Kui valus oli sünnitus?
-
Külaline
Kui valus oli sünnitus?
Kui valus oli sünnitus-ed? Valusamad kui arvasite? Leebemas? Kui kõrge oli valu skaalal 1-10 ja võrreldes menstruatsiooni valuga? Kas kahetsete sünnitust?
-
Külaline
Skaalal 1-10 kindlasti 10. Esimene sünnitus läks järk-järgult 1-10, oli rohkem talutav. Teine sünnitus oli kiirem, 1-3 ja siis järsku 10, oli vähem talutav.
-
Külaline
Kõige hullem menstruatsioonivalu oli 1-10 skaalal äkki 6 (see oli väga ammu, teismeeas, nii et väga täpselt ei mäleta enam, täiskasvanuna on päevad täiesti valuvabad). Sünnituste ajal maksimum valu oli ma ütleks et 8, aga seda üsna lühikest aega, suurem osa ajast 1-6.
10/10 minu isiklikul valu skaalal on kõige hullemad migreenid ja õlaliigese nihestus.
10/10 minu isiklikul valu skaalal on kõige hullemad migreenid ja õlaliigese nihestus.
-
Külaline
Mul pole mingeid menstruatsioonivalusid kunagi olnudki. Ükskord valutas purihammas nii, et nutsin ja oigasin öösel tundide kaupa valust, valuvaigistid ka ei toiminud eriti. See oli vast minu jaoks 8/10 valu. Sünnitus oli vast kõige hullemal hetkel ka 8/10, aga kestis kordades lühemat aega, ei vajanud mingeid valuvaigisteid ja valu lõppes koos sünnitusega, pärast oli vaevatasuks veel armas beebi. Hambaga pidin veel magamata ja uimaselt arsti juurde jõudma hommikul ning pidin kõvasti ka raha välja käima hiljem. Nii et eelistan igal juhul sünnitamist.
-
külaline
Ka mul pole päevade valusid olnud.Külaline kirjutas: ↑29 Okt 2024 22:18 Kui valus oli sünnitus-ed? Valusamad kui arvasite? Leebemas? Kui kõrge oli valu skaalal 1-10 ja võrreldes menstruatsiooni valuga? Kas kahetsete sünnitust?
Eks need sünnitused olid sama valusad, kui arvasingi. St. arvasin, et eriti leebe see valu olla ei saa ja ei olnudki leebe, aga jaokaupa (tuhud käivad ju nii, et natuke aega on hästi valus ja siis tuleb paus, kui valus ei ole) "doseerituna" oli see valu üleelatav. Tuhude lõpuosas on valud juba nii intensiivsed, et ainus, mida teha suutsin, oli valule ja häälega hingamisele (uuuuuu....) keskendumine ja pausi ajal nö. vaimu valmispanek järgmiseks valuks. Mitte millelegi muule enam keskenduda ei suutnud. Kui järsku tuhu asemel tuleb hoopis press, oli alguses kergendus (ei ole eriti valus), siis on (lühikest aega) jälle intensiivselt valus ja - siis ongi ära sündinud.
Vastuaaluks sünnituse tõsidusele on peale sünnitamist tekkinud täielik eufooria - et (hoolimata väsimusest) olen valmis lausa kepsutama ja käsi plaksutama - et laps ongi käes, et valu on kadunud, et "see ongi nüüd tehtud!" - juhhhhuuuuu !!! Siis tasapisi rahulikum tunne, püüad tukkuda, magada (väsimus on tegelikult suur), aga hea tuju on endiselt, kahetsust ei meenu.
-
Külaline
-
Külaline
Mees, adopteeritud laps, surrogaat?Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 13:08 Mul oli nii, et valus polnud üldse. Sest ei sünnitanud ise.
-
Külaline
Mitte 10, vaid 20 ma ütleks. Kõik kolm sünnitust on nii valusad olnud, et pilt kaob eest ja jalad alt. See on nii jube valu, et seda ei olegi võimalik kirjeldada. Viimasel sünnitusel pakuti epiduraali aga selleni ei jõutud, sest ennem hakkasid pressid.
