Kas eelistate suhelda telefoni teel või sõnumitega?

[Külaline]

Olen ikka imestanud, et kes ometi neid SMS-e nii palju vajab nagu telef. pakettides pakutakse.
Aga näe, siinsed vajavad
Mina ja mu sõbrad-sugulased suhtlevad messengeris, ametiasutuste ja klientidega e-posti teel.
Võõraga ei ole nagu ammu enam suhtlemisvajadust olnudki.

[Külaline]

Mulle üldse ei meeldi helistada. Kirjutan seevastu meelsasti ja vabalt.

[Külaline]

Eelistan hoopiski voice- ei pea trükkima ning saan rääkida/kuulata endale sobival ajal.

Igasugune heli on ülemäärane lärm, st nende kuulamiseks ja sisse lugemiseks peab olema vaikne koht (vähemalt normaalsel inimesel).

Jah, loomulikult on podsid. Voice tegemisel räägin telefoni/podsi samamoodi nagu helistades ehk siis mingit ülemäärast lärmi ei teki. Vaiksetes kohtades käib asi muidugi smsi-meili teel.

Jeerum, sellel asjal on eestikeelne nimi olemas - häälsõnum.

Inglise keeles ei öelda kunagi lihtsalt voice, vaid hoopis voice message. Mis pidžinit sa siin räägid?

[Külaline]

Korrektsem tundub helistada, seega, kui mul on midagi asjalikku ja konkreetset öelda, siis alati helistan. Kui on näiteks mingite kokkulepetega tegu, siis peale helistamist saab sms-i teel üle täpsustada, aga üldiselt igasugu kohtumised lepin kokku alati telefoni teel.

Olen viimastel aastatel ainult korra telefoni teel seda teinud ja kui perearsti juurde jõudsin, siis teatati: Teie aeg oli eile! Registreerides hakkasin veel kuuldud aega üle kordama: neljapäev kell 14. Registraatorineiu seda muidugi kuulata ei viitsinud.

[Külaline]

Voice tegemisel räägin telefoni/podsi samamoodi nagu helistades ehk siis mingit ülemäärast lärmi ei teki.

Need ongi need, mida venkud valjult bussis/tammis kuulavad?

[Külaline]

Voice tegemisel räägin telefoni/podsi samamoodi nagu helistades ehk siis mingit ülemäärast lärmi ei teki.

Need ongi need, mida venkud valjult bussis/tammis kuulavad?

Ei oska öelda, venku ei ole ja bussi ega trammiga ei sõida aga kui sind vähaga huvitab, siis on ju suu peas ja saad järgmine kord küsida

[Külaline]

Igasugune heli on ülemäärane lärm, st nende kuulamiseks ja sisse lugemiseks peab olema vaikne koht (vähemalt normaalsel inimesel).

Jah, loomulikult on podsid. Voice tegemisel räägin telefoni/podsi samamoodi nagu helistades ehk siis mingit ülemäärast lärmi ei teki. Vaiksetes kohtades käib asi muidugi smsi-meili teel.

Jeerum, sellel asjal on eestikeelne nimi olemas - häälsõnum.

Inglise keeles ei öelda kunagi lihtsalt voice, vaid hoopis voice message. Mis pidžinit sa siin räägid?

Jeerum-jeerum. Said ju aru seega järelikult oli mõistetavas keeles. Mingid vihased keskealised jälle möllavad igas teemas.

[Külaline]

Selline teema oli kunagi vist perekoolis. Ma olen 50+ vanuses ja tegelen müügitööga. Seega telefoniga rääkimine mulle ärevushäiret ei tekita
Suhtlemiskanalid on mul sellised. Meilid, telefoniga rääkimine, whatsapp ja sms sõnumid, tööalaselt veel Teams. Messengeri ei kasuta. Telefoni eelis on see, et saab kiirelt inimesega asjad aetud, meilile oota vahel vastust päev või kaks.

[Külaline]

vastu võtan ainult mällu pandud tel numbrite kõnesid.

