Millal jätate restoranis/kohvikus jootraha?

[Külaline]

Jootraha jätan valikuliselt vaid päris korralikes restoranides kui tunne on õige ja teenindus on hea olnud. Kohvikus ei jäta kunagi.

Kohvikus jätan tippi, kui kõik on hea, atmosfäär, teenindus ja küpsetised. Eriti oluline on just see viimane. Väldin kohvikuid, kus serveeritakse kesklaost tulnud poolfabrikaat- saiakesi, mis on kohapeal üles sulatatud ja korra ahjust läbi käinud. Seetõttu hindan väga neid kohti, kus kogu protsess toimub kohapeal. Sellistes kohtades olen vahel jootraha jätnud küll.

Ei jäta kunagi baarides, kus ma näiteks vaid klaasikese veini tellin. Eriti kummaliselt mõjuvadki sellised püstijala kohad, kus tellid letist joogi ja teenindaja ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks. Siis tekib küll tunne, et klienti peetakse lihtsalt lolliks.

[Külaline]

Jootraha jätan valikuliselt vaid päris korralikes restoranides kui tunne on õige ja teenindus on hea olnud. Kohvikus ei jäta kunagi.

Kohvikus jätan tippi, kui kõik on hea, atmosfäär, teenindus ja küpsetised. Eriti oluline on just see viimane. Väldin kohvikuid, kus serveeritakse kesklaost tulnud poolfabrikaat- saiakesi, mis on kohapeal üles sulatatud ja korra ahjust läbi käinud. Seetõttu hindan väga neid kohti, kus kogu protsess toimub kohapeal. Sellistes kohtades olen vahel jootraha jätnud küll.

Ei jäta kunagi baarides, kus ma näiteks vaid klaasikese veini tellin. Eriti kummaliselt mõjuvadki sellised püstijala kohad, kus tellid letist joogi ja teenindaja ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks. Siis tekib küll tunne, et klienti peetakse lihtsalt lolliks.

“ ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks.” Eestis? Kus selline asi toimub

[Külaline]

“ ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks.” Eestis? Kus selline asi toimub

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

[Külaline]

“ ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks.” Eestis? Kus selline asi toimub

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

Sel juhul tasub väiksem summa toksida. No et kui juba valida antakse. Mina keelduks toksimast, las teeb oma tööd ikka ise.

[Külaline]

“ ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks.” Eestis? Kus selline asi toimub

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

Et saab ise valida palju maksad? Koha nimesid paluks, vägagi meeldiv. Tellin 100 euro eest praade ja antakse veel valida palju maksma pean. Sign me up!

[Külaline]

“ ulatab kliendile makseautomaadi, et too siis lõppsumma sisse toksiks.” Eestis? Kus selline asi toimub

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

Et saab ise valida palju maksad? Koha nimesid paluks, vägagi meeldiv. Tellin 100 euro eest praade ja antakse veel valida palju maksma pean. Sign me up!

Sa saad valida, palju sa jootraha juurde arvestad, mingi muu summa osas sul valikuvõimalus puudub, unista edasi.

[Külaline]

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

Et saab ise valida palju maksad? Koha nimesid paluks, vägagi meeldiv. Tellin 100 euro eest praade ja antakse veel valida palju maksma pean. Sign me up!

Sa saad valida, palju sa jootraha juurde arvestad, mingi muu summa osas sul valikuvõimalus puudub, unista edasi.

Irw saavadki mult midagu rohkem. Täpne summa sisestaksin. Või demonstratiivselt 1 sent rohkem

[Külaline]

Mäletan ka Perekoolist seda teemat, jäädigi lõputult vaidlema.

Mina jään endiselt selle juurde, et igal maal on omad kombed ja me ei ela Ameerikas, kus ettekandjate palgad ongi väikesed. Meil Eestis on ettekandjate palgad samasugused nagu teistegi elualade inimestel. Mis tähendab, et Eestis ei ole ametlikule arvele lisaks veel täiendav raha andmine sugugi mitte kohustuslik.

Jootraha ei pea jätma siis, kui tegemist on söökla-tüüpi asutusega, sellisega, kust tood oma toidu ise letist lauda. Enamik kohvikuid sellised ka on.

