No ei saa siia need ajatemplid tehtud, saaks teada kas neid MINA-MINA on mitu või üks selline.Külaline kirjutas: ↑18 Apr 2026 23:49Krt, kui empaatiavõimetuid inimesi ikka on olemas!
Kas Tallinna bussides peatuste teadustamine
-
Külaline
-
Külaline
Mind jälle häirib, kuidas saamatute inimeste kontsentratsioon aasta-aastalt muudkui kasvab!
-
Külaline
Kas puudega inimene või vanadusest pooldementne inimene on saamatud?
Täiesti arusaamatu! Ei ole ju ometi võimalik, et sinusugune ilmselt noor ja terve inimene, ei suuda ennast korraks näiteks 90-aastase vanainimese nahka mõelda.
-
Külaline
Täiesti arusaamatu, kuidas dementsed inimesed üksi ringi liiguvad, kes isegi sellest aru ei saa, kus peab maha minema. Kuidas ta siis üksi kodust välja lastakse. Ilmselgelt ei suuda ta ju siis ka õiget bussipeatust üles leida, poes maksta või ükskõik mida muud teha.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:37Kas puudega inimene või vanadusest pooldementne inimene on saamatud?
Täiesti arusaamatu! Ei ole ju ometi võimalik, et sinusugune ilmselt noor ja terve inimene, ei suuda ennast korraks näiteks 90-aastase vanainimese nahka mõelda.
-
Külaline
Ma kirjutasin pooldementne. Kõik vanainimesed muutuvad elu lõpus aeglasemaks ja ei ole enam füüsiliselt ega vaimselt sama kiired ja teravad kui noorena.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:41Täiesti arusaamatu, kuidas dementsed inimesed üksi ringi liiguvad, kes isegi sellest aru ei saa, kus peab maha minema. Kuidas ta siis üksi kodust välja lastakse. Ilmselgelt ei suuda ta ju siis ka õiget bussipeatust üles leida, poes maksta või ükskõik mida muud teha.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:37Kas puudega inimene või vanadusest pooldementne inimene on saamatud?Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 08:50
Mind jälle häirib, kuidas saamatute inimeste kontsentratsioon aasta-aastalt muudkui kasvab!
Täiesti arusaamatu! Ei ole ju ometi võimalik, et sinusugune ilmselt noor ja terve inimene, ei suuda ennast korraks näiteks 90-aastase vanainimese nahka mõelda.
Lisaks vanainimestele liigub meie seas ka vaimse ja füüsilise puudega inimesi, kes võivad vabalt iseseisvalt toime tulla, kuid kelle reaktsioonikiirus ei ole sama võrdne tervete inimestega.
-
Külaline
Kas lugemisega on väga suured raskused? Asi pole reaktsioonikiiruses, vaid selles, kui see pooldementne puudega inimene ei tunne ümbrust ära ja ainult peatuse nime järgi suudab väljuda, siis ei ole tema koht üksi linnatänavatel. Kui inimene ei tunne ümbrust nii palju, et teada, et varsti tuleb väljuma hakata sättima, siis ei leia ta ju ka bussipeatust ega üldse mitte midagi üles. Peatuste nimedest võib kasu olla turistidel, aga nemad ilmselt ei ole sellised puudega inimesed, kellel on vaja väga palju aega, et aru saada, et võiks hakata välja minema. Seega ei saa aru, kelle õiguste eest siin nii hirmsasti seistakse.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:46Ma kirjutasin pooldementne. Kõik vanainimesed muutuvad elu lõpus aeglasemaks ja ei ole enam füüsiliselt ega vaimselt sama kiired ja teravad kui noorena.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:41Täiesti arusaamatu, kuidas dementsed inimesed üksi ringi liiguvad, kes isegi sellest aru ei saa, kus peab maha minema. Kuidas ta siis üksi kodust välja lastakse. Ilmselgelt ei suuda ta ju siis ka õiget bussipeatust üles leida, poes maksta või ükskõik mida muud teha.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:37
Kas puudega inimene või vanadusest pooldementne inimene on saamatud?
Täiesti arusaamatu! Ei ole ju ometi võimalik, et sinusugune ilmselt noor ja terve inimene, ei suuda ennast korraks näiteks 90-aastase vanainimese nahka mõelda.
Lisaks vanainimestele liigub meie seas ka vaimse ja füüsilise puudega inimesi, kes võivad vabalt iseseisvalt toime tulla, kuid kelle reaktsioonikiirus ei ole sama võrdne tervete inimestega.
