MIs siin nii ahhetada on? Ma arvan, et paljud naised on oma rinnapiima maitsnud (mitte joonud, seda ta pole ju öelnudki). Kes on last imetanud, see teab, et piimaga juhtub äpardusi, see nimelt tikub mõnikord pritsima siia-sinna. Siis võtad näpuga selle tilga ära ja paned suhu.
Paljud loomaomanikud maitsevad oma lemmiklooma krõbinaid, sellest oli lausa mingi artikkel ükskord. Normaalsed tavalised inimesed, mitte mingid hälvikud.
Kanavarbaid olen ka mina söönud, olid head. Ja konni, skorpioneid ja vardasseaetud tõuke.
/koerasööja
....Kes on last imetanud, see teab, et piimaga juhtub äpardusi, see nimelt tikub mõnikord pritsima siia-sinna. Siis võtad näpuga selle tilga ära ja paned suhu.....
Eeee... vabandust, aga miks peaks? Mul on neli last, aga ei ole kunagi selle peale tulnud, et peaks jooma iseenda rinnapiima. Miks peab mingeid pritsmeid kuskilt näpuga tõmbama ja seejärle suhu pistma?
Ma tunnistan, et ma puhtalt "sportlikust huvist" proovisin oma rinnapiima, esimese lapsega. Pisikese sõõmu. Uudishimu sai rahuldatud.
Muud pritsmed ja piisad läksid ikka edaspidi lapi sisse.
Olin tuttava juures aias ja ta pakkus mulle hosta õit söömiseks. Ma polnud kuulnudki, et hosta on söödav. Maitsesin ära ja huvitava herne moodi maitsega oli. Kodus uurisin arvutist järgi ja tõesti, kogu taim on söödav. Minu jaoks, kes ma söön igasugust rohelist, mida kätte saan, oli see väga põnev ja üllatav teadmine.
Minu kõige "huvitavam" toidukogemus oli väikesel saarel Indoneesia džunglis, kohalikus külasööklas. Nad polnud valget inimest õieti näinudki -- veel vähem valget naist -- ja pakkusid lauale kõiki oma kohalikke hõrgutisi, laud oli taldrikutest lookas ja raha keeldusid vastu võtmast. Proovisin siis järjest kõike (väga maitsev oli), kuni lauale tuli mingi kahtlane hele kallerdav ollus. Enda õuduseks märkasin üsna kiirelt, et tegemist oli kalmaariga. Tal oli kõik küljes ja... sees. Oligi põhimõtteliselt toores kalmaar, veel nokaga ja puha. Kui 20 kohalikku indoneeslast su ümber seisab ja vaatab, kuidas sa nende toite sööd, siis ega ära ka ju ei ütle. Kugistasin selle alla ja jõin peale peaaegu liitri (!) Tigeri õlut, et paha ei hakkaks ja naeratasin laialt.
Ma siiani ei tea, kas nad päriselt söövad seda või lihtsalt tahtsid minu üle nalja heita
Mina ei ole söönud mingeid ebatavalisi elusolendeid, aga olen proovinud selliseid sööke, mis on tehtud veganite jaoks nö päris söökide välimusega. Nt vegan praemuna, mis näeb välja nagu praemuna, aga ei ole muna ja ei maitse nagu muna. See on suht keeruline kogemus ajule, sest tõesti ootad, et praemuna välimusega asi on ka praemuna maitsega. Ja siis maitsed ja on mingi ... Blöäää. Mina vegan ei ole, aga kui oleks, siis lepiks lihtsalt, et praemuna ei saa, mitte ei sööks mingist 10 koostisainest tehtud praemunalaadset toodet.
Kilpkonnahautis - ülimalt maitsev.
Kaamliliha - liiga taine.
Praetud ja krehvtised putukad - maitsesid hästi.
Toored meresiilikud - wasabi ja sojakastmega ülimaitsvad.
Hautatud fugu (surmavalt mürgise kerakala liha) - ei midagi erilist maitse poolest.
Supp meripuradega - tekstuur ei meeldinud.
Konuvaglatarretis - delikatess.
Ei ole midagi supereksootilist maitsnud, kuigi kaugetes kohtades on reisitud omajagu.
Meenub aga, et Hiinas oli menüüs delikatessina pääsukese pesa. Ei soovinud tõesti:)
. Olen kahe lapse ema ja öäääkkkk. 
