Millal jätate restoranis/kohvikus jootraha?

[manaña]

Püreesuppi mina ei telligi kuskil, sest pakisupiteema on üks asi, aga tavaliselt keeratakse sinna sisse kõik jäägid. Töökoha sööklas oli koguni nii, et reedeti oligi püreesupp, mis siis nädala jääkidest tehti. Iga kord maitse varieerus, mõnikord oli brokkoli, teine kord lillkapsa, kolmas kord oli tunda praekartuli maitset. Restoranides pole ka asi kuigivõrd parem.

Kas just hea asi pole, kui nad on suutelised ka tekkinud jäägid ära kasutama? Kodus ka viskad lillkapsa prügikasti kui toidu jaoks kõik ära ei kulu. Ostsid 3 porgandit, aga salatisse panid 2 ja viskad siis selle ühe ära?

Põhimõtteliselt nõus, kui need nn jäägid on igati kvaliteetsed ja värsked. Teiseks peaks olema ju mingid kindlad retseptid ikka ka, no näiteks ei saa brokolivormi lõputult kartulit sisse uhada.

No lõunapakkumine (ma oletan, et tegu on sellega) on enamasti küllaltki paindlik asi ja mingeid kindlaid retsepte tõenäoliselt pole. Retseptid on tavaliselt A la carte menüü asjade jaoks, kus peab roog maitsema ning välja nägema iga päev samasugune. Lõunapakkumistega (on ka erandeid) on enamasti vaja teada toidu nime ja kokk oskab tegelikult ise oma peaga juba teha midagi. Tehnoloogia on selge, kui tead mis koostosad pead ära kasutama, siis tegelikult pole mingit retsepti vaja. Need asjad on muidugi erinevates restoranides erinevalt lahendatud. Ja kindlasti on ka neid, kes ei kasuta nii head toorainet. Aga lihtsalt ntx ülejäänud porgandist või brokolist miskit teha on väga okei.

[Külaline]

Kas just hea asi pole, kui nad on suutelised ka tekkinud jäägid ära kasutama? Kodus ka viskad lillkapsa prügikasti kui toidu jaoks kõik ära ei kulu. Ostsid 3 porgandit, aga salatisse panid 2 ja viskad siis selle ühe ära

?
Mis ma kodus teen, ei puutu asjasse, söön ka mitu päeva vana toitu. Samas kui ma lähen restorani, siis miks ma nende jääkide eest pean maksma ligi 10 eurot supi eest. Jääkidest tehkugi lõunapakkumisi vms, mis on odavam.

[Külaline]

Ma lugesin Kohvris jootraha

[Külaline]

Olen see koi, kes üldiselt ei jäta kohvikus mingit tippi. Ma tean, et komme on selline, aga mulle tundub see kuidagi nii põhjendamatu - inimene toob mulle toidu laule ja ma peaksin talle selle eest eraldi maksma? Samas ma olen rohkem kohvikus käia, kui ma istuks terve õhtu kusagil restoranis, kus mu eest tõesti hästi hoolitsetakse, siis võibolla mõtleks ma teisiti.

[Külaline]

Olen see koi, kes üldiselt ei jäta kohvikus mingit tippi. Ma tean, et komme on selline, aga mulle tundub see kuidagi nii põhjendamatu - inimene toob mulle toidu laule ja ma peaksin talle selle eest eraldi maksma? Samas ma olen rohkem kohvikus käia, kui ma istuks terve õhtu kusagil restoranis, kus mu eest tõesti hästi hoolitsetakse, siis võibolla mõtleks ma teisiti.

Just nimelt - võtmesõna ongi siin hoolitsemine! Õiges restoranis tunned sa ennast oodatud külalisena, sinu elementaarseid vajadusi märgatakse. Nt kui astud restorani suure lillekimbuga, siis ettekandja märkab seda ja toob vaasi. See, kui tuuakse ainult toit ette ja visatakse kohustuslik küsimus "kuidas maitses", ei ole veel hoolitsemine ja selle eest jootrahaga tänama ei pea.

[Külaline]

Ma ikka jätan. Üldiselt on need ju toredad noored inimesed, kes on ettekandjaks. Tavaliselt läheb
see raha köögiga jagamiseks, mitte ainult ettekandjale. Ükskord oli küll täiesti külm ja kauge suhtumine. Mitte ühtegi naeratust, ettekandjat pidi kaua ootama ja minimaalne viisakas jutt- olete valmis tellima. Ilmselt depressioon, mõtlesin. Aga tubli ja suur eneseületus, et ikka tööl suudab käia. aga toit oli hea.
Samas ajab mind see hoolitsus küll naerma. Meie asutuses, kantakse söök voodisse, söödetakse kliendile sobivas tempos, pühitakse suud ja pärast pühitakse ka see ära mis söögi tulemusel teisest otsast välja tuleb. Vot see on hoolitsus, ja ei mingit tippi