Mispärast selline lollus? Oi, kui närvi sellised ajavad!

[Külaline]

Vastuse saad kiiresti: Aitäh, ei soovi, head päeva!
Pärast mõtlen, et oleksin ju võinud ta juttu kuulata ka.

[Külaline]

Sõltub, mida mul vaja on. Kui on konkreetne küsimus, pealegi kiire, siis eelistan ise helistada ja et mulle helistatakse. Kui asi kannatab viivitamist, siis eelistan meili.

[Külaline]

vastu võtan ainult mällu pandud tel numbrite kõnesid.

Mispärast selline lollus? Oi, kui närvi sellised ajavad!

Sellised hädaldavadki, et nende tööotsingutele ei vastata.

[Külaline]

Sõprade ja tuttavatega on esimene eelistus messenger, kes seda ei kasuta siis sms või helistamine. Ametiasutustesse või teenusepakkujatele pigem helistan,e- kirjale võib saada ka täiesti mittemidagiütleva vastuse.
Heade sõprade või perekonnaga mõnikord helistan kui pole ammu suhelnud, mingites suvalistes küsimustes ka pigem messengeris.
Ise ma pole alati telefoni teel kättesaadav, seega eelistaks et mulle pigem sõnum misiganes kujul saadetaks, Meili ja telefoni vaatan vähemalt korra päevas, samas hilisõhtul näiteks tagasi helistama ei hakka kui päeval on vastamata kõne tulnud.

[Külaline]

Tööga seoses räägin tööandjaga või firma töötajatega palju telefonis - arutame olukorda, võimalusi, seletan seadusi. Kuulan omanike soove ja üritan lahendusi leida asju otse arutades. Vahel kestavad kõned pikalt, aga kumbki pool saab lõpuks selguse, mida edasi teha.
Kui vaja, suhtlen ka meili teel. Saadan vajalikke linke või kinnitan kokkuleppeid.
Lastega lobisen iga päev messengeris, saadame pilte. Nendega helistame vaid siis, kui midagi on ülikiirelt vaja otsustada.
Abikaasaga helistame kord-paar päevas, vahel on vaja lihtsalt teineteise häält ja emotsiooni kuulda. Aga kirjutame messengeris samuti.

[Külaline]

Eelistan hoopiski voice- ei pea trükkima ning saan rääkida/kuulata endale sobival ajal.

Minu jaoks on häälsõnumid kõige mõttetumad asjad, kui kodus arvutis messengeri loen, siis mul kõlareid pole. Telefon on hääletu peal, tekstsõnumit saaksin kiiresti lugeda, aga häälsõnunumi jaoks pean hääletu maha võtma. Ehk on saatja jaoks see kiire ja mugav, aga kui ta kiiret vastust ka tahab siis pigem seda ei saa. Kuulan siis kui mul võimalik on.
Kui keegi tõesti hädas oleks ja sõnumit tippida poleks võimalik, vaid kiire mõnesekundine häälsõnum, siis oleks halb küll kui ma ootaks sobivat momenti et seda kuulata. Siiani pole õnneks mingit hädasõnumit tulnud ja loodan et ei tule ka, et ongi need "ei viitsinud kirjutada" juhtumid.

[Külaline]

Eelistan hoopiski voice- ei pea trükkima ning saan rääkida/kuulata endale sobival ajal.

Minu jaoks on häälsõnumid kõige mõttetumad asjad, kui kodus arvutis messengeri loen, siis mul kõlareid pole. Telefon on hääletu peal, tekstsõnumit saaksin kiiresti lugeda, aga häälsõnunumi jaoks pean hääletu maha võtma. Ehk on saatja jaoks see kiire ja mugav, aga kui ta kiiret vastust ka tahab siis pigem seda ei saa. Kuulan siis kui mul võimalik on.
Kui keegi tõesti hädas oleks ja sõnumit tippida poleks võimalik, vaid kiire mõnesekundine häälsõnum, siis oleks halb küll kui ma ootaks sobivat momenti et seda kuulata. Siiani pole õnneks mingit hädasõnumit tulnud ja loodan et ei tule ka, et ongi need "ei viitsinud kirjutada" juhtumid.

