Silm sinine

[Külaline]

Õhtulehes on lugu kus Taavi Linnamäe imestab selle üle,et tema kaasal oli silm sinine ja keegi ei küsinud selle kohta midagi.
Kas te ikka küsiks oma töökaaslaselt, tuttavalt, kliendilt, trennikaaslaselt, sõbralt et mis juhtus.

[Külaline]

Õhtulehes on lugu kus Taavi Linnamäe imestab selle üle,et tema kaasal oli silm sinine ja keegi ei küsinud selle kohta midagi.
Kas te ikka küsiks oma töökaaslaselt, tuttavalt, kliendilt, trennikaaslaselt, sõbralt et mis juhtus.

Vist ikka küsiks, kui oleks enamat kui teretuttav.

[Külaline]

Muidugi küsiks.

[Külaline]

Ei küsiks. Töökaaslane tuli tööle sinise silmaga ja hakkas ise rääkima, et kukkus kapi otsa. Kõik teadsid, et tegelikult on probleem mehega. Milleks küsida.

[Külaline]

Ei küsiks. Töökaaslane tuli tööle sinise silmaga ja hakkas ise rääkima, et kukkus kapi otsa. Kõik teadsid, et tegelikult on probleem mehega. Milleks küsida.

Sest võib-olla on sinu SIIRAS mure just see viimane otsustav kõrs.

[Külaline]

Ei küsiks. Töökaaslane tuli tööle sinise silmaga ja hakkas ise rääkima, et kukkus kapi otsa. Kõik teadsid, et tegelikult on probleem mehega. Milleks küsida.

Kui keegi tõesti ei küsi ja inimene sinise silmaga hakkab KOHE ise vabandama, et jaa kapiuks kukkus pähe siis see on nii punane lipp kui üldse olla saab.
Ja see, et kõik seda sinist silma normaalseks peavad, kuna teavad vägivallast on ka nõme.

Mul oli kord juhus, kus laps põrgatas õues kõvat kummipalli ja see põrkas otse mulle silma alla. Õnneks sinikat ei tulnud aga ma kujutan ette, et tööl oleks samamoodi altkulmu vahitud ja tagaselja räägitud, et raudselt mees peksab ja vaevalt keegi uskunud oleks, et laps palliga lõi.

[Külaline]

Mul oli kord juhus, kus laps põrgatas õues kõvat kummipalli ja see põrkas otse mulle silma alla. Õnneks sinikat ei tulnud aga ma kujutan ette, et tööl oleks samamoodi altkulmu vahitud ja tagaselja räägitud, et raudselt mees peksab ja vaevalt keegi uskunud oleks, et laps palliga lõi.

Kas neil oleks siis olnud põhjust niimoodi arvata? Jutud ei teki ju päris tühja koha pealt.
Mina olen läinud tööle puna-sinise ja paistes silma ja lõhkise huulega. Oma ruumide rahvas, kes nägid, kõik küsisid! Vastasingi algul, et mees uhas. Seedisid oma minutikese, siis ütlesid, et räägi nüüd ära, mis päriselt juhtus!
Läksin ainult kiireid asju üle andma ja paariks tunniks, aga selle aja jooksul astus ikka mitu inimest uksest sisse, ka mõni klient. Kõik ahhetasid ja küsisid.
Loomulik ju.
Kas on mingi valehäbi mitte küsida?
Kui kolleegil on ootamatult sõrm/käsi kipsis või õmmeldud haav nähtaval kohal, no ikka ju küsid, mis juhtus.

[Külaline]

Mul oli kord juhus, kus laps põrgatas õues kõvat kummipalli ja see põrkas otse mulle silma alla. Õnneks sinikat ei tulnud aga ma kujutan ette, et tööl oleks samamoodi altkulmu vahitud ja tagaselja räägitud, et raudselt mees peksab ja vaevalt keegi uskunud oleks, et laps palliga lõi.

Kas neil oleks siis olnud põhjust niimoodi arvata? Jutud ei teki ju päris tühja koha pealt.
Mina olen läinud tööle puna-sinise ja paistes silma ja lõhkise huulega. Oma ruumide rahvas, kes nägid, kõik küsisid! Vastasingi algul, et mees uhas. Seedisid oma minutikese, siis ütlesid, et räägi nüüd ära, mis päriselt juhtus!
Läksin ainult kiireid asju üle andma ja paariks tunniks, aga selle aja jooksul astus ikka mitu inimest uksest sisse, ka mõni klient. Kõik ahhetasid ja küsisid.
Loomulik ju.
Kas on mingi valehäbi mitte küsida?
Kui kolleegil on ootamatult sõrm/käsi kipsis või õmmeldud haav nähtaval kohal, no ikka ju küsid, mis juhtus.

