“No shit, Sherlock”, ütleks selle peale mõni võõrkeeli tundev kasutaja …
Millised abielud on õnnelikud?
-
Külaline
-
Külaline
Selliste primitiivsete fraaside pildumine ei näita küll võõrkeeleoskust. Pigem näitab väikest lugemust ja emakeele mitteoskamist.Guest kirjutas: ↑26 Mär 2026 16:19Feel free on üsna harilik tsitaatväljend, selle kasutuses pole siinses tähenduses midagi veidrat. Oluline on õige kirjapilt, ülejäänu on lugeja enda teha - kui võõrkeeli ei tunne, võib muidugi natuke imelik tunduda.
-
Külaline
Puhka jalga.Guest kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:01Selliste primitiivsete fraaside pildumine ei näita küll võõrkeeleoskust. Pigem näitab väikest lugemust ja emakeele mitteoskamist.Guest kirjutas: ↑26 Mär 2026 16:19Feel free on üsna harilik tsitaatväljend, selle kasutuses pole siinses tähenduses midagi veidrat. Oluline on õige kirjapilt, ülejäänu on lugeja enda teha - kui võõrkeeli ei tunne, võib muidugi natuke imelik tunduda.Guest kirjutas: ↑26 Mär 2026 15:21
Mina omakorda soovitaksin, et kui on soov natuke arukam ja sõnaosavam välja paista, tasuks lihtsamate sõnade ja väljendite puhul eelistada emakeelseid vasteid.
-
Külaline
Kindlasti, aga paraku on mehi, kellele töö on elu eesmärk ja sõltuvus, seal tunnevad end vabana kodustest kohustustest, boonusena üksikute naiskolleegide imetlus. Paljud naised pigem lepiksid vähema rahaga, kui saaks abikaasa tahelepanu rohkem. Nii tekivadki etapid suhtes, kus ühel poolel jääb olulistest asjadest puudu. Sellele siis järgnebki see igavene moraaliküsimus, kas leppida sisuliselt ühe poole osalisest lepingust taandumisest või leida see puudujääk väljast. Kui sul on üks elu.Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 15:12Klisheelikumat lugu ühest tülpinud abielupaarist annab muidugi välja mõelda, aga inimeste enda valik, mis nad oma ainsa eluga teevad ... Mehel olid need “väga pikad tööpäevad” ka ikka vast asja pärast. Pada leiab ikka sobiva kaane, nii et polegi sellise elustiili harrastajatele vist midagi ka ette heita.Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 13:44 ühe naise armuke oli tema aednik, kes kord nädalas käis raskemaid aiatöid tegemas, väga viriilne ja mehelik mees, noorem ka. Naine kirjutas, et mees pole aednikku iial näinud, sest on pikad päevad tööl ja koju jõudes ei huvitu naise päevast.
Vanasti oli lihtne, mees tegi tööd ja naine hoolitses kobisemata kodu eest, nüüd käib naise ka tööl lisaks kõikidele kodustele kohustustele, mis ju kuhugi ei kao. Seega peaksid mehed oma rolli ümbermõtestama ja panustama rohkem, kui neile meeldiks. Ega naistelegi kõik ei meeldi.
Mulle näiteks ei meeldi triikida ega koristada, õmblemisest rääkimata ega tegelikult ka süüa teha, mis on lõputult tüütu. Aga tuleb neid kõiki teha, seega ei kujuta ma ettegi, et mees käiks tööl ja leiaks, et ülejäänud on minu mure. Seega jagasime tööd ära, mina teen süüa ja koristan osa majast, mees teist osa ja selle võrra rohkem aiatöid. Loomulikult ka kõik tehnilised vidinad on tema ala. Loomulikult on selge, et temalegi meeldiks kodukeskne naine, kes kõik ära teeks, aga sellist ta ei võtnud. Kompensatsiooniks on mul märgatavalt suurem sissetulek.
Seega õnnelik abielu on suur kompromiss, kumbki ei saa päris seda, mida tahaks, aga kui kohustused ja vaba aeg on ema-vähem õiglaselt jagatud, kõik toimib. Ja kui asi pole naise vaatevinklist õiglane ühel või teisel alal, tulebki teenus sisse osta, nii pesumasina paigaldaja kui ka eespool mainitud aednik.