Jätan jootraha seal, kus on lauateenindus, ja teiseks peab see teenindus olema vähemalt normaalne, kui mitte meeldiv. Näide ühest kehvema poole teenindusest, kus me otsustasime jootraha mitte jätta:

Läksime perega tähistama pereliikme sünnipäeva. Olime kinkinud talle lilled ja siirdusime lilledega restorani. Panime lillekimbu lauale ja lootsime, et ettekandja, kes meid lauda juhatas, märkab seda ja toob vaasi. Lillekimp oli suur ja ilmselgelt pidanuks ettekandja seda tähele panema. Ent too ei toonud vaasi. Viskas menüüd ette ja kadus. Tellisime toidu, siis ootasime jälle, ettekandja näole ei andnud, mingil hetkel abikaasa tõusis ise lauast ja läks leti juurde vaasi küsima, siis toodi vaas lauda, tore, isegi vesi oli sisse pandud. Siis toodi kohvid, aga meie olime soovinud kõigepealt praadi, kohvi oleks tahtnud jätta viimaseks käiguks. Praadi ootasime kaua. Lõpuks hakati ükshaaval praade ette tooma. Prae toomise vahe oli umbes 20 minutit. Viimane pereliige sai prae umbes tund aega hiljem esimesest.

Etikett nõuab, et sööma hakataks ühel ajal. Seega olid teiste praed ammugi ära jahtunud, kui viimane oma toidu kätte sai. Kogu selle aja polnud ettekandjat eriti näha ja kui teda vaja oli, tuli tõusta lauast ise püsti ja ekstra leti juurde minna. Ei tekkinud tunnet, et oleme seal praktiliselt tühjas restos oodatud külalised. Alles siis, kui ettekandja tuli taldrikuid ära viima (ja arvet esitama), küsis ta magusalt: "Kas toit maitses." Olek oli korraga muutunud, ilmselgelt tahtis nüüd raha saada. Selle ühe lausekese eest me aga küll mingit lisaraha talle kinkima ei hakanud, tulime ära ja rohkem sinna pole läinud.

Õnneks on rohkem olnud siiski häid kogemusi, kui ettekandja on algusest lõpuni sõbralik ja meeldiv, toob ilma küsimata vaasi lauda, on kättesaadav ning jagab lahkelt teavet toitude kohta. Siis pole üldse kahju teda meeles pidada, motiveeriv tunnustus on igati omal kohal.

Ise käitusite algusest peale valesti.
1. Kui minnakse suurema seltskonnaga praadi sööma, antaksegi ette teada, oskab köök ette valmistuda
2. Kohv tellitaksegi hiljem, kui tahad seda pärast praadi saada. Selle tegemine läheb kiirelt. Ja mõni tahabki kohvi kohe saada, enne praadi.
3. Vaasi loomulikult küsitakse ise. Ei pea ettekandja olema mõtetelugeja

No tore, et siin ka ettekandjaid liigub. Aga mõtetelugemist harrastad praegu sa ise. Ma ju kirjutasin, et "läksime perega tähistama". Meie perekond on neljaliikmeline. Ei arva, et nelja inimese toitmine ühele restoranile "suurem seltskond" oleks. Seda enam, et tol õhtul oli restoran niigi pooltühi. Ja lisaks olin päeval helistanud ja neljale laua broneerinud. Seega - me olime ette teatanud!

Ning seda, kas me soovime lisaks praele ka magustoitu, kohvi vms, seda küsis too ettekandja ise kohe, tellimuse esitamise hetkel. Jah, me ei taibanud üle rõhutada, et soovime kohvi pärast praadi.

[Külaline]

Ise käitusite algusest peale valesti.
1. Kui minnakse suurema seltskonnaga praadi sööma, antaksegi ette teada, oskab köök ette valmistuda
2. Kohv tellitaksegi hiljem, kui tahad seda pärast praadi saada. Selle tegemine läheb kiirelt. Ja mõni tahabki kohvi kohe saada, enne praadi.
3. Vaasi loomulikult küsitakse ise. Ei pea ettekandja olema mõtetelugeja

Pole küll see kurtja, aga seda asja on nüüd küll imelik lugeda. Olen palju restoranides käinud ja sellistest asjadest pole iialgi probleemi olnud. 4 inimest pole mingi suur seltskond, et peab toidud ette tellima, alati on saanud koha peal praed ühel ajal. Kohvi osas on alati üle küsitud, et kas soovime seda kohe või lõpus. Kui kellelgi seltskonnast on käes lilled, siis on alati küsitud, et kas toon vaasi.

