Ikkagi ei ole õpitud abitus. See, mida sa kirjeldad on laiskus.Külaline kirjutas: ↑06 Aug 2024 13:44Ma pigem mõtlesin nende näidete kohta, kus ise mida ei viitsita kapist võtta ja söömata jääbki. Või siis üks näide kus korda armastab aga ootab, et ema koristaks.
Ma ei oska telefonist mitut teemat tsiteerida korraga.
Kunagi oli perekoolis teema, et laps sureb külmkapi kõrvale nälga.
Mu isa oli samasugune. Kui toit taldrikule valmis pandud ei olnud emal, näris võileiba. Selle sai küll kapist kätte aga vot kahest potist soe toit kokku panna, oli puhas laiskus. Aga samas taldriku koos toiduga suutis küll uuni panna![]()
Siin keegi kirjutas muna praadimisest. Seda ei viitsi aga leivaviilu saab küll kätte.
See on õpitud abitus.
Kui ma ise tõesti usuks, et ma ei saa koristamise või võileiva tegemisega hakkama, siis oleks õpitud abitus. Kui ma lihtsalt ei viitsi, on puhas laiskus.
ATH’ga pole kummagi juhul midagi pistmist (s.t. See võib olla üks sümptomotest, aga sugugi ei pruuugi)