Ma ei suuda meenutada, kuidas neid väikelapsi nimetatakse(võib olla ka ingliskeelne väljend), kes otsivad pidevat füüsilist kontakti.
Aelevad süles, väsinuma togivad jalgadega, pressivad ennast külje alla kõige väiksemasse pilusse, kuigi terve diivan on vaba. Või et kasvõi näpp peab füüsiliselt vanema küljes olema.
Mul on kodus selline 2a2kuune tüdruk, kes lihtsalt koguaeg "elab seljas".
Kunagi juhtusin nägema mingeid nippe, kuidas sellist lapse vajadust maandada(oli näiteks tekki mähkimise tehnika magama jäämisel) aga enam üldse ei leia üles, mille järgi otsida.
Äkki keegi siin oskab suunata. Või oskab keegi oma kogemust sellise lapsega jagada, kus mõlemad on rahul.
Saan aru, et see ongi osade laste eripära aga ma juba tunnen, et mul oma füüsilise poole tass ajab üle ääre ja jube väsitav on see pidev küljes sõtkumine. Tahaks ennast ja last väheke aidata