Noh, kas kuklakarvad juba turris?

vana hea klassika
Külaline

Noh, kas kuklakarvad juba turris?

Postitus Postitas Külaline »

Uude ÕS-i on jõudnud igasugused vabaks lastud tähendusega paronüümid (õieti - õigesti, enne - ennem jne). Samuti lühike sisseütlev Eesti (~Eestisse) kirjakeelne vorm. Mida huvitavat sealt veel olete leidnud?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas võib ka küün öelda?
Küüs on nii võõras
Tolmukübe
Postitusi: 1885
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Nüüd nimetatakse õieti ja õigesti koguni sünonüümideks, ja õieti tehakse. Ma juba ammu kasutan õieti õigesti asemel. Keegi siin õiendas hiljuti, et õieti pole õige. Mis tal õiendada? Keel on arenev organism, ikka ajas muutub. Igaüks väljendab end, kuidas tahab, mis täna nö vale, see homme õige.

õieti - Otsing
Sõnaveeb
https://sonaveeb.ee › unif › dlall › dsall › õieti › est
Õieti ja õigesti on sünonüümid tähenduses 'õigel moel, mitte valesti'. Keelekorralduses lähtutakse põhimõttest, et üldkeele sõnade tähendusi ei normita. Vt ka ...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Võib-olla pannakse veel tagasi. Minu arust pole see õige, et kui ilmub piisavalt palju lolle, kes pole võimelised põhikooli tasemel õppekava omandama, siis paneme need valed vormid ka õigeks, sest muidu on valesti rääkijaid liiga palju. Sinna siis jõuamegi, kui Tolmukübeme taolised hakkavad keelenõuandeid andma. Kunagi pandi õigeks pensjonär, aga vist see ikkagi kaotati ära, seega eks me näe. Kui keegi ütleb "ennem", võrdub see minu arust küll harimatusega. Aga noh, eks me nüüd ole õnnelikud, kui mõni midagigi kirjutada oskab, sest kirjaoskus on täiesti alla käinud. Nõukaajal oskasid ka viimased tohmanid kirjutada, ma vaatan, et minu kunagine klassivend, kes jäi mitu korda istuma, kirjutab nüüd FB-s täitsa kenasti võrreldes tänapäeva inimestega.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Loomulikult tuleb keelt lihtsustada. Sellised mõttetud lõksud vaevalt vanasti keeles olidki, eks nn keeletargad on need välja mõelnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 10:54 Loomulikult tuleb keelt lihtsustada. Sellised mõttetud lõksud vaevalt vanasti keeles olidki, eks nn keeletargad on need välja mõelnud.
No samas kõige primitiivsemad komad on isegi meie keeletargale täielik ulme, paljudele teistele ka. Mis nendega küll teha? Vaatan, et osad sellised "keelelihtsustajad" on valinud sellise variandi, et ei hakkagi üldse panema, nagunii läheb valesti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ja näe, suudad ka ilma komadeta tekstist aru saada.
Tolmukübe
Postitusi: 1885
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2026 10:41 Võib-olla pannakse veel tagasi. Minu arust pole see õige, et kui ilmub piisavalt palju lolle, kes pole võimelised põhikooli tasemel õppekava omandama, siis paneme need valed vormid ka õigeks, sest muidu on valesti rääkijaid liiga palju. Sinna siis jõuamegi, kui Tolmukübeme taolised hakkavad keelenõuandeid andma. Kunagi pandi õigeks pensjonär, aga vist see ikkagi kaotati ära, seega eks me näe. Kui keegi ütleb "ennem", võrdub see minu arust küll harimatusega. Aga noh, eks me nüüd ole õnnelikud, kui mõni midagigi kirjutada oskab, sest kirjaoskus on täiesti alla käinud. Nõukaajal oskasid ka viimased tohmanid kirjutada, ma vaatan, et minu kunagine klassivend, kes jäi mitu korda istuma, kirjutab nüüd FB-s täitsa kenasti võrreldes tänapäeva inimestega.
Mina kasutan ennem, on kuidagi suupärasem. Mulle tundub, et ennem vist kasutati varasemalt, enne tähenduses. Nüüd ikkagi vana kuld, nagu öeldakse, keel areneb, ja enne ja ennem ongi sünonüümid (mida nad ju ongi, ainult et ennemalt taheti midagi muud ametlikult pähe istutada).
Aga sina, seltsimees, oled stagnant, eesti keeles on selline tore sõna olemas. Keel areneb, kõik muutub aja jooksul, sealhulgas ka keel. Ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia, ei saa kogu aeg vanasse kinni jääda. Uusi võõrsõnu tuleb, vana võetakse uuesti kasutusele, kõik muutub.. Ei ole ilmtingimata nii, et ainult vanasti oli kõik õige ja hea, nüüd uuel ajal vale ja halb. Kaasajastume.

