Inimesed, kes vaikselt, sõnagi lausumata, töölt või koolist lahkuvad

[Külaline]

Kas olete kokku puutunud inimestega, kes lahkuvad vaikselt töölt või laps läheb ära lasteaiast, koolist ja keegi, peale juhi, ei tea midagi? Suures organisatsioonis ei jõua kõigile teada anda, aga väikseses kollektiivis? Eelmine nädal kolleegid jälle imestasid, et üks töökaaslane, kellega päris palju kokku puutusid, lahkus juba paar nädalat tagasi ja nemad arvasid, et puhkusel. Korduvalt on sama juhtunud mitmete teistega, kui küsitakse kolleegidelt, kehitatakse õlgu, ei tea. 3-4 kuu jooksul on lahkunud lasteaiarühmast ja klassist õpilasi, uuritakse sotsiaalmeediasr ja enamus ei tea midagi. Miks nii käitutakse?

Mis nad tegema peavad siis? Korraldama oma kuludega mingi lahkumispeo ja kringlit ka pakkuma? Niigi ehk uude kohta minemisega tegemist palju, peab vana koha uudishimutsejatega ka veel tegelema.

Miks see siis nii imelik on? Meil tehakse küll alati laud, kui keegi lahkub. Isegi need töökaaslased, kes pole omal soovil lahkujad, toovad midagi suhu pistmiseks ja jätavad hüvasti.

Ja kui see lahtilastud töökaaslane seda ei soovi, siis tuleb tema soovi austada.

[Tolmukübe]

Kui niiviisi lahkub, nagu pealkirjas, ju siis polnud kaaslastega soojemaid suhteid, läks lihtsalt ära võõraste inimeste juurest, ja kõik. Oleks mingeid emotsionaalseid sidemeid tekkinud, siis ikka ju ütleb kasvõi mõnele lähimale sõbrale, et ma nüüd homme ei tule, vms. Või kui on ühtehoidev kollektiiv, siis tehakse ehk laud, või annab kõigile teada, vms. Ikka, millised sidemed on, nii lahkutaksegi. Mõni hoiab omaette, ei ta hakka pasundama kuskil, et plaanin ära minna.

[Külaline]

Paanika jaanika kinkis mulle lahkumise puhul sellise rõveda luua, ma loll viisin ta veel koju ka, jätsin hiljem üürnikule, see suutis isegi selle luua ära tappa

[Külaline]

Mis nad tegema peavad siis? Korraldama oma kuludega mingi lahkumispeo ja kringlit ka pakkuma? Niigi ehk uude kohta minemisega tegemist palju, peab vana koha uudishimutsejatega ka veel tegelema.

Miks see siis nii imelik on? Meil tehakse küll alati laud, kui keegi lahkub. Isegi need töökaaslased, kes pole omal soovil lahkujad, toovad midagi suhu pistmiseks ja jätavad hüvasti.

Ja kui see lahtilastud töökaaslane seda ei soovi, siis tuleb tema soovi austada.

Aga mina ei öelnudki, et see laua tegemine on kohustuslik. Ma lihtsalt imestasin, et miks seda nii imelikuks peetakse, et oma lahkumisest teada antakse.