-
Külaline
Kahju et see nii kohutav on. Tahaks lapsi aga seda valu ei ole nõus kogema.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06 Mitte 10, vaid 20 ma ütleks. Kõik kolm sünnitust on nii valusad olnud, et pilt kaob eest ja jalad alt. See on nii jube valu, et seda ei olegi võimalik kirjeldada. Viimasel sünnitusel pakuti epiduraali aga selleni ei jõutud, sest ennem hakkasid pressid.
-
Külaline
Nii kohutav on see väga vähestel, võib-olla ühel kahe-kolmesajast. Kui oskad õigesti hingata, siis enamasti on see vägagi talutav - ja seda õiget häälega hingamist saab õppida, igasugu kursused on olemas rasedatele.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06Kahju et see nii kohutav on. Tahaks lapsi aga seda valu ei ole nõus kogema.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06 Mitte 10, vaid 20 ma ütleks. Kõik kolm sünnitust on nii valusad olnud, et pilt kaob eest ja jalad alt. See on nii jube valu, et seda ei olegi võimalik kirjeldada. Viimasel sünnitusel pakuti epiduraali aga selleni ei jõutud, sest ennem hakkasid pressid.
On olemas ka sellised kursused, kuhu saab mehega koos minna, ta õpib sind õigesti aitama ja toetama sünnituse ajal. Mulle olid need kursused suureks abiks, igasugune hirm sünnituse ees kadus ära.
-
Külaline
Mnjaa aga its not worth itKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:14Nii kohutav on see väga vähestel, võib-olla ühel kahe-kolmesajast. Kui oskad õigesti hingata, siis enamasti on see vägagi talutav - ja seda õiget häälega hingamist saab õppida, igasugu kursused on olemas rasedatele.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06Kahju et see nii kohutav on. Tahaks lapsi aga seda valu ei ole nõus kogema.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06 Mitte 10, vaid 20 ma ütleks. Kõik kolm sünnitust on nii valusad olnud, et pilt kaob eest ja jalad alt. See on nii jube valu, et seda ei olegi võimalik kirjeldada. Viimasel sünnitusel pakuti epiduraali aga selleni ei jõutud, sest ennem hakkasid pressid.
On olemas ka sellised kursused, kuhu saab mehega koos minna, ta õpib sind õigesti aitama ja toetama sünnituse ajal. Mulle olid need kursused suureks abiks, igasugune hirm sünnituse ees kadus ära.
-
Külaline
Sa pole kuskilt otsast valmis last saama. Jäta parem see mõte.
-
Külaline
Kui see tundub sulle liiga raske, siis pole sul äkki tõesti vaja lapsi saadaKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:35Mnjaa aga its not worth itKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:14Nii kohutav on see väga vähestel, võib-olla ühel kahe-kolmesajast. Kui oskad õigesti hingata, siis enamasti on see vägagi talutav - ja seda õiget häälega hingamist saab õppida, igasugu kursused on olemas rasedatele.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 14:06
Kahju et see nii kohutav on. Tahaks lapsi aga seda valu ei ole nõus kogema.
On olemas ka sellised kursused, kuhu saab mehega koos minna, ta õpib sind õigesti aitama ja toetama sünnituse ajal. Mulle olid need kursused suureks abiks, igasugune hirm sünnituse ees kadus ära.…tahaks kui lihtsam oleks.
-
Külaline
Tahaks aga rasedus ületamatult rõve, sünnitus valuskaalal 15?! Jätan vahele. Last tahaks. Aga punnkõhuga valutada, ei.
-
Külaline
Vbla tõesti, ülehinnatud kogu see emadus. Kui see kõige lihtsam on, mis veel ülejäänu.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:54Kui see tundub sulle liiga raske, siis pole sul äkki tõesti vaja lapsi saadaKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:35Mnjaa aga its not worth itKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 20:14
Nii kohutav on see väga vähestel, võib-olla ühel kahe-kolmesajast. Kui oskad õigesti hingata, siis enamasti on see vägagi talutav - ja seda õiget häälega hingamist saab õppida, igasugu kursused on olemas rasedatele.