-
Külaline
Minu arust oli see varasem viis just segadusttekitav, kui kahe peatuse vahel öeldi järgmise ja ülejärgmise peatuse nimed, kusjuures seda ülejärgmist nimetati järgmiseks. Kas keegi tõsimeeli arvab, et mõnel dementsel sellest kasu oli?Guest kirjutas: ↑18 Apr 2026 23:49 Teemaalgataja jutust saan ma aru, et varem siiski öeldi kaks peatust korraga ette. Miks siis nüüd järsku ei saa enam samamoodi teha?
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:51Kas lugemisega on väga suured raskused? Asi pole reaktsioonikiiruses, vaid selles, kui see pooldementne puudega inimene ei tunne ümbrust ära ja ainult peatuse nime järgi suudab väljuda, siis ei ole tema koht üksi linnatänavatel. Kui inimene ei tunne ümbrust nii palju, et teada, et varsti tuleb väljuma hakata sättima, siis ei leia ta ju ka bussipeatust ega üldse mitte midagi üles. Peatuste nimedest võib kasu olla turistidel, aga nemad ilmselt ei ole sellised puudega inimesed, kellel on vaja väga palju aega, et aru saada, et võiks hakata välja minema. Seega ei saa aru, kelle õiguste eest siin nii hirmsasti seistakse.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:46Ma kirjutasin pooldementne. Kõik vanainimesed muutuvad elu lõpus aeglasemaks ja ei ole enam füüsiliselt ega vaimselt sama kiired ja teravad kui noorena.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:41
Täiesti arusaamatu, kuidas dementsed inimesed üksi ringi liiguvad, kes isegi sellest aru ei saa, kus peab maha minema. Kuidas ta siis üksi kodust välja lastakse. Ilmselgelt ei suuda ta ju siis ka õiget bussipeatust üles leida, poes maksta või ükskõik mida muud teha.
Lisaks vanainimestele liigub meie seas ka vaimse ja füüsilise puudega inimesi, kes võivad vabalt iseseisvalt toime tulla, kuid kelle reaktsioonikiirus ei ole sama võrdne tervete inimestega.
Jutt ei käi sellest, et inimene on nii dementne, et ei tunne ümbrust ära ega saa aru, mida ta teeb. Selline inimene loomulikult iseseisvalt ei liigu ringi. Ma räägin sellest, et inimesed on kas vanadusest või tervise eripäradega seonduvalt aeglasema reaktsioonikiirusega.
Lisaks võib see abiks olla ka tervele ja taibukale inimesele, kui ta liikleb näiteks võõras linnas või võõras linnaosas. Pane mind näiteks praegu kuhugile Lasnamäe bussi - ausalt, ma ka ei tunneks ümbrust absoluutselt. Väga mugav oleks näha kõiki järgmisi peatuseid tablool või suulise teadustamisega.
-
Külaline
See ongi ju olemas. Siin on lihtsalt mõnel mureks, et ei saa aru mõistest "järgmine".Väga mugav oleks näha kõiki järgmisi peatuseid tablool või suulise teadustamisega.
-
Külaline
Pigem kõlab selline mõtlemine kuidagi saamatult.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 10:57Minu arust oli see varasem viis just segadusttekitav, kui kahe peatuse vahel öeldi järgmise ja ülejärgmise peatuse nimed, kusjuures seda ülejärgmist nimetati järgmiseks. Kas keegi tõsimeeli arvab, et mõnel dementsel sellest kasu oli?Guest kirjutas: ↑18 Apr 2026 23:49 Teemaalgataja jutust saan ma aru, et varem siiski öeldi kaks peatust korraga ette. Miks siis nüüd järsku ei saa enam samamoodi teha?
-
Külaline
Ei ole kõigis tablood. Ja istudes kui inimesed ees seisavad ei näegi tablood. Mina oma vanade vigaste jalgadega hakkasin peatumise ajal ennast juba püsti upitama kui kuulsin, et järgmine ongi see minule vajalik peatus. Nüüd pean seada sõidu ajal tegema ja see ei ole ohutu. Kõik ei ole noored ja terved.
Loomulikult ma ei vaja teadustamist oma igapäevasel teekonnal. Aga Tallinna ääred on ka minule võõrad kuigi juba kaua elanud.
Loomulikult ma ei vaja teadustamist oma igapäevasel teekonnal. Aga Tallinna ääred on ka minule võõrad kuigi juba kaua elanud.
-
Külaline
Mina sain nii aru, et teadustades öeldi selle peatuse nimi, mis kohe kätte jõudis. Ja lisaks veel järgmise peatuse nimi. Et see viimane variant on nüüd siis ära kaotatud. Öeldakse ainult ühe peatuse nimi.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:07See ongi ju olemas. Siin on lihtsalt mõnel mureks, et ei saa aru mõistest "järgmine".Väga mugav oleks näha kõiki järgmisi peatuseid tablool või suulise teadustamisega.
