunni, istub siis oma toas ja tellib endale Woldiga rämpstoitu ja kilode kaupa maiustusi. Saab töötukassast puudega seotud töövõimetoetust ja see läheb muidugi tema enda pangaarvele ning võimaldab tal sellist elustiili elada. Muidugi mulle ei meeldi selline olukord, kuid ma ei saa teha midagi, kuna noor on 18 ju täis. Oleme mõelnud isegi eestkoste peale, et saaks siis vähegi õpetada teda toetusraha mõistlikumalt kulutama ja panna tervislikult toituma, kuid see peaks käima kohtu kaudu ja on ülikeeruliseks tehtud. Seni jätkub kõik vanaviisi.

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

[Külaline]

Tunnen kaasa puudega inimeste vanematele. Surmani peavad kantseldama otsekui väikest last. Vaimse puudega täisealise mehe söömise piiramine, raske ette kujutada.

[Külaline]

Mul on ka puudega 18-aastane kodus ja teen perele iga päev sooja toitu. Kuid tema enamasti keeldub mu toidust. Küll ei olevat kõht just sellel hetkel tühi, küll ei maitse talle frikadellid (või tomatid, või juust vms), mingil hetkel hakkas veganiks, siis ei sobinud ükski toit, kus mingit lihakraami sees (isegi mitte kartulisupp kondipuljongiga), seejärel keeldus munast ja piimast - kuna needki olevat mitte-vegan jne-jne. No vägisi sööma ei sunni, istub siis oma toas ja tellib endale Woldiga rämpstoitu ja kilode kaupa maiustusi. Saab töötukassast puudega seotud töövõimetoetust ja see läheb muidugi tema enda pangaarvele ning võimaldab tal sellist elustiili elada. Muidugi mulle ei meeldi selline olukord, kuid ma ei saa teha midagi, kuna noor on 18 ju täis. Oleme mõelnud isegi eestkoste peale, et saaks siis vähegi õpetada teda toetusraha mõistlikumalt kulutama ja panna tervislikult toituma, kuid see peaks käima kohtu kaudu ja on ülikeeruliseks tehtud. Seni jätkub kõik vanaviisi.

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

Kui vaimset alaarengut pole, ei ole vanematel mingit õigust oma täisealise lapse rahadele. Täiskasvanud inimesena võib ta süüa, mida tahab, ja võtta ka laenu. Küll aga pole vanematel kohustust oma vastutusvõimelise täisealise lapsega koos elada. Ehk siis võivad välja visata. Sellised on seadused.

[Külaline]

Mul on ka puudega 18-aastane kodus ja teen perele iga päev sooja toitu. Kuid tema enamasti keeldub mu toidust. Küll ei olevat kõht just sellel hetkel tühi, küll ei maitse talle frikadellid (või tomatid, või juust vms), mingil hetkel hakkas veganiks, siis ei sobinud ükski toit, kus mingit lihakraami sees (isegi mitte kartulisupp kondipuljongiga), seejärel keeldus munast ja piimast - kuna needki olevat mitte-vegan jne-jne. No vägisi sööma ei sunni, istub siis oma toas ja tellib endale Woldiga rämpstoitu ja kilode kaupa maiustusi. Saab töötukassast puudega seotud töövõimetoetust ja see läheb muidugi tema enda pangaarvele ning võimaldab tal sellist elustiili elada. Muidugi mulle ei meeldi selline olukord, kuid ma ei saa teha midagi, kuna noor on 18 ju täis. Oleme mõelnud isegi eestkoste peale, et saaks siis vähegi õpetada teda toetusraha mõistlikumalt kulutama ja panna tervislikult toituma, kuid see peaks käima kohtu kaudu ja on ülikeeruliseks tehtud. Seni jätkub kõik vanaviisi.