On olemas ka sellised kursused, kuhu saab mehega koos minna, ta õpib sind õigesti aitama ja toetama sünnituse ajal. Mulle olid need kursused suureks abiks, igasugune hirm sünnituse ees kadus ära.…tahaks kui lihtsam oleks.
. See on emaks olemise juures kõige lihtsam osa, edasi läheb keerulisemaks.
-
Külaline
Kuradi ropult valus! Ennem sünnitust olin kindel, et mina karjuma ei hakka. Tegelikult karjusin mis jaksasin.
-
Külaline
Jep, rasedus ja sünnitus on köki-möki. Mul on kaks last ja ma võiks vabalt paar-kolm korda veel rase olla ja sünnitada. Aga kasvatada rohkem lapsi küll ei viitsiks, kahest marakratist rohkem kui küll. Võiksin surrogaatema olla kui see Eestis lubatud oleks, teeniksin kõva pappiKülaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 21:25Vbla tõesti, ülehinnatud kogu see emadus. Kui see kõige lihtsam on, mis veel ülejäänu.
-
Külaline
See oli nii valus, et karjumiseks üldse jõudu polnud. Imestasin, kui palatikaaslane röökis - no kust ta selle jõu ja energia veel hääle tegemiseks võttis? Kange naine.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2024 21:27 Kuradi ropult valus! Ennem sünnitust olin kindel, et mina karjuma ei hakka. Tegelikult karjusin mis jaksasin.
Hea, kui ma hingamisegagi hakkama sain.
Esimese lapsega olin täiesti kindel, et ma lähen pooleks, selgroo lülid nihkuvad paigast ja vaagen läheb laiali. Noh, ei midagi sellist muidugi.
Eks esimene kogemus olegi ootamatu, ole sa neid loenguid kuulanud ja artikleid lugenud palju tahes. Oma keha sa ju ei tunne ja valuläve ei oska ka aimata.
Ja tekib hirm, et selline valu ja rebenemise tunne ei saa ju normaalne olla.
Järgmistega vähemalt midagi juba tead ja ei karda.
Aga see üüratu õnnetunne, kui laps on käes ja kõik korras! Ära tegin, kõik möödas! Sellist eufooriat pole kunagi rohkem kogenud kui paar minutit pärast sünnitusi tekkis.
-
Külaline
Mina isiklikult arvan, et kui päriselt soov last saada (just enda geneetilise materjaliga), siis selle pärast, et sünnitus hirmutab, on seda väga vale tegemata jätta. Juba meil siin Eestis on igal aastal tuhandeid sünnitajaid, kes sellega edukalt hakkama saanud ja tegelikult on igasuguste komplikatsioonide arv ikka piisavalt madal, et nende pärast mitte ette muretseda. Ja siingi keegi kirjeldab sünnitusvalu küll kui midagi hullu, aga endal lausa mitu last...
Minu on 2 last, noorem alles 1-kuune. Üsna ühesugused sünnitused, kuigi üks oli esilekutsumine ja teine algas ise. Sünnitasin ilma valuvaigisteid kasutamata ja suures osas oli igati talutav. Ja kui tekkis tunne, et tahaks ise enda seest välja ronida, siis oligi pressimise aeg ja peagi kõik läbi.
Minu on 2 last, noorem alles 1-kuune. Üsna ühesugused sünnitused, kuigi üks oli esilekutsumine ja teine algas ise. Sünnitasin ilma valuvaigisteid kasutamata ja suures osas oli igati talutav. Ja kui tekkis tunne, et tahaks ise enda seest välja ronida, siis oligi pressimise aeg ja peagi kõik läbi.
Esimene oli võib-olla kuskil 7-8, aga teine oli 15. Rohkem sünnitama pole nõus. Teine oli ka poole kiirem. Täiesti talumatu valu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Ahrefs [Bot], Kirile ja 4 külalist