Selline teadustöö siis tehtud. Ometi nii paljud ütlevad, et ülesöömine on tahtejõuküsimus, kas sul on seda või mitte. Samas kui antud tööst tuleb välja, et see, kas inimene tunnetab, et kõht on täis või ei, on geneetiline. Ja samuti, et üldse söömine on tugevamalt närvisüsteemiga seotud kui arvati.
Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uurisime enam kui 204 000 geenidoonori kehakaalu ja terviseandmeid ning viisime läbi ulatusliku geenianalüüsi.
Leidsime sadu geneetilisi seoseid kehakaaluga - enamik neist olid teadusele juba tuttavad.
Kuid eestlaste genoomidest tuli välja ka uut ja põnevat:

Haruldasemad, tugeva toimega geenivariandid POMC ja MC4R geenides, mis mõjutavad söögiisu ja täiskõhutunde teket. Jah, ka täiskõhutunne käib läbi aju!

Uued seosed geenides PTPRT ja ADGRL3, mida varem kehakaaluga seostatud polnud - sellistest leidudest võivad saada tulevased ravimisihtmärgid.

Enamik leitud geene tegutseb närvisüsteemis, mis kinnitab, et kehakaalu geneetika on tihedalt seotud aju ja närvitalitlusega, mitte ainult ainevahetusega.