Kas Tallinna bussides peatuste teadustamine

[Külaline]

Ma alati mõtlesin, et kui turist oleks, siis läheks raudselt vales kohas maha.

Just. Eriti haige oli see Kopli trammides, kus Põhja Puiestee peatusest võis välja lugeda nagu oleks see juba Balti jaam. Inglise keeles oli see kuidagi eriti valesti ja oli mõttes endal juba Tallinna Linnatranspordile märkus teha sel teemal.

[Külaline]

Ei ole kõigis tablood. Ja istudes kui inimesed ees seisavad ei näegi tablood. Mina oma vanade vigaste jalgadega hakkasin peatumise ajal ennast juba püsti upitama kui kuulsin, et järgmine ongi see minule vajalik peatus. Nüüd pean seada sõidu ajal tegema ja see ei ole ohutu. Kõik ei ole noored ja terved.
Loomulikult ma ei vaja teadustamist oma igapäevasel teekonnal. Aga Tallinna ääred on ka minule võõrad kuigi juba kaua elanud.

Jah, kõik ei näe tablood, kõik ei kuule kõlarist, kõigil pole terveid jalgu ja kõigil pole kainet mõistust. Süsteem tehakse reeglina siiski keskmise inimese järgi ja enamikule siiski tuleb pähe enne sõitma hakkamist järele uurida, kuhu nad kavatsevad välja jõuda ning millal ja kus tuleb bussist väljuda.

Arusaadav, aga varem ju oli nii, et öeldi kahe järjestikuse peatuse nimi. Kui varem oli, siis järelikult on tehiniline võimekus selleks olemas.

Ma ei mõista, miks sind nii hirmsasti häirib, et keegi soovib seda varianti tagasi?

Minu arust on praegu selgem. Aga olen ennegi tähele pannud, et olgu vana süsteem nii segane kui tahes, paljud soovivad seda siiski tagasi, sest olid harjunud. Samas sellised inimesed, kes sõidavad Tallinna ühistranspordiga esimest korda elus, need saavad nüüd paremini aru.

[Külaline]

Raudteejaama ja lennujaama öeldi väga selgesti inglise keeles.

[Külaline]

See ongi ju olemas. Siin on lihtsalt mõnel mureks, et ei saa aru mõistest "järgmine".

Mina sain nii aru, et teadustades öeldi selle peatuse nimi, mis kohe kätte jõudis. Ja lisaks veel järgmise peatuse nimi. Et see viimane variant on nüüd siis ära kaotatud. Öeldakse ainult ühe peatuse nimi.

• Varem öeldi Pronksi ja Hobujaama vahel: Hobujaama. Järgmine peatus on Viru.

• Nüüd öeldakse kahe peatuse vahel: järgmine peatus on Hobujaama. Ja kui buss seal uksed kinni paneb ja edasi sõitma hakkab, siis öeldakse: järgmine peatus on Viru.

Minu jaoks on see praegune selgem süsteem, sest ilmselgelt ENNE Hobujaama peatusesse jõudmist ei ole loogiline öelda, et JÄRGMINE peatus on Viru. Ma alati mõtlesin, et kui turist oleks, siis läheks raudselt vales kohas maha.

Minu arust ei olnud see variant üldse segadusttekitav. Loogiline ju, et esimesena ütles peatuse nime, kus buss esimesena peatub ja "järgmine peatus on..." on see peatus, mis sellele järgneb. Kuidas on võimalik sellest valesti aru saada?

[Külaline]

Jah, kõik ei näe tablood, kõik ei kuule kõlarist, kõigil pole terveid jalgu ja kõigil pole kainet mõistust. Süsteem tehakse reeglina siiski keskmise inimese järgi ja enamikule siiski tuleb pähe enne sõitma hakkamist järele uurida, kuhu nad kavatsevad välja jõuda ning millal ja kus tuleb bussist väljuda.