[Külaline]

Ise käitusite algusest peale valesti.
1. Kui minnakse suurema seltskonnaga praadi sööma, antaksegi ette teada, oskab köök ette valmistuda
2. Kohv tellitaksegi hiljem, kui tahad seda pärast praadi saada. Selle tegemine läheb kiirelt. Ja mõni tahabki kohvi kohe saada, enne praadi.
3. Vaasi loomulikult küsitakse ise. Ei pea ettekandja olema mõtetelugeja

Seda võib vist küll juba ohvri süüdistamiseks lugeda.

[Külaline]

Mäletan ka Perekoolist seda teemat, jäädigi lõputult vaidlema.

Mina jään endiselt selle juurde, et igal maal on omad kombed ja me ei ela Ameerikas, kus ettekandjate palgad ongi väikesed. Meil Eestis on ettekandjate palgad samasugused nagu teistegi elualade inimestel. Mis tähendab, et Eestis ei ole ametlikule arvele lisaks veel täiendav raha andmine sugugi mitte kohustuslik.

Jootraha ei pea jätma siis, kui tegemist on söökla-tüüpi asutusega, sellisega, kust tood oma toidu ise letist lauda. Enamik kohvikuid sellised ka on.

Jätan jootraha seal, kus on lauateenindus, ja teiseks peab see teenindus olema vähemalt normaalne, kui mitte meeldiv. Näide ühest kehvema poole teenindusest, kus me otsustasime jootraha mitte jätta:

Läksime perega tähistama pereliikme sünnipäeva. Olime kinkinud talle lilled ja siirdusime lilledega restorani. Panime lillekimbu lauale ja lootsime, et ettekandja, kes meid lauda juhatas, märkab seda ja toob vaasi. Lillekimp oli suur ja ilmselgelt pidanuks ettekandja seda tähele panema. Ent too ei toonud vaasi. Viskas menüüd ette ja kadus. Tellisime toidu, siis ootasime jälle, ettekandja näole ei andnud, mingil hetkel abikaasa tõusis ise lauast ja läks leti juurde vaasi küsima, siis toodi vaas lauda, tore, isegi vesi oli sisse pandud. Siis toodi kohvid, aga meie olime soovinud kõigepealt praadi, kohvi oleks tahtnud jätta viimaseks käiguks. Praadi ootasime kaua. Lõpuks hakati ükshaaval praade ette tooma. Prae toomise vahe oli umbes 20 minutit. Viimane pereliige sai prae umbes tund aega hiljem esimesest.

Etikett nõuab, et sööma hakataks ühel ajal. Seega olid teiste praed ammugi ära jahtunud, kui viimane oma toidu kätte sai. Kogu selle aja polnud ettekandjat eriti näha ja kui teda vaja oli, tuli tõusta lauast ise püsti ja ekstra leti juurde minna. Ei tekkinud tunnet, et oleme seal praktiliselt tühjas restos oodatud külalised. Alles siis, kui ettekandja tuli taldrikuid ära viima (ja arvet esitama), küsis ta magusalt: "Kas toit maitses." Olek oli korraga muutunud, ilmselgelt tahtis nüüd raha saada. Selle ühe lausekese eest me aga küll mingit lisaraha talle kinkima ei hakanud, tulime ära ja rohkem sinna pole läinud.

Õnneks on rohkem olnud siiski häid kogemusi, kui ettekandja on algusest lõpuni sõbralik ja meeldiv, toob ilma küsimata vaasi lauda, on kättesaadav ning jagab lahkelt teavet toitude kohta. Siis pole üldse kahju teda meeles pidada, motiveeriv tunnustus on igati omal kohal.

Ise käitusite algusest peale valesti.
1. Kui minnakse suurema seltskonnaga praadi sööma, antaksegi ette teada, oskab köök ette valmistuda
2. Kohv tellitaksegi hiljem, kui tahad seda pärast praadi saada. Selle tegemine läheb kiirelt. Ja mõni tahabki kohvi kohe saada, enne praadi.
3. Vaasi loomulikult küsitakse ise. Ei pea ettekandja olema mõtetelugeja

No tore, et siin ka ettekandjaid liigub. Aga mõtetelugemist harrastad praegu sa ise. Ma ju kirjutasin, et "läksime perega tähistama". Meie perekond on neljaliikmeline. Ei arva, et nelja inimese toitmine ühele restoranile "suurem seltskond" oleks. Seda enam, et tol õhtul oli restoran niigi pooltühi. Ja lisaks olin päeval helistanud ja neljale laua broneerinud. Seega - me olime ette teatanud!

