Seks pikas suhtes

[Külaline]

ina ei saa küll täiesti siiralt aru, mis tunnetest te räägite 20+ suhete puhul. Hoolimine ja usaldamine ei ole ju tunded, pigem on seisund, meeldiv ja turvaline seisund. Tunne on emotsioon.
Omanditunne võib suureneda, seda küll

Oma pikaaegsete sõprade suhtes koged ka ainult mingit meeldivat seisundit. Koer sureb maha ja sinu omanditunne saab natuke raputatud?

Hoolivus, empaatia, lojaalsus, ühtekuuluvus on ju väga toredad ja reaalsed tunded, tunduvalt paremad kui näiteks armumine, mida ma peaks rohkem afektiseisundiks kui tundeks.

Tundeid ma küll ei tunne ei sõprade ega koera suhtes. Jah, justnimelt seisund on nii sõprus kui ka suhe koeraga, millele ma nime anda ei oska. Armastus ega tunne pole neist küll ükski. Armumine on samuti biokeemiline hälve, eufooria, mitte tunne.
Minu arust kasutavad inimesed sõna "tunne" küll äärmiselt valesti. Tunne tekib, kui abikaasa ütleb/teeb midagi ilusat või kui meenub midagi toredat meie minevikust, aga mitte ei tekita abikaasa ise minus lihtsalt oma olemasoluga tunnet 24/7 juba 20 aastat. Sama on koera ja sõbraga.
Ei usu mina, et teil on teisiti ning tunne kogu aeg lippab. 24/7 on teil seisund, mitte tunne.

Kuidas sa siis armastust laste vastu selgitad? See kestab lüll eluaeg, isegi peale 20+ aastat.

[Külaline]

Mul elatanud naaber ütles, et noored elavad seksi pärast koos. Vanad siis vist harjumusest ja et oleks, kes apteegis rohu järel käiks.

Poekoti tassimise unustasid ära?

[Külaline]

Oma pikaaegsete sõprade suhtes koged ka ainult mingit meeldivat seisundit. Koer sureb maha ja sinu omanditunne saab natuke raputatud?

Hoolivus, empaatia, lojaalsus, ühtekuuluvus on ju väga toredad ja reaalsed tunded, tunduvalt paremad kui näiteks armumine, mida ma peaks rohkem afektiseisundiks kui tundeks.

Tundeid ma küll ei tunne ei sõprade ega koera suhtes. Jah, justnimelt seisund on nii sõprus kui ka suhe koeraga, millele ma nime anda ei oska. Armastus ega tunne pole neist küll ükski. Armumine on samuti biokeemiline hälve, eufooria, mitte tunne.
Minu arust kasutavad inimesed sõna "tunne" küll äärmiselt valesti. Tunne tekib, kui abikaasa ütleb/teeb midagi ilusat või kui meenub midagi toredat meie minevikust, aga mitte ei tekita abikaasa ise minus lihtsalt oma olemasoluga tunnet 24/7 juba 20 aastat. Sama on koera ja sõbraga.
Ei usu mina, et teil on teisiti ning tunne kogu aeg lippab. 24/7 on teil seisund, mitte tunne.

Seisund on ajutine ja hetkeline. Armastus on tunne, mis on sügav, kestev. Kui vaatan oma kaaslast, tekib soe tunne, armastuse tunne, kurbuse tunne, kui peaks temast ilma jääma.

Vastupidi. Seisund on püsiv. Tunne on hetkeline. Ise ju ütled samuti, et "kui vaatan oma kaaslast tekib tunne". Järelikult sul ei ole kogu aeg tunnet, on seisund. Tunne tekib korraks. Täpselt seda rääkisingi ju. Mida te vaidlete.

[Külaline]

Oma pikaaegsete sõprade suhtes koged ka ainult mingit meeldivat seisundit. Koer sureb maha ja sinu omanditunne saab natuke raputatud?

Hoolivus, empaatia, lojaalsus, ühtekuuluvus on ju väga toredad ja reaalsed tunded, tunduvalt paremad kui näiteks armumine, mida ma peaks rohkem afektiseisundiks kui tundeks.

Tundeid ma küll ei tunne ei sõprade ega koera suhtes. Jah, justnimelt seisund on nii sõprus kui ka suhe koeraga, millele ma nime anda ei oska. Armastus ega tunne pole neist küll ükski. Armumine on samuti biokeemiline hälve, eufooria, mitte tunne.
Minu arust kasutavad inimesed sõna "tunne" küll äärmiselt valesti. Tunne tekib, kui abikaasa ütleb/teeb midagi ilusat või kui meenub midagi toredat meie minevikust, aga mitte ei tekita abikaasa ise minus lihtsalt oma olemasoluga tunnet 24/7 juba 20 aastat. Sama on koera ja sõbraga.
Ei usu mina, et teil on teisiti ning tunne kogu aeg lippab. 24/7 on teil seisund, mitte tunne.

Kuidas sa siis armastust laste vastu selgitad? See kestab lüll eluaeg, isegi peale 20+ aastat.

Armastus laste vastu on samuti seisund. Ma ei tunne midagi, aga tean, et ma neid armastan. Vahel tuleb uhkusetunne, igatsustunne, rõõmutunne, kurbustunne nendega seoses. Aga fooniks on armastus kui seisund.