Kas loete luulet?

[Külaline]

Kes on teie lemmik luuletaja? Nimetage luuletus/luulekogu, mis on puudutanud sügavalt.

[Külaline]

Meeldib Alliksaare luule. Luulekogu nimi hetkel ei meenu.

[Külaline]

Lemmikluuletus on Juhan Viidingu "Järv". Lemmikluuletaja Jaan Kaplinski ja lemmikluulekogu tema "Tule tagasi helmemänd".

[Külaline]

Lemmikluuletus on Juhan Viidingu "Järv".

Kas see?

Meilt mõnda võeti, ega võetud viimast.
Kord saame kõik.
Järv loorub lahti udu külmast piimast ja ongi kõik.

Kõrv tabab kauge inimlooma hõike.
Ah sina seal.
Ei kuule täpselt.
Ma ei jõua kõike siin ilma peal...

[Külaline]

Lemmikluuletus on Juhan Viidingu "Järv".

Kas see?

Meilt mõnda võeti, ega võetud viimast.
Kord saame kõik.
Järv loorub lahti udu külmast piimast ja ongi kõik.

Kõrv tabab kauge inimlooma hõike.
Ah sina seal.
Ei kuule täpselt.
Ma ei jõua kõike siin ilma peal...

Jah

[Külaline]

Lemmikluuletus on Juhan Viidingu "Järv".

Kas see?

Meilt mõnda võeti, ega võetud viimast.
Kord saame kõik.
Järv loorub lahti udu külmast piimast ja ongi kõik.

Kõrv tabab kauge inimlooma hõike.
Ah sina seal.
Ei kuule täpselt.
Ma ei jõua kõike siin ilma peal...

Kui ilus! 🩷

[Külaline]

Lisan siia veel ühe luuletuse, mis (mind) väga sügavalt puudutab:

Ema laul

Lapsuke on mul, õrnake, kullake, kaunis:
näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul,
silmad nii säravad, sügavad, sameti-mustad,
vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant:
oh, kuis sind armastan ma, õrnake, kullake, kallis,
naeratav suuke ja silmad nii sameti-mustad,
kuldseid juukseid ja kõik sinu väikseid liikmeid ja sinu hellakest hinge! ...

Nüüd ju veel võin ma ja jõuan eemale peleta sinust su väikesed naljakad mured,
pisaraid pühkida silmist ja rõõmsaks ning ilusaks teha –
kuldseks su päivi, mu laps, nüüd, oh, veel jõuan ma seda.

Kiirelt küll kaovad need soojad ja säravad päevad,
kiirelt need magusad ööd, kus valvamas ema;
suuremaks saavad su väikesed käekesed, jalad,
suuremaks, suuremaks ka su väikene süda,
suuremaks, tõsiseks ka su väikesed naljakad mured;
tuulte ja tormide kätte siis pean sind jätma, mu kallim!

Marusid palju on mässamas, lapsuke, elus, valusid valjusid palju.
Ei vähenda jõua enam su ema neid sul –
ise pead sa siis võitlema valjult, mu tütreke, ise sa edasi jõudma:
süda, nii väikene nüüd, saab siis nii valjusti lööma,
palju sult nõudma ta saab ja küsima, küsima palju.
Vastust ei või sull' siis enam ka anda su ema:
on ta ju ise niisama üks küsija, otsija elus.

- Marie Under.

[Egalitaar]

Kahjuks ei. Luuletanud olen, aga ise ei loe.

[Külaline]

Aus vastus on, et ei loe üldse midagi ja ei tahagi lugeda.

[Külaline]

Minu lemmik on Viidingu poeem "Vürst Rasvamagu"
https://soundcloud.com/lorilaul/vurst-r ... an-viiding

[Külaline]

Aus vastus on, et ei loe üldse midagi ja ei tahagi lugeda.

Sama. Või noh, seda foorumit siin loen

[Külaline]

She Walks in Beauty

By Lord Byron (George Gordon)

She walks in beauty, like the night
Of cloudless climes and starry skies;
And all that’s best of dark and bright
Meet in her aspect and her eyes;
Thus mellowed to that tender light
Which heaven to gaudy day denies.

One shade the more, one ray the less,
Had half impaired the nameless grace
Which waves in every raven tress,
Or softly lightens o’er her face;
Where thoughts serenely sweet express,
How pure, how dear their dwelling-place.