Ning seda, kas me soovime lisaks praele ka magustoitu, kohvi vms, seda küsis too ettekandja ise kohe, tellimuse esitamise hetkel. Jah, me ei taibanud üle rõhutada, et soovime kohvi pärast praadi.

Tahad ettekandjaid halvustada kuidagi? Või mis su märkuse mõte oli?
Mina olen jurist. Istun pea igapäevaselt kuskil söögikohas ja näen igasuguseid mölakaid kliente. Mu enda tädigi on lootusetu kohvikuskäija, 7 korda muudab tellimust, sahmerdab, jookseb veel kööki jne Ainuüksi tema talumise eest jätan ma ise rohken jootraha.

[Külaline]

Mina jään endiselt selle juurde, et igal maal on omad kombed ja me ei ela Ameerikas, kus ettekandjate palgad ongi väikesed. Meil Eestis on ettekandjate palgad samasugused nagu teistegi elualade inimestel. Mis tähendab, et Eestis ei ole ametlikule arvele lisaks veel täiendav raha andmine sugugi mitte kohustuslik.

Veider, et need tip-jäetakse-ameerikas-eestis-on-oma-kultuur kraaksujad rõõmsalt kaunistavad oma maja halloweeniks ja saadavad lapsed halloweeni jooksma ning ootavad roosisülemeid, kihlasõrmuseid ja südamekestesse uppimist valentinipäeval. Tänupüha õhtusöögi "traditsioon" ei ole enam kaugel

Mardi-ja Kadripäev on nõme ja tagurlik ning isa käest kosjaviinadega tütre käe küsimine on lausa shovinistlik naiste allutamine.

Teemasse: õhtusöögil restos jätan alati tippi. Käin harva, aga reeglina valin Michelini mainimisega resto, seal on alati söök ja teenindus tasemel. Päeval kuskil päevapraadi söömas käies tippi ei jäta. Juuksuritele, kosmeetikutele ka ei jäta, taksoga ei sõida.

[Külaline]

Ise käitusite algusest peale valesti.
1. Kui minnakse suurema seltskonnaga praadi sööma, antaksegi ette teada, oskab köök ette valmistuda
2. Kohv tellitaksegi hiljem, kui tahad seda pärast praadi saada. Selle tegemine läheb kiirelt. Ja mõni tahabki kohvi kohe saada, enne praadi.
3. Vaasi loomulikult küsitakse ise. Ei pea ettekandja olema mõtetelugeja

No tore, et siin ka ettekandjaid liigub. Aga mõtetelugemist harrastad praegu sa ise. Ma ju kirjutasin, et "läksime perega tähistama". Meie perekond on neljaliikmeline. Ei arva, et nelja inimese toitmine ühele restoranile "suurem seltskond" oleks. Seda enam, et tol õhtul oli restoran niigi pooltühi. Ja lisaks olin päeval helistanud ja neljale laua broneerinud. Seega - me olime ette teatanud!

Ning seda, kas me soovime lisaks praele ka magustoitu, kohvi vms, seda küsis too ettekandja ise kohe, tellimuse esitamise hetkel. Jah, me ei taibanud üle rõhutada, et soovime kohvi pärast praadi.

Tahad ettekandjaid halvustada kuidagi? Või mis su märkuse mõte oli?
Mina olen jurist. Istun pea igapäevaselt kuskil söögikohas ja näen igasuguseid mölakaid kliente. Mu enda tädigi on lootusetu kohvikuskäija, 7 korda muudab tellimust, sahmerdab, jookseb veel kööki jne Ainuüksi tema talumise eest jätan ma ise rohken jootraha.

Vaat kui uhke, et lausa jurist oled Aga mispidi see sinu tädi kommenteeritava kirjaga haakub? Kas see, et sinu tädi tellimust muudab ja sahmerdab, muudab või tühistab kuidagimoodi teise inimese kogemust, et neljakesi ja ette broneeritult kohale ilmudes pidid nad ootama oma nelja praadi tund aega?