Täpselt sama mõte nende häälsõnumitega. Näen, kuidas mu tütar vannub ja kirub, kui keegi jätab pika hääle - oleks tekst, libistaks pilgu üle, saaks aru, kas on mingi asi, mida võib kuulata nädalavahetusel või oodatakse kiiremini vastust, kas on mingit olulist infot või on lihtsalt heietus eilsest õhtust. Üks sõbranna tal armastab oma päeva kirjeldada ning vahepeal ka edastab mingit infot, näiteks et tead ma kandideerin sinna-tänna tööle. Jube keeruline oleks minul selliste sõnumitega toime tulla, tundub, et tütrel on ka.

[Külaline]

Sellist plära saadavad inimesed, kes ei oska lühidalt kirjutada.

[Külaline]

Eelistan hoopiski voice- ei pea trükkima ning saan rääkida/kuulata endale sobival ajal.

Minu jaoks on häälsõnumid kõige mõttetumad asjad, kui kodus arvutis messengeri loen, siis mul kõlareid pole. Telefon on hääletu peal, tekstsõnumit saaksin kiiresti lugeda, aga häälsõnunumi jaoks pean hääletu maha võtma. Ehk on saatja jaoks see kiire ja mugav, aga kui ta kiiret vastust ka tahab siis pigem seda ei saa. Kuulan siis kui mul võimalik on.
Kui keegi tõesti hädas oleks ja sõnumit tippida poleks võimalik, vaid kiire mõnesekundine häälsõnum, siis oleks halb küll kui ma ootaks sobivat momenti et seda kuulata. Siiani pole õnneks mingit hädasõnumit tulnud ja loodan et ei tule ka, et ongi need "ei viitsinud kirjutada" juhtumid.

Mu lapsed vahel saadavad häälsõnumeid, kui neil on vaja kirjeldada midagi, millega peab ka vahetu emotsioon kaasa tulema. Mida nad ei suuda kirjas sama hästi edasi anda. Kuulan omaette, kuhugi on ikka võimalik eralduda mõneks minutiks. Enamasti on need mingid lõbusad lood. Või vahel ka ülivihased. Keegi võõram mulle neid ei saada ja ühtki kiiret vastust häälsõnum pole vajanud.
Tavaliselt sama laps ka kirjutab enne, et kuula, mida ma räägin, seda pole lihtsalt võjmalik kirjutada!

[Külaline]

Eelistan hoopiski voice- ei pea trükkima ning saan rääkida/kuulata endale sobival ajal.

Minu jaoks on häälsõnumid kõige mõttetumad asjad, kui kodus arvutis messengeri loen, siis mul kõlareid pole. Telefon on hääletu peal, tekstsõnumit saaksin kiiresti lugeda, aga häälsõnunumi jaoks pean hääletu maha võtma. Ehk on saatja jaoks see kiire ja mugav, aga kui ta kiiret vastust ka tahab siis pigem seda ei saa. Kuulan siis kui mul võimalik on.
Kui keegi tõesti hädas oleks ja sõnumit tippida poleks võimalik, vaid kiire mõnesekundine häälsõnum, siis oleks halb küll kui ma ootaks sobivat momenti et seda kuulata. Siiani pole õnneks mingit hädasõnumit tulnud ja loodan et ei tule ka, et ongi need "ei viitsinud kirjutada" juhtumid.

Appi, sa oled üks nendest, kes hakkab teemas "mis on teie lemmiksupp" rääkima heietama sellest, kuidas kapsasupp on kõige õudsem asi maailmas.

Teemasse- ma eelistan alati sõnumeid helistamisele.

[Külaline]

vastu võtan ainult mällu pandud tel numbrite kõnesid.

Mispärast selline lollus? Oi, kui närvi sellised ajavad!

Miks sind sellised närvi ajavad? Tahad vitamiine neile müüa või?