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

Kui vaimset alaarengut pole, ei ole vanematel mingit õigust oma täisealise lapse rahadele. Täiskasvanud inimesena võib ta süüa, mida tahab, ja võtta ka laenu. Küll aga pole vanematel kohustust oma vastutusvõimelise täisealise lapsega koos elada. Ehk siis võivad välja visata. Sellised on seadused.

Tegelikult on siiski olemas veel erisusi. Ei pea olema vaimne alaareng, küll aga võivad olla näiteks isiksusehäire raskekujuline vorm ja muud säherdused häired, mille all kannatav inimene on ülimalt impulsiivne.

[Külaline]

Mul on ka puudega 18-aastane kodus ja teen perele iga päev sooja toitu. Kuid tema enamasti keeldub mu toidust. Küll ei olevat kõht just sellel hetkel tühi, küll ei maitse talle frikadellid (või tomatid, või juust vms), mingil hetkel hakkas veganiks, siis ei sobinud ükski toit, kus mingit lihakraami sees (isegi mitte kartulisupp kondipuljongiga), seejärel keeldus munast ja piimast - kuna needki olevat mitte-vegan jne-jne. No vägisi sööma ei sunni, istub siis oma toas ja tellib endale Woldiga rämpstoitu ja kilode kaupa maiustusi. Saab töötukassast puudega seotud töövõimetoetust ja see läheb muidugi tema enda pangaarvele ning võimaldab tal sellist elustiili elada. Muidugi mulle ei meeldi selline olukord, kuid ma ei saa teha midagi, kuna noor on 18 ju täis. Oleme mõelnud isegi eestkoste peale, et saaks siis vähegi õpetada teda toetusraha mõistlikumalt kulutama ja panna tervislikult toituma, kuid see peaks käima kohtu kaudu ja on ülikeeruliseks tehtud. Seni jätkub kõik vanaviisi.

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

Siit tuleb taas esile avaliku anonüümse netifoorumi õnnistus ja needus - ehk et teatakse vaid nii palju kui keegi ise kirjutab. Ilmselgelt tähendab puude diagnoos ju seda, et siin on peidus palju-palju rohkemad probleemid kui ainuüksi söögiharjumused ja taskuraha. Lihtsalt, inimene ei pidanud vajalikuks neist siin pikalt-laialt rääkima hakata, kuna see on antud vestluses ebaoluline info. Jutt oli söömisest, ja sellele siin ka keskendutakse.

[Külaline]

Mul on ka puudega 18-aastane kodus ja teen perele iga päev sooja toitu. Kuid tema enamasti keeldub mu toidust. Küll ei olevat kõht just sellel hetkel tühi, küll ei maitse talle frikadellid (või tomatid, või juust vms), mingil hetkel hakkas veganiks, siis ei sobinud ükski toit, kus mingit lihakraami sees (isegi mitte kartulisupp kondipuljongiga), seejärel keeldus munast ja piimast - kuna needki olevat mitte-vegan jne-jne. No vägisi sööma ei sunni, istub siis oma toas ja tellib endale Woldiga rämpstoitu ja kilode kaupa maiustusi. Saab töötukassast puudega seotud töövõimetoetust ja see läheb muidugi tema enda pangaarvele ning võimaldab tal sellist elustiili elada. Muidugi mulle ei meeldi selline olukord, kuid ma ei saa teha midagi, kuna noor on 18 ju täis. Oleme mõelnud isegi eestkoste peale, et saaks siis vähegi õpetada teda toetusraha mõistlikumalt kulutama ja panna tervislikult toituma, kuid see peaks käima kohtu kaudu ja on ülikeeruliseks tehtud. Seni jätkub kõik vanaviisi.

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

Siit tuleb taas esile avaliku anonüümse netifoorumi õnnistus ja needus - ehk et teatakse vaid nii palju kui keegi ise kirjutab. Ilmselgelt tähendab puude diagnoos ju seda, et siin on peidus palju-palju rohkemad probleemid kui ainuüksi söögiharjumused ja taskuraha. Lihtsalt, inimene ei pidanud vajalikuks neist siin pikalt-laialt rääkima hakata, kuna see on antud vestluses ebaoluline info. Jutt oli söömisest, ja sellele siin ka keskendutakse.

