Kui valus oli sünnitus?
-
Külaline
Soovitan lugeda sellekohast kirjandust, eriti raamatut "Loomuliku sünnituse teejuht". Sünnitamine on loomulik ning (peaaegu) iga naise keha on võimeline last kandma ja sünnitama. Huvitav kas mõni kass või karu kardab sünnitamist? Ei. Hirm tekib meie peas ehk siis kui tegeleda enda vaimse poolega, on võimalik võtta ka sünnituse protsessist maksimaalset, mitte ainult nautida seda tunnet, et oeh nüüd on tehtud. Mul on olnud 2 loomulikku valuvaigistiteta sünnitust ning ma suhtun endasse ja oma kehasse peale neid täiesti teistmoodi. Aga muidugi jah kui on paaniline hirm, oled juba endale ära kinnistanud, et rasedus ja sünnitamine on rõve ning sul ei ole plaaniski seda seisukohta enda jaoks muuta, siis ei pea lapsi saama, see ei ole kohtustuslik.
Mul oli kerge sünnitus, menstruatsioonivalud (alaseljas) on olnud elus, eriti teismelisena, hullemad. Sünnitasin ilma valuvaigistiteta, kiirelt ja ei ühtegi halba mälestust. Mingit karuhäält ka ei teinud 
-
Külaline
No iialgi ei mõista “sünnitamine on loomulik”, “kõik on sellega hakkama saanud”. Sama võib väita ka vikatimehe kohta, ei ole keegi jäänud ilmasambaks või selles ebaõnnestunud. Jube lohutav argument miks sünnituse põrgupiinu leevendada. Teema vastustest piisas, minu üsas iialgi beebit ei tule. Valus rasedus ja sünnitus ja alles peale seda algab raskeim osa? Lol, ei.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 09:42 Soovitan lugeda sellekohast kirjandust, eriti raamatut "Loomuliku sünnituse teejuht". Sünnitamine on loomulik ning (peaaegu) iga naise keha on võimeline last kandma ja sünnitama. Huvitav kas mõni kass või karu kardab sünnitamist? Ei. Hirm tekib meie peas ehk siis kui tegeleda enda vaimse poolega, on võimalik võtta ka sünnituse protsessist maksimaalset, mitte ainult nautida seda tunnet, et oeh nüüd on tehtud. Mul on olnud 2 loomulikku valuvaigistiteta sünnitust ning ma suhtun endasse ja oma kehasse peale neid täiesti teistmoodi. Aga muidugi jah kui on paaniline hirm, oled juba endale ära kinnistanud, et rasedus ja sünnitamine on rõve ning sul ei ole plaaniski seda seisukohta enda jaoks muuta, siis ei pea lapsi saama, see ei ole kohtustuslik.
-
Külaline
Esimesed kaks olid valutud sünnitused. Teisega hea, et ikkagi igaks juhuks otsustasin minna kontrolli. Oli täisavatus valudeta.
Aga kolmas! Ausalt, vaevu tunnike ja täielik põrguvalu. Ja see hirm minu sees… see oli kirjeldamatu. Ja mulle veel kähvas emo vastuvõtus naine, et endal kolmas sünnitus kuidas sa ei tea kas päriselt hakkad sünnitama või libakad.
Aga kolmas! Ausalt, vaevu tunnike ja täielik põrguvalu. Ja see hirm minu sees… see oli kirjeldamatu. Ja mulle veel kähvas emo vastuvõtus naine, et endal kolmas sünnitus kuidas sa ei tea kas päriselt hakkad sünnitama või libakad.
-
Külaline
Lol-lol-lol, jep tore, et endas selgusele said. Usun, et tegid enda jaoks ainuõige otsuse.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 12:08No iialgi ei mõista “sünnitamine on loomulik”, “kõik on sellega hakkama saanud”. Sama võib väita ka vikatimehe kohta, ei ole keegi jäänud ilmasambaks või selles ebaõnnestunud. Jube lohutav argument miks sünnituse põrgupiinu leevendada. Teema vastustest piisas, minu üsas iialgi beebit ei tule. Valus rasedus ja sünnitus ja alles peale seda algab raskeim osa? Lol, ei.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 09:42 Soovitan lugeda sellekohast kirjandust, eriti raamatut "Loomuliku sünnituse teejuht". Sünnitamine on loomulik ning (peaaegu) iga naise keha on võimeline last kandma ja sünnitama. Huvitav kas mõni kass või karu kardab sünnitamist? Ei. Hirm tekib meie peas ehk siis kui tegeleda enda vaimse poolega, on võimalik võtta ka sünnituse protsessist maksimaalset, mitte ainult nautida seda tunnet, et oeh nüüd on tehtud. Mul on olnud 2 loomulikku valuvaigistiteta sünnitust ning ma suhtun endasse ja oma kehasse peale neid täiesti teistmoodi. Aga muidugi jah kui on paaniline hirm, oled juba endale ära kinnistanud, et rasedus ja sünnitamine on rõve ning sul ei ole plaaniski seda seisukohta enda jaoks muuta, siis ei pea lapsi saama, see ei ole kohtustuslik.