Ei oleks olnud absoluutselt põhjust nii arvata. Aga kuna ma ise teadsin, et põhjus on ka kodus olemas, oleks ilmselt ise automaatselt vabandama kukkunud. Kuigi jah mees käed külge pani vaid loetud korrad. Ta oli vaimse poole harrastaja.
Ma ei teagi miks ma nüüd nii kirjutan. Vb oleks see samamoodi olnud vaikne appihüüd, sest vaimsest jälgi maha ei jää.

[Külaline]

Mul oli kord juhus, kus laps põrgatas õues kõvat kummipalli ja see põrkas otse mulle silma alla. Õnneks sinikat ei tulnud aga ma kujutan ette, et tööl oleks samamoodi altkulmu vahitud ja tagaselja räägitud, et raudselt mees peksab ja vaevalt keegi uskunud oleks, et laps palliga lõi.

Kas neil oleks siis olnud põhjust niimoodi arvata? Jutud ei teki ju päris tühja koha pealt.
Mina olen läinud tööle puna-sinise ja paistes silma ja lõhkise huulega. Oma ruumide rahvas, kes nägid, kõik küsisid! Vastasingi algul, et mees uhas. Seedisid oma minutikese, siis ütlesid, et räägi nüüd ära, mis päriselt juhtus!
Läksin ainult kiireid asju üle andma ja paariks tunniks, aga selle aja jooksul astus ikka mitu inimest uksest sisse, ka mõni klient. Kõik ahhetasid ja küsisid.
Loomulik ju.
Kas on mingi valehäbi mitte küsida?
Kui kolleegil on ootamatult sõrm/käsi kipsis või õmmeldud haav nähtaval kohal, no ikka ju küsid, mis juhtus.

Ei tea! Tänapäeval on kõik nii delikaatne. Ja on palju inimesi, kes võivad solvuda.

Näiteks, kui mõni noor inimene ootamatult sureb, siis on ju keelatud põhjust küsida.

[Külaline]

Aga kuna ma ise teadsin, et põhjus on ka kodus olemas, oleks ilmselt ise automaatselt vabandama kukkunud. Kuigi jah mees käed külge pani vaid loetud korrad. Ta oli vaimse poole harrastaja.
Ma ei teagi miks ma nüüd nii kirjutan. Vb oleks see samamoodi olnud vaikne appihüüd, sest vaimsest jälgi maha ei jää

Kahju sinust, tõesti ja täiega. Kuna minul igasugune koduvägivalla kogemus puudub, siis peangi selliseid "mis-nüüd-juhtus" küsimusi täiesti normaalseks ja lõõbin vastu, et mees puhta süüdi. V-o on see lõõp ka kellelegi solvav, ei tea.

[Külaline]

Jah. Varem oleks kindlasti küsinud et mis juhtus. Aga nüüd kui tervis on nagu delikaatsed andmed enam ei tea kas sobib.
Teine miks ma ei küsiks on see et kui kõik küsivad on see jube tüütu, nagu peaks aru andma kõigile. Kas võib olla et sinise silmaga naine ei taha vastata sellele?

[Tõutäkk]

Eelmises kohtuasjas ,,lastekaitsega,, ujus välja ühes aruandes kirjapandu, laste emal silm sinine, ilmselt siis isa peksab, aga laste ema eitab.
Mina ei mäleta kus ta silma siniseks sai ja ta oli ka öelnud tollele peretöötajale, aga aruandes oli nii.

[Nätakas]

Ma olen ka tänaval ühelt memmelt küsinud, miks silm sinine on. Muidugi kasu sellest ei olnud midagi, tuligi see kukkumise jutt.

[Külaline]

Mul oli ka silm sinine kunagi, laps mürades põlvega pani kogemata vastu. Ja kuna olin siis kuu aega tagasi ninaoperatsiooni teinud, siis läksid mõlemad silmad sellest väikesest müksust ikka korralikult siniseks. Ei julgenud sellise välimusega väljagi minna, istusin üle nädala haiguslehel. Aga siis arvasin, et suudan meigiga juba normaalselt peita ja läksin tööle. Ja minu käest küsiti ikka mitmeid, mitmeid kordi. Sõbranna nägi mind ja hõikas kohe, et issand, miks sul silmad sinised on. Aga minu mehest sellist asja mitte keegi ei uskunud, sellepärast küsisidki ja jäid ka uskuma, et laps põlvega lõi. Inimesed tegelikult ju tunnetavad väga hästi, kas selle inimese elus on vägivald või ei ole. Meil oli tööl üks pensionärist naine, kes elas joodikust pojaga. Ja kõik teadsid, et ta vahetevahel purjus peaga võib ka vägivaldne olla. Väga palju pakuti abi, aga naine oli sellele väga vastu ja palus kõiki, et ei läheks kuskile teatama. Lõpuks üks kolleeg ikkagi andis politseisse ka teada, aga midagi edasi sellest ei saanud, pigem sai naine pärast rohkem peksa. Siis oligi nii, et kui tuli tööle sinise silmaga, siis keegi seda jutuks ei võtnud. Lõpuks see poeg külmus kuskil purjus peaga ära ja oleks võinud arvata, et ema on siis väga kurb, aga tegelikult lõi täiesti õitsele. Ju ta oli seda poega juba varem leinanud ja maha kandnud, sest see tegi tema elu ikkagi aastateks täielikuks põrguks.