Absoluutselt ei ole söögiharjumuste puhul oluline ainult söömine. Isegi TA mainitud arst pole sellega nõus, kuna määras vastavad tabletid. Ülekaalu puhul tuleb alati vaadata inimese elu ja tervist tervikuna. Küsida nõu foorumikasutajatelt, kes ei tea inimese muid olulisi tervisehädasid ja elustiili, no ma ei tea, väga rumal tundub, usaldagu arsti, kes näeb tervikpilti ja mitte ainult söömist.

[Külaline]

Ei usu ka, et kohus selle eestkoste seaks lihtsalt söögiharjumuste muutmiseks ja taskuraha juhtimiseks. Ei sea nad isegi siis mõnikord, kui puudega inimene on silmini totrates võlgades. Ei olegi aru saanud, kus see piir jookseb. Soovitaksin ehk proovida tema mõtlemist muuta sellega, et kuna ta on täisealine, siis teed temaga üürilepingu, osaleb kommunaalide ja kodu kulude tasumises. Siis ehk saab aru, milleks raha mõeldud on ja ei jää enam maiustustele ja jamale nii palju üle.

Siit tuleb taas esile avaliku anonüümse netifoorumi õnnistus ja needus - ehk et teatakse vaid nii palju kui keegi ise kirjutab. Ilmselgelt tähendab puude diagnoos ju seda, et siin on peidus palju-palju rohkemad probleemid kui ainuüksi söögiharjumused ja taskuraha. Lihtsalt, inimene ei pidanud vajalikuks neist siin pikalt-laialt rääkima hakata, kuna see on antud vestluses ebaoluline info. Jutt oli söömisest, ja sellele siin ka keskendutakse.

Absoluutselt ei ole söögiharjumuste puhul oluline ainult söömine. Isegi TA mainitud arst pole sellega nõus, kuna määras vastavad tabletid. Ülekaalu puhul tuleb alati vaadata inimese elu ja tervist tervikuna. Küsida nõu foorumikasutajatelt, kes ei tea inimese muid olulisi tervisehädasid ja elustiili, no ma ei tea, väga rumal tundub, usaldagu arsti, kes näeb tervikpilti ja mitte ainult söömist.

No päris nii teise äärmusesse ka ei tasuks laskuda. Ei pruugi kõik arstid alati tervikpilti näha. Arsti ülesanne võiks siiski olla patsiendile ja/või tema emale selgitada, mis põhjusel ta otsustas söömishäiret ravida antidepressantidega. Ravi määramine peaks toimuma patsiendi ja tema vanematega koostöös siiski. Ning pealegi - kuna noor on juba kuu aega AD-sid söönud ja mitte mingit tulemust pole, siis on seegi mõjuvaks argumendiks ravi uuesti üle vaadata.

[Arutleja]

Ning pealegi - kuna noor on juba kuu aega AD-sid söönud ja mitte mingit tulemust pole, siis on seegi mõjuvaks argumendiks ravi uuesti üle vaadata.

Aga tulemus on ju seegi, et kaalu pole juurde tulnud.

[Külaline]

Kirjutas ju, et mitte mingit tulemust pole. Ikka sööb meeletult.

[Külaline]

Ning pealegi - kuna noor on juba kuu aega AD-sid söönud ja mitte mingit tulemust pole, siis on seegi mõjuvaks argumendiks ravi uuesti üle vaadata.

Aga tulemus on ju seegi, et kaalu pole juurde tulnud.

Ühe kuuga ei peagi midagi juurde tulema. Mul endal on samuti rasvumine ja kaal võib vabalt kuu aega sama püsida, sealjuures ilma mingi ravita ja elustiili ning toitumist muutmata. Seega tulemus oleks siiski see, kui kaal langeks - kasvõi pool kilokestki kuus.