-
Külaline
Jah, kõik ei näe tablood, kõik ei kuule kõlarist, kõigil pole terveid jalgu ja kõigil pole kainet mõistust. Süsteem tehakse reeglina siiski keskmise inimese järgi ja enamikule siiski tuleb pähe enne sõitma hakkamist järele uurida, kuhu nad kavatsevad välja jõuda ning millal ja kus tuleb bussist väljuda.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:20 Ei ole kõigis tablood. Ja istudes kui inimesed ees seisavad ei näegi tablood. Mina oma vanade vigaste jalgadega hakkasin peatumise ajal ennast juba püsti upitama kui kuulsin, et järgmine ongi see minule vajalik peatus. Nüüd pean seada sõidu ajal tegema ja see ei ole ohutu. Kõik ei ole noored ja terved.
Loomulikult ma ei vaja teadustamist oma igapäevasel teekonnal. Aga Tallinna ääred on ka minule võõrad kuigi juba kaua elanud.
-
Külaline
Varem öeldi: Välja, järgmine Marja. Nüüd ütleb: Välja ja hakkab sõitma, kui juba pea kohal siis alles ütleb Marja.
Kui te ise seda ei ole kuulnud, kogenud, milleks siis siin üldse sõna võtate?
Või halvustab ja targutab ainult siinne vaidlushull.
Kui te ise seda ei ole kuulnud, kogenud, milleks siis siin üldse sõna võtate?
Või halvustab ja targutab ainult siinne vaidlushull.
-
Külaline
Mis sinu kainet mõisustKülaline kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:25Jah, kõik ei näe tablood, kõik ei kuule kõlarist, kõigil pole terveid jalgu ja kõigil pole kainet mõistust. Süsteem tehakse reeglina siiski keskmise inimese järgi ja enamikule siiski tuleb pähe enne sõitma hakkamist järele uurida, kuhu nad kavatsevad välja jõuda ning millal ja kus tuleb bussist väljuda.
-
Külaline
Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:22Mina sain nii aru, et teadustades öeldi selle peatuse nimi, mis kohe kätte jõudis. Ja lisaks veel järgmise peatuse nimi. Et see viimane variant on nüüd siis ära kaotatud. Öeldakse ainult ühe peatuse nimi.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:07See ongi ju olemas. Siin on lihtsalt mõnel mureks, et ei saa aru mõistest "järgmine".Väga mugav oleks näha kõiki järgmisi peatuseid tablool või suulise teadustamisega.
- Varem öeldi Pronksi ja Hobujaama vahel: Hobujaama. Järgmine peatus on Viru.
- Nüüd öeldakse kahe peatuse vahel: järgmine peatus on Hobujaama. Ja kui buss seal uksed kinni paneb ja edasi sõitma hakkab, siis öeldakse: järgmine peatus on Viru.
-
Külaline
Arusaadav, aga varem ju oli nii, et öeldi kahe järjestikuse peatuse nimi. Kui varem oli, siis järelikult on tehiniline võimekus selleks olemas.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:25Jah, kõik ei näe tablood, kõik ei kuule kõlarist, kõigil pole terveid jalgu ja kõigil pole kainet mõistust. Süsteem tehakse reeglina siiski keskmise inimese järgi ja enamikule siiski tuleb pähe enne sõitma hakkamist järele uurida, kuhu nad kavatsevad välja jõuda ning millal ja kus tuleb bussist väljuda.Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:20 Ei ole kõigis tablood. Ja istudes kui inimesed ees seisavad ei näegi tablood. Mina oma vanade vigaste jalgadega hakkasin peatumise ajal ennast juba püsti upitama kui kuulsin, et järgmine ongi see minule vajalik peatus. Nüüd pean seada sõidu ajal tegema ja see ei ole ohutu. Kõik ei ole noored ja terved.
Loomulikult ma ei vaja teadustamist oma igapäevasel teekonnal. Aga Tallinna ääred on ka minule võõrad kuigi juba kaua elanud.
Ma ei mõista, miks sind nii hirmsasti häirib, et keegi soovib seda varianti tagasi?
-
Külaline
Seda, kus ülejärgmise peatuse kohta öeldi järgmine?Guest kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:36 Ma ei mõista, miks sind nii hirmsasti häirib, et keegi soovib seda varianti tagasi?
-
Külaline
-
Külaline
Maga kaineks!Külaline kirjutas: ↑19 Apr 2026 11:39Seda, kus ülejärgmise peatuse kohta öeldi järgmine?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: මම වැටෙන කුරුල්ලෙක් ja 13 külalist