Arusaadav, aga varem ju oli nii, et öeldi kahe järjestikuse peatuse nimi. Kui varem oli, siis järelikult on tehiniline võimekus selleks olemas.

Ma ei mõista, miks sind nii hirmsasti häirib, et keegi soovib seda varianti tagasi?

Minu arust on praegu selgem. Aga olen ennegi tähele pannud, et olgu vana süsteem nii segane kui tahes, paljud soovivad seda siiski tagasi, sest olid harjunud. Samas sellised inimesed, kes sõidavad Tallinna ühistranspordiga esimest korda elus, need saavad nüüd paremini aru.

Ok, ja selline, kes ei saa nii lihtsast asjast aru, nimetab teisi abituks!?

[Külaline]

Minu arust ei olnud see variant üldse segadusttekitav. Loogiline ju, et esimesena ütles peatuse nime, kus buss esimesena peatub ja "järgmine peatus on..." on see peatus, mis sellele järgneb. Kuidas on võimalik sellest valesti aru saada?

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Kui oled ümbrusega tuttav, siis muidugi pole erilist vahet, aga siis pole sulle ilmselt seda teadustamist ka eriti vaja.

[Külaline]

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Sõna JÄRGMINE oli raske mõista

[Külaline]

Minu arust ei olnud see variant üldse segadusttekitav. Loogiline ju, et esimesena ütles peatuse nime, kus buss esimesena peatub ja "järgmine peatus on..." on see peatus, mis sellele järgneb. Kuidas on võimalik sellest valesti aru saada?

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Kui oled ümbrusega tuttav, siis muidugi pole erilist vahet, aga siis pole sulle ilmselt seda teadustamist ka eriti vaja.

Ei, see ei kõlanud üldse segaselt. Buss hakkab peatusesse saabuma. Teadustatakse: "Lille, järgmine Välja". Kuidas on võimalik siit aru saada, et Välja peatus on enne Lillet? Peatused tulevad ju ikka teadustamise ajalisest järjekorrast. Enne on Lille ja siis on Välja.

[Külaline]

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Sõna JÄRGMINE oli raske mõista

Paistab, et mõnel on jah. Ja selline veel nimetab teisi saamatuteks.

[Külaline]

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Sõna JÄRGMINE oli raske mõista

Nüüd öeldakse enne peatust, et järgmine on Balti Jaam ja siis tulebki peatus Balti Jaam. Enne öeldi ülejärgmise kohta järgmine. Minu arust on jah seda raskem mõista kui praegust varianti, mis on võõrale inimesele selgem.

[Külaline]

Sõna JÄRGMINE oli raske mõista

Oli küll, jah. Sest selle Välja ja Marja peatuste näitel teadustati poolel teel Välja peatusesse: "Välja, järgmine Marja" ja kui ümbrust ei tunne, ei sasnudki täpselt aru, kas buss on nüüd jõudmas Välja või Marja peatusesse. Sest järgmine - ehk loogiliselt see, kuhu jõudma hakatakse, peaks justkui Marja olema.

[Külaline]

Nüüd öeldakse enne peatust, et järgmine on Balti Jaam ja siis tulebki peatus Balti Jaam. Enne öeldi ülejärgmise kohta järgmine. Minu arust on jah seda raskem mõista kui praegust varianti, mis on võõrale inimesele selgem.

Sina oled ikka päris sassis Mis ülejärgmise

[Külaline]

Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

Sõna JÄRGMINE oli raske mõista

Nüüd öeldakse enne peatust, et järgmine on Balti Jaam ja siis tulebki peatus Balti Jaam. Enne öeldi ülejärgmise kohta järgmine. Minu arust on jah seda raskem mõista kui praegust varianti, mis on võõrale inimesele selgem.

Küll mõni võib asja omale keeruliseks mõelda. Nii et peab lausa nuputama kohe.

Minul ei ole aastatega mitte kordagi sel teemal mingit küsimust ja segadust tekkinud.

