Ja nüüd olen JÄLLE suht sarnases seisus. Minu sõbranna mehel on vend, kes muidugi kuulub ka meie ülivahvasse seltskonda. Sümpaatne ja majanduslikult kindlustatud minuealine lahutatud mees..ja ta meeldib mulle liiga palju. Väga loodan ,et ei oleks armumine vist lihtsalt sümpaatia, aga samas...Vot see ongi kõige suurem arusaamatus selles olukorras- ma ei taha üldse mingit suhet, isegi mitte visiitsuhet ja seksimõtegi toob vastikustunde (kliimaks ja liigne enesekriitika..tänan teid
Olen liiga mugav, et ennast ja oma elustiili muutma hakata suhte nimel ja see on ka üks põhjus, miks ma ei taha end siduda. Samas on 99% protsenti välistatud, et ma sellisena võiksin talle meeldida rohkem kui sõber. Ja kui ma kuidagi peaksin end reetma, siis ma kindlasti kaotaksin kogu selle pere ja sõpruskonna lugupidamise.
Ühesõnaga loll seis igatpidi! Ja ma isegi ei tea, miks ma selle teema tegin. Võibolla lihtsalt et ennast välja elada? Või siis, kui kellelgi on sarnane olukord olnud ja just küpsemas eas, siis kogemusi, mismoodi neil on olukord lahenenud?