And on that cheek, and o’er that brow,
So soft, so calm, yet eloquent,
The smiles that win, the tints that glow,
But tell of days in goodness spent,
A mind at peace with all below,
A heart whose love is innocent!

Copyright Credit: George Gordon, Lord Byron. "She Walks in Beauty" from Hebrew Melodies. London: John Murray, 1832-33. Public Domain.
Source: Hebrew Melodies (John Murray, 1832)

[Külaline]

She Walks in Beauty

By Lord Byron (George Gordon)

She walks in beauty, like the night
Of cloudless climes and starry skies;
And all that’s best of dark and bright
Meet in her aspect and her eyes;
Thus mellowed to that tender light
Which heaven to gaudy day denies.

One shade the more, one ray the less,
Had half impaired the nameless grace
Which waves in every raven tress,
Or softly lightens o’er her face;
Where thoughts serenely sweet express,
How pure, how dear their dwelling-place.

And on that cheek, and o’er that brow,
So soft, so calm, yet eloquent,
The smiles that win, the tints that glow,
But tell of days in goodness spent,
A mind at peace with all below,
A heart whose love is innocent!

Copyright Credit: George Gordon, Lord Byron. "She Walks in Beauty" from Hebrew Melodies. London: John Murray, 1832-33. Public Domain.
Source: Hebrew Melodies (John Murray, 1832)

Ta oma kauniduses käib
kui selge, tähevalge öö;
öist tumedust, mis hiilgust täis,
ta silmavaatest vastu lööb —
see paiste pehmem, õrnem näib
kui koidukiirte terav vööt.

[Egalitaar]

She Walks in Beauty

By Lord Byron (George Gordon)

She walks in beauty, like the night
Of cloudless climes and starry skies;
And all that’s best of dark and bright
Meet in her aspect and her eyes;
Thus mellowed to that tender light
Which heaven to gaudy day denies.

One shade the more, one ray the less,
Had half impaired the nameless grace
Which waves in every raven tress,
Or softly lightens o’er her face;
Where thoughts serenely sweet express,
How pure, how dear their dwelling-place.

And on that cheek, and o’er that brow,
So soft, so calm, yet eloquent,
The smiles that win, the tints that glow,
But tell of days in goodness spent,
A mind at peace with all below,
A heart whose love is innocent!

Copyright Credit: George Gordon, Lord Byron. "She Walks in Beauty" from Hebrew Melodies. London: John Murray, 1832-33. Public Domain.
Source: Hebrew Melodies (John Murray, 1832)

Ta oma kauniduses käib
kui selge, tähevalge öö;
öist tumedust, mis hiilgust täis,
ta silmavaatest vastu lööb —
see paiste pehmem, õrnem näib
kui koidukiirte terav vööt.

Müts maha nende ees kes suudavad luulet tõlkida nii, et säilib riim, mõte kui ka vibe.

[Külaline]

She Walks in Beauty

By Lord Byron (George Gordon)

She walks in beauty, like the night
Of cloudless climes and starry skies;
And all that’s best of dark and bright
Meet in her aspect and her eyes;
Thus mellowed to that tender light
Which heaven to gaudy day denies.

One shade the more, one ray the less,
Had half impaired the nameless grace
Which waves in every raven tress,
Or softly lightens o’er her face;
Where thoughts serenely sweet express,
How pure, how dear their dwelling-place.

And on that cheek, and o’er that brow,
So soft, so calm, yet eloquent,
The smiles that win, the tints that glow,
But tell of days in goodness spent,
A mind at peace with all below,
A heart whose love is innocent!

Copyright Credit: George Gordon, Lord Byron. "She Walks in Beauty" from Hebrew Melodies. London: John Murray, 1832-33. Public Domain.
Source: Hebrew Melodies (John Murray, 1832)

Ta oma kauniduses käib
kui selge, tähevalge öö;
öist tumedust, mis hiilgust täis,
ta silmavaatest vastu lööb —
see paiste pehmem, õrnem näib
kui koidukiirte terav vööt.

Müts maha nende ees kes suudavad luulet tõlkida nii, et säilib riim, mõte kui ka vibe.

Ma tegelikult ei teagi, kes selle tõlke autor on. Kellegi Roheneiu FBst leidsin.