Praegune variant mind isiklikult ka ei häiri, sest hetkel on tervis ja mõistus korras. Aga mõistan, kui mõne inimese jaoks läks asi praegu raskemaks.

[Külaline]

Oli küll, jah. Sest selle Välja ja Marja peatuste näitel teadustati poolel teel Välja peatusesse: "Välja, järgmine Marja" ja kui ümbrust ei tunne, ei sasnudki täpselt aru, kas buss on nüüd jõudmas Välja või Marja peatusesse. Sest järgmine - ehk loogiliselt see, kuhu jõudma hakatakse, peaks justkui Marja olema.

Ja mõni sai veel aru, et kästakse välja minna

[Külaline]

Küll mõni võib asja omale keeruliseks mõelda. Nii et peab lausa nuputama kohe.

Mina ei pea midagi nuputama, minu jaoks ei ole tuumateadus leida peatus, kus mul on vaja maha minna. Isegi siis ei juhtu midagi, kui väljun peatuse võrra varem või hiljem. Sina siin seisid dementsete ja muude vaimupuudega inimeste eest, sinu jaoks on suur häda, et midagi muudeti. Mina nägin küll, et turistid ei saanud varem aru ja nüüd saavad. Mingil põhjusel see muudatus ju tehti, ilmselt oli siis varem siiski osadele inimestele selgusetu ja nüüd on selgem süsteem. Et osadele kunagi muudatused ei meeldi, on ka päris selge, aga ilmselt ei peaks neist lähtuma.

[Külaline]

Küll mõni võib asja omale keeruliseks mõelda. Nii et peab lausa nuputama kohe.

Mina ei pea midagi nuputama, minu jaoks ei ole tuumateadus leida peatus, kus mul on vaja maha minna. Isegi siis ei juhtu midagi, kui väljun peatuse võrra varem või hiljem. Sina siin seisid dementsete ja muude vaimupuudega inimeste eest, sinu jaoks on suur häda, et midagi muudeti. Mina nägin küll, et turistid ei saanud varem aru ja nüüd saavad. Mingil põhjusel see muudatus ju tehti, ilmselt oli siis varem siiski osadele inimestele selgusetu ja nüüd on selgem süsteem. Et osadele kunagi muudatused ei meeldi, on ka päris selge, aga ilmselt ei peaks neist lähtuma.

Siin sina või keegi kirjutas ju: Sest tihtipeale kõlas see teadustamine poolel teel esimesse peatusesse. Siis nuputa, kummaga nüüd parasjagu tegu on.

[Külaline]

Nüüd öeldakse enne peatust, et järgmine on Balti Jaam ja siis tulebki peatus Balti Jaam. Enne öeldi ülejärgmise kohta järgmine. Minu arust on jah seda raskem mõista kui praegust varianti, mis on võõrale inimesele selgem.

Sina oled ikka päris sassis Mis ülejärgmise

Varem öeldi pärast Rannavärava peatust: Põhja puiestee. Järgmine peatus - Balti jaam.
Tegelikult ei ole ju pärast Rannaväravat järgmine peatus Balti jaam. Järgmine on Põhja puiestee, ülejärgmine on Balti jaam.
Nüüd öeldakse õigesti. Pärasrt Rannaväravat öeldakse, et järgmine on Põhja puiestee. Pärast Põhja puiesteed öeldakse, et järgmine on Balti jaam.

[Külaline]

See kahe peatuse ütlemine võib olla küll, aga siis öelgu korrektselt: järgmine peatus Põhja puiestee, ülejärgmine peatus Balti jaam.
Mitte nii et enne Põhja puiestee peatusesse jõudmist öeldakse, et järgmine on Balti jaam.
Selles mõttes on uus süsteem arusaadavam.

[Külaline]

See oli ühe peatuse viga, kui ikka oligi.

[Külaline]

Ülejärgmist ei öeldud