Otsing - ennem
Sõnaveeb
https://sonaveeb.ee › unif › dlall › eki › ennem › est
Enne ja ennem on sünonüümid tähenduses 'varasemal ajal'. Keelekorralduses lähtutakse põhimõttest, et üldkeele sõnade tähendusi ei normita. Vt ka EKI teatmiku ...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 10:59 Ja näe, suudad ka ilma komadeta tekstist aru saada.
Jah, eks suudan küll. Isegi sellisest tekstist suudab inimene aru saada, kus on puudu kõik täishäälikud või mis on kirjutatud selliselt, et igas sõnas on kolm viga. Kas see on õigustus valesti kirjutamiseks? Kirjutamine on üks baasoskusi, kui seda ei oska, oled ka muul alal suhteliselt juhm. Kõik on omavahel seotud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

kas sukapüksid on ka lubatud?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 12:15 kas sukapüksid on ka lubatud?
Küll nad varsti on.
Tolmukübe
Postitusi: 1885
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2026 12:15 kas sukapüksid on ka lubatud?
On lubatud, nii palju, nagu ma aru saan.

Otsing - sukapüksid
Sõnaveeb
https://sonaveeb.ee › unif › dlall › dsall › sukapüksid › est
sukapüksid 1. sukkpüksid, sukakad. sukad koos püksteosaga. et. sukapüksid. 1 mitmus nimisõna. EKI ühendsõnastik 2026. book_ribbon. content_copy. Kopeeritud ...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 12:15 kas sukapüksid on ka lubatud?
Kas sa ei oska ÕS-i kasutada või miks sa siit käid küsimas?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2026 12:15kas sukapüksid on ka lubatud?
Nii armas sõna, võiks olla jah kasutusel. Üldse jaburad sellised peenutsevad piirangud. Kõik saavad tähendusest aru, aga öelda ei või, siis oled mats :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

«Õigesti» ja «õieti» on küll sageli sünonüümid tähenduses «õigel moel», kuid siiski eristatakse: õigesti tähendab «veatult/õigel moel» (vastand valesti), õieti aga «õigupoolest/tegelikult». Praegune keelenõu (Sõnaveeb) aktsepteerib küll mõlemat ka «õigel moel» tähenduses, kuid eristamine selgitab mõtet paremini.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 13:20 «Õigesti» ja «õieti» on küll sageli sünonüümid tähenduses «õigel moel», kuid siiski eristatakse: õigesti tähendab «veatult/õigel moel» (vastand valesti), õieti aga «õigupoolest/tegelikult». Praegune keelenõu (Sõnaveeb) aktsepteerib küll mõlemat ka «õigel moel» tähenduses, kuid eristamine selgitab mõtet paremini.
https://sonaveeb.ee/search/os/%C3%B5ieti/1
Palun loe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas koleda kõhhv :) asemel kohvi võib juba öelda? Minestamine lubatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2026 13:08
Külaline kirjutas: 27 Veebr 2026 12:15kas sukapüksid on ka lubatud?
Nii armas sõna, võiks olla jah kasutusel. Üldse jaburad sellised peenutsevad piirangud. Kõik saavad tähendusest aru, aga öelda ei või, siis oled mats :D
Mul tuli kohe pähe, kuidas keegi tihke vene aktsendiga "suka-pjuksid" ütleb ja mida "suka" sealjuures tähendab. 😂
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

See miski tibljunnide roppus või?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 13:22
Guest kirjutas: 27 Veebr 2026 13:20 «Õigesti» ja «õieti» on küll sageli sünonüümid tähenduses «õigel moel», kuid siiski eristatakse: õigesti tähendab «veatult/õigel moel» (vastand valesti), õieti aga «õigupoolest/tegelikult». Praegune keelenõu (Sõnaveeb) aktsepteerib küll mõlemat ka «õigel moel» tähenduses, kuid eristamine selgitab mõtet paremini.
https://sonaveeb.ee/search/os/%C3%B5ieti/1
Palun loe.
Ups, täitsa vale link sai. Panen teksti siia. Seletab hästi, miks nende paronüümide eristamine on jabur:

Eestis on paljud paronüümid kunstlikult loodud 1920.–30. aastatel, mil ühtset eesti kirjakeelt kujundati.

Paronüümid võivad terminiloomes olla põhjendatud, aga üldkeeles mitte: keel ei salli samas või väga lähedases ümbruses liiga sarnaseid sõnu.

Mõnede üldkeele sõnade puhul on tähenduste eristused kunstlikult loodud 20. sajandil. Sellised on näiteks sagedasti kasutatavad paronüümipesad: enamus–enamik, eri–erinev, järele–järgi, vahel–vahest–vast, õieti–õigesti. Varem on need sõnad keeles käibinud sünonüümidena, ja nagu uuemad uurimused on näidanud, käibivad nad sünonüümidena ka tänapäevases keelekasutuses.

Keeleuurijad on esile tõstnud tegeliku keelekasutuse rolli keele süsteemis: keele struktuur sünnib keelekasutuses, keel on pidevalt muutuv, arenev ja ümberorganiseeruv süsteem. Keelekasutuse uurimine aitab tuvastada tüüpilist, juurdunud keelekasutust.

Eesti keelekorralduses on olnud põhimõte, et normingud ja soovitused ei tohiks rahvalikust kirjakeelest kuigipalju eemalduda, seetõttu tuleb keelekorralduslikke nõuandeid pidevalt uuendada. Iseäranis puudutab see sõnavara, mis on keele kõige muutuvam osa.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Triibu ja 11 külalist