[Külaline]

Mul oli kord juhus, kus laps põrgatas õues kõvat kummipalli ja see põrkas otse mulle silma alla. Õnneks sinikat ei tulnud aga ma kujutan ette, et tööl oleks samamoodi altkulmu vahitud ja tagaselja räägitud, et raudselt mees peksab ja vaevalt keegi uskunud oleks, et laps palliga lõi.

Kas neil oleks siis olnud põhjust niimoodi arvata? Jutud ei teki ju päris tühja koha pealt.
Mina olen läinud tööle puna-sinise ja paistes silma ja lõhkise huulega. Oma ruumide rahvas, kes nägid, kõik küsisid! Vastasingi algul, et mees uhas. Seedisid oma minutikese, siis ütlesid, et räägi nüüd ära, mis päriselt juhtus!
Läksin ainult kiireid asju üle andma ja paariks tunniks, aga selle aja jooksul astus ikka mitu inimest uksest sisse, ka mõni klient. Kõik ahhetasid ja küsisid.
Loomulik ju.
Kas on mingi valehäbi mitte küsida?
Kui kolleegil on ootamatult sõrm/käsi kipsis või õmmeldud haav nähtaval kohal, no ikka ju küsid, mis juhtus.

Ei tea! Tänapäeval on kõik nii delikaatne. Ja on palju inimesi, kes võivad solvuda.

Näiteks, kui mõni noor inimene ootamatult sureb, siis on ju keelatud põhjust küsida.

See on jah nii, et noore inimese surma põhjusest ei sobi enam küsida. Kui oleks mingi trauma olnud, siis oleks teada, aga kui narko üledoos, ravimite üledoos või enesetapp, siis vaikitakse ja lüüakse küsija suu pihta.

[Külaline]

Meil oli tööl üks pensionärist naine, kes elas joodikust pojaga. Ja kõik teadsid, et ta vahetevahel purjus peaga võib ka vägivaldne olla. Väga palju pakuti abi, aga naine oli sellele väga vastu ja palus kõiki, et ei läheks kuskile teatama. Lõpuks üks kolleeg ikkagi andis politseisse ka teada, aga midagi edasi sellest ei saanud, pigem sai naine pärast rohkem peksa. Siis oligi nii, et kui tuli tööle sinise silmaga, siis keegi seda jutuks ei võtnud. Lõpuks see poeg külmus kuskil purjus peaga ära ja oleks võinud arvata, et ema on siis väga kurb, aga tegelikult lõi täiesti õitsele. Ju ta oli seda poega juba varem leinanud ja maha kandnud, sest see tegi tema elu ikkagi aastateks täielikuks põrguks

Lakkamata räägitakse naistest, kes saavad oma abikaasalt peksa. Aga oma poegadelt peksa saavad naised on täiesti tähelepanu alt väljas ja see on paljus suurem probleem. Naine saab alati oma mehe juurest minema kolida ja lähenemiskeeldu taotleda. Aga oma poja eest pole sul kuhugi minna, eriti kui tal on veel mingi puue ka, nagu neil joodikutel sageli on. Süütunne ka - ema ei suuda oma pojast lahti öelda.

[Nätakas]

Aga kui tõenäoline on, et kui ka küsida, siis peksa saanud inimene tõesti räägib, et jah, sain peksa? Pigem sunnib see küsimine teda lihtsalt valetama. Ja mida me teemegi, kui töökaaslane tunnistab perevägivalda? Mis teie teeks? Lähete ise politseisse? Veenate seda õnnetud sinise silmaga kolleegi sinna minema, kuigi on enam kui kahtlane, et ta seda teeb?

[Külaline]

Mis teie teeks? Lähete ise politseisse? Veenate seda õnnetud sinise silmaga kolleegi sinna minema, kuigi on enam kui kahtlane, et ta seda teeb?

Kui ta tahab rääkida, siis kuulaks. Ja kuulaks veel. V-o on ka see abiks, kui inimene saab end lihtsalt tühjaks rääkida. Ütleks, et ära häbene, see pole häbiasi.