-
Külaline
Mul olid plaanilised keisrid, umbes nädal aega oli haav valus, edasi polnud midagi. Ma vist poleks ka lapsi tahtnud kui keisrilõiget poleks saanud.
-
Külaline
Tegin, lugedes eelnevaid kirjeldusi. Kustutas viimsegi huvi selle teekonna vastu.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 12:39Lol-lol-lol, jep tore, et endas selgusele said. Usun, et tegid enda jaoks ainuõige otsuse.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 12:08No iialgi ei mõista “sünnitamine on loomulik”, “kõik on sellega hakkama saanud”. Sama võib väita ka vikatimehe kohta, ei ole keegi jäänud ilmasambaks või selles ebaõnnestunud. Jube lohutav argument miks sünnituse põrgupiinu leevendada. Teema vastustest piisas, minu üsas iialgi beebit ei tule. Valus rasedus ja sünnitus ja alles peale seda algab raskeim osa? Lol, ei.Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 09:42 Soovitan lugeda sellekohast kirjandust, eriti raamatut "Loomuliku sünnituse teejuht". Sünnitamine on loomulik ning (peaaegu) iga naise keha on võimeline last kandma ja sünnitama. Huvitav kas mõni kass või karu kardab sünnitamist? Ei. Hirm tekib meie peas ehk siis kui tegeleda enda vaimse poolega, on võimalik võtta ka sünnituse protsessist maksimaalset, mitte ainult nautida seda tunnet, et oeh nüüd on tehtud. Mul on olnud 2 loomulikku valuvaigistiteta sünnitust ning ma suhtun endasse ja oma kehasse peale neid täiesti teistmoodi. Aga muidugi jah kui on paaniline hirm, oled juba endale ära kinnistanud, et rasedus ja sünnitamine on rõve ning sul ei ole plaaniski seda seisukohta enda jaoks muuta, siis ei pea lapsi saama, see ei ole kohtustuslik.
-
Külaline
Ja siis teeb varsti uued teemad nagu need 8 siin, et veelkord "kustutaks viimsegi huvi"??Külaline kirjutas: ↑31 Okt 2024 12:46 Tegin, lugedes eelnevaid kirjeldusi. Kustutas viimsegi huvi selle teekonna vastu.
-
Külaline
Nooh, ma vist olen ekstreemsus. Hetkel 35a.
Esimene sünnitus kestis 43 tundi. Teine, 9 aastat hiljem oli vaid 3.5 tundi.
Iga kell valiks selle kiirema. Põrgulikult valus küll aga kiirelt läbi. Eks mul selle esimese pärast nii suur vahe jäi ka.
Ma olen(enda arust) üsna suure valuläviga.
Aga nii pikalt valitada on lausa piin.
Esimesega sain epiduraali ja see ka pikendas seda. Teisega tahtsin ka aga aega ei jäänud, sest valuvahe aeg oli nii lühike, et seda panna ei saanudki. Tõesti oli tunne, et lähed keskelt pooleks.
Aga laps väljas, on mõlemal korral selline tunne olnud, nagu oleks millegi ülivõimsaga hakkama saanud. Ja see eufooria. See on tunne mille pärast seda üldse teha.
Oleks rahaline olukord parem, saaks veel lapsi.
Esimene sünnitus kestis 43 tundi. Teine, 9 aastat hiljem oli vaid 3.5 tundi.
Iga kell valiks selle kiirema. Põrgulikult valus küll aga kiirelt läbi. Eks mul selle esimese pärast nii suur vahe jäi ka.
Ma olen(enda arust) üsna suure valuläviga.
Aga nii pikalt valitada on lausa piin.
Esimesega sain epiduraali ja see ka pikendas seda. Teisega tahtsin ka aga aega ei jäänud, sest valuvahe aeg oli nii lühike, et seda panna ei saanudki. Tõesti oli tunne, et lähed keskelt pooleks.
Aga laps väljas, on mõlemal korral selline tunne olnud, nagu oleks millegi ülivõimsaga hakkama saanud. Ja see eufooria. See on tunne mille pärast seda üldse teha.
Oleks rahaline olukord parem, saaks veel lapsi.
-
Külaline
Loodan, et loen midagi nii jahmatavat ja õõvastavat selle raseduse ja sünnituse teema kohta, et isegi vähimatki kahtlust ei jääks.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist