Küll vanas eas on üksi kole

[Külaline]

Ok, sinu mees ei ole mitte kunagi mitte midagi unustanud? Nii nagu ta ei ole kunagi alkoholi tarvitanud?

Siis te olete küll tublid inimesed! Minu arust on mõningane unustamine ja hajameelsus inimlikud nähtused, mida juhtub aega-ajalt igaühega. Aga ju siis teie olete täiesti erilised, et te ei unusta kunagi midagi. Ja alkoholi ei ole ka mitte iialgi kumbki teist tarbinud. Tublid!

Kindlasti oleme me mõnikord midagi unustanud ja mõnikord alkoholi tarvitanud. Mitte küll sellisel määral, et iga päev 2 kontrollkõnet olnuks vaja teha. Nii palju unustavad dementsed ja nii sageli tarvitavad õlut alkohoolikud, me mehega õnneks pole kumbki kumbagi.

[Külaline]

Vat näete - mõnd sellised vestlused, nagu eelnevad, kosutavad, mõnele ei anna sellistes vestlustes osalemine midagi ja tahab seltskonnast põgeneda.
Täiesti tavaline - üks küsib mingi küsimuse, teine tõmbab sealt mingi oma mõtte välja ja viib joonelt teise suunda. Üks leiab, et asjad on nii nagu tema ütleb, üks on nii loll inimene, et peab omastarust häirega inimeselt küsuma kas tol on häire ( ise ei näe kas on või ei ole?)
Lollil on vaja kogu aeg oma.mõtteid kuulda. Loll peab igale poole sekkuma. Lollidel on kuidagi palju vaba aega käes - vat see on ebaaus ja kohutavalt väsitav. Midagi head sealtpoolt ei tule, milleks selline suhtlus mulle.
Omavahel nad üksteist muidugi "mõistavad'

Mina ei saa aru, miks sa siin oma aega mingi sõimlemise ja halvustamisega raiskamas käid. Milleks sulle see. Aga ikka kisub mingitest lollidest kogu aeg jahvatama. Küll sina oled üks lilleke pasameres. Mind jälle väsitavad sinusugused. Kas sul on häire, pole keegi küsinudki, sul on see päris kindlalt olemas.

[Külaline]

Vat näete - mõnd sellised vestlused, nagu eelnevad, kosutavad, mõnele ei anna sellistes vestlustes osalemine midagi ja tahab seltskonnast põgeneda.
Täiesti tavaline - üks küsib mingi küsimuse, teine tõmbab sealt mingi oma mõtte välja ja viib joonelt teise suunda. Üks leiab, et asjad on nii nagu tema ütleb, üks on nii loll inimene, et peab omastarust häirega inimeselt küsuma kas tol on häire ( ise ei näe kas on või ei ole?)
Lollil on vaja kogu aeg oma.mõtteid kuulda. Loll peab igale poole sekkuma. Lollidel on kuidagi palju vaba aega käes - vat see on ebaaus ja kohutavalt väsitav. Midagi head sealtpoolt ei tule, milleks selline suhtlus mulle.
Omavahel nad üksteist muidugi "mõistavad'

Mina ei saa aru, miks sa siin oma aega mingi sõimlemise ja halvustamisega raiskamas käid. Milleks sulle see. Aga ikka kisub mingitest lollidest kogu aeg jahvatama. Küll sina oled üks lilleke pasameres. Mind jälle väsitavad sinusugused. Kas sul on häire, pole keegi küsinudki, sul on see päris kindlalt olemas.

Sõbrale juba helistasid?

[Külaline]

Küll aga elaksid sellise mehega, kellega ei tohi enne rääkida, kui mees on selleks loa andnud? Ilmselgelt on sellise suhte puhul tegemist vägivaldse ja võimuga liialdava mehega, mitte normaalse ja võrdse, üksteisest hooliva suhtega.

Kas see on sul mingi häire, mis paneb asju välja mõtlema? Äärmiselt kohatud väited ja ebaõiglane lahmimine.

Ja teiste inimeste sõimamine ja mõnitamine, nagu too kodanik teeb, ei ole äärmiselt kohatu ja ebaõiglane lahmimine? Äkki enne loeksid ka seda kommentaari, millele sinu tsiteeritu vastas, enne kui teisi lahmijaks nimetad?

Sina alustasid juba teema alguses sõimuga, kui sinu ülbet suhtumist, et helistad millal tahad ja niipalju kui tahad, heaks ei kiidetud. Kohe järgnes sõim, et järelikult peab mehe ees alandlik olema ja kõnekorda paluma jne. Igal pool lahmid, aga kui sulle endale vastu pead antakse, on kisa lahti.

[Külaline]

Mingi lasteaia kokkutulek siin?

[Külaline]

Kas see on sul mingi häire, mis paneb asju välja mõtlema? Äärmiselt kohatud väited ja ebaõiglane lahmimine.

Ja teiste inimeste sõimamine ja mõnitamine, nagu too kodanik teeb, ei ole äärmiselt kohatu ja ebaõiglane lahmimine? Äkki enne loeksid ka seda kommentaari, millele sinu tsiteeritu vastas, enne kui teisi lahmijaks nimetad?

Sina alustasid juba teema alguses sõimuga, kui sinu ülbet suhtumist, et helistad millal tahad ja niipalju kui tahad, heaks ei kiidetud. Kohe järgnes sõim, et järelikult peab mehe ees alandlik olema ja kõnekorda paluma jne. Igal pool lahmid, aga kui sulle endale vastu pead antakse, on kisa lahti.

Ma saan aru, et teema on pikk ja algust enam ei mäleta, aga minu arust olid sina see, kes alustas teemas teistele inimestele hinnanguid andmisega, nimetades teisi ebaviisakateks tüütajateks maniakkideks.

Saan aru, et inimeste omavahelised suhted on erinevad ja sinu peres siis on nii, et mehega ilma eelnevalt kokku leppimata ei tohi suhelda. Enamikes peredes nii ei ole ja seda siin ka püüti sulle selgitada. Ju mu mees oleks ligi 40 kooselatud aasta jooksul ikka julgenud selle mulle välja öelda, kui ta ei soovi, et ma talle enne luba küsimata helistaksin. Tema helistab mulle täpselt sama palju. Ma ei oleks iialgi arvanud, et see mõne kõrvaltvaataja jaoks selline ulmeprobleem on.

[Külaline]

Ok, sinu mees ei ole mitte kunagi mitte midagi unustanud? Nii nagu ta ei ole kunagi alkoholi tarvitanud?

Siis te olete küll tublid inimesed! Minu arust on mõningane unustamine ja hajameelsus inimlikud nähtused, mida juhtub aega-ajalt igaühega. Aga ju siis teie olete täiesti erilised, et te ei unusta kunagi midagi. Ja alkoholi ei ole ka mitte iialgi kumbki teist tarbinud. Tublid!

Kindlasti oleme me mõnikord midagi unustanud ja mõnikord alkoholi tarvitanud. Mitte küll sellisel määral, et iga päev 2 kontrollkõnet olnuks vaja teha. Nii palju unustavad dementsed ja nii sageli tarvitavad õlut alkohoolikud, me mehega õnneks pole kumbki kumbagi.

Selle kontrollimise mõtlesid sina oma peas välja. Kõik inimesed ei pea lihtsat, tavapärast, olmelist suhtlemist enda kontrollimiseks. Sul on ikka mingi erivalus kogemus oma elust vist, et püüad nüüd meelevaldselt ka teistele inimestele oma negatiivset kogemust omistada.

[Külaline]

Selle kontrollimise mõtlesid sina oma peas välja. Kõik inimesed ei pea lihtsat, tavapärast, olmelist suhtlemist enda kontrollimiseks. Sul on ikka mingi erivalus kogemus oma elust vist, et püüad nüüd meelevaldselt ka teistele inimestele oma negatiivset kogemust omistada.

Äkki sa oled klammerduja, kes ei suuda rahulikult olla, kui mees suvilas on? Sul isiklikku elu ei ole üldse, kõik käib mehe kaudu? See on muidugi kurb. Oled linnas ja iga päev mõtled, kas kasvuhoone uks on kinni või lahti. Igaks juhuks küsid üle, siis saab rahulikult tuttu minna.

[Külaline]

Kas see, kui sul hakkab igav, tähendab seda, et siis tekib vajadus teiste inimeste järele?

Ei teagi öelda, hakkasin mõtlema, et mul pole vist mitte kunagi igav olnud.

Ma olen ka läbi aastate ikka palju kordi mõelnud, et issand kui tore, kui ükskord oleks igav, mul on nii palju asju, mida ei ole jõudnud teha. Kui oleks igav, siis saaks teha!

Siin oli vast mõeldud, et paljud introverdid ei tunnegi igavust. Mina näiteks ei saa aru, mida tähendab, et on igav: ma võin tundide kaupa lage vaadata ja ei hakka igav. Ma ei vaja meelelahutust ega tegevust, kui on vaja näiteks oodata.

[Külaline]

Ja teiste inimeste sõimamine ja mõnitamine, nagu too kodanik teeb, ei ole äärmiselt kohatu ja ebaõiglane lahmimine? Äkki enne loeksid ka seda kommentaari, millele sinu tsiteeritu vastas, enne kui teisi lahmijaks nimetad?

Sina alustasid juba teema alguses sõimuga, kui sinu ülbet suhtumist, et helistad millal tahad ja niipalju kui tahad, heaks ei kiidetud. Kohe järgnes sõim, et järelikult peab mehe ees alandlik olema ja kõnekorda paluma jne. Igal pool lahmid, aga kui sulle endale vastu pead antakse, on kisa lahti.

Saan aru, et inimeste omavahelised suhted on erinevad ja sinu peres siis on nii, et mehega ilma eelnevalt kokku leppimata ei tohi suhelda. Enamikes peredes nii ei ole ja seda siin ka püüti sulle selgitada.

Hakkab pihta! No loe ometi, mida sa kirjutad ja mida oma peakesest välja mõtled. Täiesti arusaamatu ja kiuslik inimene.

[Külaline]

Selle kontrollimise mõtlesid sina oma peas välja. Kõik inimesed ei pea lihtsat, tavapärast, olmelist suhtlemist enda kontrollimiseks. Sul on ikka mingi erivalus kogemus oma elust vist, et püüad nüüd meelevaldselt ka teistele inimestele oma negatiivset kogemust omistada.

Äkki sa oled klammerduja, kes ei suuda rahulikult olla, kui mees suvilas on? Sul isiklikku elu ei ole üldse, kõik käib mehe kaudu? See on muidugi kurb. Oled linnas ja iga päev mõtled, kas kasvuhoone uks on kinni või lahti. Igaks juhuks küsid üle, siis saab rahulikult tuttu minna.

No muidugi! Kui ma suhtlen oma abikaasaga nii nagu normaalne inimene, siis ma olen klammerduja, kellel pole oma isiklikku elu ja kõik käib mehe kaudu

Mulle tundub hoopis sinu elu väga kurb, et pead päevade kaupa foorumis teisi inimesi norima. Aga noh, mis teha, kui oma isiklikku elu ei ole, siis tuleb elada teiste omi.

[Külaline]

Mu elatanud sugulane ütles niiviisi. Siis ma ei osanud midagi vastu öelda, uskusin, et ehk nii võib ollagi, aga nüüd hakkasin mõtlema, et kas see ikka nii on. Vaatan enda pealt. Muusika enam ei huvita, reisimine enam eriti ei huvita, vbl vanemas eas suhted ka äkki enam ei huvita, et oledki nö vana ja väsinud, hea, kui kogu aeg puhkust saad, palju enam ei jõua, tahad nagu omaette olla. Või näiteks introvert. Nagunii hoiab omaette ka noores eas, ei tea, mis häda tal siis selle üksindusega vanemas eas tekkima peaks? Aga samas, ekstarvert. Tööl suhtles, lapsed olid, sugulased-sõbrad olid, elu kees.. Vanas eas kaovad need ära, vbl ekstraverdil on jah kole, kui enam eriti kellegagi suhelda pole. Aga eks ta siis saab minna vanadekodusse või erinevatesse pensionäride huviringidesse. Kas teie arust on üksindus vanas eas koledam, kui noores eas, või keskeas?

Siis ongi elu kole. Kõige hullem ongi kui elurõõm ja optimism kaob. Sealt edasi saab tulla ainult mandumist, allaandmist, käega löömist. Kihnu Virve käis veel vanas eas langevarjuhüpet tegemas, oligi elurõõmus mutt.

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

[Tolmukübe]

Ma olen juba ammu sellist asja lugenud. Et on kaks üksi jäänud pensionäri, hakkavad koos elama, teine korter müüakse maha, selle raha eest siis elatakse - reisitakse, jne. Mina kedagi sellist ei tea, aga sellist asja pidi tehtama. See sõbranna mõte on õige, siis teine inimene kõrval ikkagi.

[Külaline]

Ma olen juba ammu sellist asja lugenud. Et on kaks üksi jäänud pensionäri, hakkavad koos elama, teine korter müüakse maha, selle raha eest siis elatakse - reisitakse, jne. Mina kedagi sellist ei tea, aga sellist asja pidi tehtama. See sõbranna mõte on õige, siis teine inimene kõrval ikkagi.

Mulle selline mōtlemine- selle müügiraha eest tehakse- mōtlemine absull ei istu. Kas igapäevaraha eest ei saa koos asju teha? Peab koos mingit raha kulutama hakkama? Veider.
Elama peab saama siiski tavasissetuleku alusel.

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

Siin rikkad räägivad ikka hooldekodus elamisest

[Tolmukübe]

Ma olen juba ammu sellist asja lugenud. Et on kaks üksi jäänud pensionäri, hakkavad koos elama, teine korter müüakse maha, selle raha eest siis elatakse - reisitakse, jne. Mina kedagi sellist ei tea, aga sellist asja pidi tehtama. See sõbranna mõte on õige, siis teine inimene kõrval ikkagi.

Mulle selline mōtlemine- selle müügiraha eest tehakse- mōtlemine absull ei istu. Kas igapäevaraha eest ei saa koos asju teha? Peab koos mingit raha kulutama hakkama? Veider.
Elama peab saama siiski tavasissetuleku alusel.

Nojah, aga mis siis sellest teisest korterist saab? Hauda kaasa ju ei võta. Parem juba oma hüvanguks, sanatooriumid, lukshotellid, koduabiline jne, kui sugulastele jätta.

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

Siin rikkad räägivad ikka hooldekodus elamisest

Mulle meeldiks sõbrannaga koos rohkem elada kui hooldekodus. Eks see oleks ikka sellises faasis, kui saab veel endaga ise hakkama. Mingeid kortereid müüma ja raha laristama hakata pole plaanis. Eks siis mõtleb, et kuidas seda organiseerida. Kas üürime koos mingi elamise ja enda omad paneme üürile või vaatame seda asja. Rahaasjad oleks siis ikka mõlemal võrdsed ja omad, mitte nii, et ühe korteri paneme müüki, selle eest reisime ja teises siis elame. See pole päris õiglane jaotus.

[Külaline]

Hiljuti oli mingi saade just samal teemal, kus öeldi, et vanainimeste üksindusetunne on väga suur. Et vanadel ei ole päevade kaupa kellegagi rääkida ja nad väga kannatavad üksinduse ja läheduse puudumise pärast.

Siin foorumis on päris paljud inimesed nimetanud üksi elamist ja olemist luksuseks. Eks ta ole jah, kui oled veel 30-50 vanuses, siis võibki tunduda, et üksi elada on tore. Aga 80-aastase nahas need inimesed ei ole olnud. Seega, kuidas nad nii täpselt teavad, et neil on ka selles vanuses hiiglama tore üksinda olla?

Me mõtlesime sõbrannaga, et hakkame koos elama, kui vanana üksi oleme jäänud. Ma arvan, et teised mutid võiks ka sellist asja kaaluda.

Siin rikkad räägivad ikka hooldekodus elamisest

Miks rikkad? Hooldekodus elatakse KOV raha ja pensionio eest. Rikkad saavad elada luxhooldekodus, seal tuleb juurde maksta.