-
Külaline
Millal selline “vanasti” on üldse eksisteerinud? USAs 1950-1960a?Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:34Vanasti oli lihtne, mees tegi tööd ja naine hoolitses kobisemata kodu eest, nüüd käib naise ka tööl lisaks kõikidele kodustele kohustustele, mis ju kuhugi ei kao.
Mina ei tea vanemast põlvkonnast ühtegi sellist inemest/naist. Vanasti, enne linnastumist, rabasid meie mail kõik inimesed olenemata soost või vanusest talus tööd teha.
-
Külaline
No siis tundub, et iga mees saab seda, mis talle naise juures erilist huvi ei paku. Minu mehel oli oma tulevase naise ehk minu huvist kodutööde vastu ja kokkamis oskusest sügavalt ükskõik, ta arvas, et ma olen üsna karjäärile orienteeritud ja ei oskagi eriti süüa teha. Aga tegelikkuses meeldib mulle nii kodutöid teha ning kokkamine on pooleldi hobi ning mees pole õnneks väga kurb olnud selle pärast.Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:34Loomulikult on selge, et temalegi meeldiks kodukeskne naine, kes kõik ära teeks, aga sellist ta ei võtnud. Kompensatsiooniks on mul märgatavalt suurem sissetulek.
-
Külaline
Ikka eksisteeris, minu vanaema käis osalise tööajaga riigitööl, aga kodus pidas loomi ja tegi kõik kodu- ja aiatööd, vanaisa käis tööl ja muul ajal hoidis köögist kaugele, et vanaema teda tööle ei paneks. Ema mul käis laste vahel küll tööl vahepeal, aga kui sai 50, jäi koju. Kodutöid jm tegi üksi siis ja teeb üksi praegu, enne oli ta mees pikad päevad tööl ja nüüd on puruhaige juba aastaid. Ema ohkabki, et kui saaks kolm päevagi enne surma rahu.Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:42Millal selline “vanasti” on üldse eksisteerinud? USAs 1950-1960a?Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:34Vanasti oli lihtne, mees tegi tööd ja naine hoolitses kobisemata kodu eest, nüüd käib naise ka tööl lisaks kõikidele kodustele kohustustele, mis ju kuhugi ei kao.
Mina ei tea vanemast põlvkonnast ühtegi sellist inemest/naist. Vanasti, enne linnastumist, rabasid meie mail kõik inimesed olenemata soost või vanusest talus tööd teha.
Ja aednikku tal ka pole!
-
Külaline
Siis on tal sinuga väga vedanud. Ma olen ise ka olnud alati karjäärile orienteeritud ja oma huvidega, seetõttu ongi kodutööd minu jaoks tüütud.Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 14:04No siis tundub, et iga mees saab seda, mis talle naise juures erilist huvi ei paku. Minu mehel oli oma tulevase naise ehk minu huvist kodutööde vastu ja kokkamis oskusest sügavalt ükskõik, ta arvas, et ma olen üsna karjäärile orienteeritud ja ei oskagi eriti süüa teha. Aga tegelikkuses meeldib mulle nii kodutöid teha ning kokkamine on pooleldi hobi ning mees pole õnneks väga kurb olnud selle pärast.Külaline kirjutas: ↑27 Mär 2026 13:34Loomulikult on selge, et temalegi meeldiks kodukeskne naine, kes kõik ära teeks, aga sellist ta ei võtnud. Kompensatsiooniks on mul märgatavalt suurem sissetulek.
Oskan päris hästi süüa teha ja küpsetada, aga sellest ei saa kunagi mu hobi. Kui valida saaks, võtaksin koduabilise ja aedniku.
Kas iga mees saab selle, mis naise juures huvi ei paku? Arvan, et see on pigem erand. Ma kardan, et enamus mehi püüab ikka alateadlikult emale sarnast koduelu leida, või siis vastupidist sellele. Ja armumisel see ei tule neile pähegi, mida täpselt nad tahavad. Eks me kõik peame arvestama sellega, et kõike ei saa kunagi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Metskits ja 4 külalist