[Külaline]

Käin harva, aga reeglina valin Michelini mainimisega resto, seal on alati söök ja teenindus tasemel.

Siis sul eriti valikut ei ole.

[Külaline]

Käin harva, aga reeglina valin Michelini mainimisega resto, seal on alati söök ja teenindus tasemel.

Siis sul eriti valikut ei ole.

35 restorani vahelt valida harva käimiseks on minu meelest ok.

https://guide.michelin.com/en/ee/restaurants

[Külaline]

Väga häirib, et paljudes söögikohtades makstes peab klient makseaparaati summa ise sisestama. Minu jaoks tähendab see, et restoran eeldab automaatelt, et klient jätab tippi. Kui toit ja teenindus olid viletsakesed, siis miks ma sinna otsa veel tippi peaks jätma?

Mis takistab sul tipp lisamata jätta? Küll on ikka mõnel probleeme.

[Külaline]

Mitmes restoranis ja baaris. Letis makstes näiteks keerab teenindaja kaardimakse automaadi kliendi suunas ja palub lõppsumma sisse toksida. Tallinna vanalinnas näiteks, tuleb kohe meelde.

Et saab ise valida palju maksad? Koha nimesid paluks, vägagi meeldiv. Tellin 100 euro eest praade ja antakse veel valida palju maksma pean. Sign me up!

Sa saad valida, palju sa jootraha juurde arvestad, mingi muu summa osas sul valikuvõimalus puudub, unista edasi.

Kuidas puudub? Toidu maksumus on juba nende poolt lisatud? Siis lükkad lihtsalt tagasi.

[Külaline]

Kuidas puudub? Toidu maksumus on juba nende poolt lisatud? Siis lükkad lihtsalt tagasi.

Mis asja lükkad tagasi? Et lihtsalt ei maksa söögi eest? No on mõnel ikka mõttekäigud. Tipi jätmisest oli siin jutt, mitte külma tegemisest.

[Külaline]

Kuidas puudub? Toidu maksumus on juba nende poolt lisatud? Siis lükkad lihtsalt tagasi.

Mis asja lükkad tagasi? Et lihtsalt ei maksa söögi eest? No on mõnel ikka mõttekäigud. Tipi jätmisest oli siin jutt, mitte külma tegemisest.

Sa oled see tola, kes lapsi vihkab ja seal teemas tõmbleb?
Ütlesid, et ei saa valida summat. Järelikult on summa sisestatud, ei? Otsusta nüüd lõpuks ära.

[Külaline]

No tore, et siin ka ettekandjaid liigub. Aga mõtetelugemist harrastad praegu sa ise. Ma ju kirjutasin, et "läksime perega tähistama". Meie perekond on neljaliikmeline. Ei arva, et nelja inimese toitmine ühele restoranile "suurem seltskond" oleks. Seda enam, et tol õhtul oli restoran niigi pooltühi. Ja lisaks olin päeval helistanud ja neljale laua broneerinud. Seega - me olime ette teatanud!

Ning seda, kas me soovime lisaks praele ka magustoitu, kohvi vms, seda küsis too ettekandja ise kohe, tellimuse esitamise hetkel. Jah, me ei taibanud üle rõhutada, et soovime kohvi pärast praadi.

Tahad ettekandjaid halvustada kuidagi? Või mis su märkuse mõte oli?
Mina olen jurist. Istun pea igapäevaselt kuskil söögikohas ja näen igasuguseid mölakaid kliente. Mu enda tädigi on lootusetu kohvikuskäija, 7 korda muudab tellimust, sahmerdab, jookseb veel kööki jne Ainuüksi tema talumise eest jätan ma ise rohken jootraha.

Vaat kui uhke, et lausa jurist oled Aga mispidi see sinu tädi kommenteeritava kirjaga haakub? Kas see, et sinu tädi tellimust muudab ja sahmerdab, muudab või tühistab kuidagimoodi teise inimese kogemust, et neljakesi ja ette broneeritult kohale ilmudes pidid nad ootama oma nelja praadi tund aega?

Sa soovid siis sügavkülmast võetud ja mikros kiirelt kuumaks aetud kiievi kotletti saada?