Kohtutäitur sobrab Rahvastikuregistris

[Külaline]

Kui vara on ühine ja üks kaasadest käib testamenti tegemas, siis miks ei ole vaja vaadata abikaasa andmeid?

Isegi lahusvara puhul vaadatakse andmeid, kui pärimisega on seotud kinnisvara, kuna see võib juhuslikult olla kellegi peamine elukoht.

See ei tähenda midagi, kui oled poole omanik, hakkadki võõraga koos elama või osad teise osa välja.

[Külaline]

Kui vara on ühine ja üks kaasadest käib testamenti tegemas, siis miks ei ole vaja vaadata abikaasa andmeid?

Isegi lahusvara puhul vaadatakse andmeid, kui pärimisega on seotud kinnisvara, kuna see võib juhuslikult olla kellegi peamine elukoht.

See ei tähenda midagi, kui oled poole omanik, hakkadki võõraga koos elama või osad teise osa välja.

Lahusvarast oli jutt.

[Külaline]

Testamendi tegemiseks pole küll vaja teiste inimeste andmeid vaadata. Ei puutu üldse teemasse.

Kui vara on ühine ja üks kaasadest käib testamenti tegemas, siis miks ei ole vaja vaadata abikaasa andmeid?

Miks neid vaatama peab? Testamendi tegija teeb oma asju oma varaga, teiste suvaliste varad ei puutu kuidagi teemasse.

Kas sa saad ikka aru, et kui vara on ühine, siis pole mitte tõmmatud auto keskele joont ja parem on sinu ning vasak on abikaasa oma, vaid nii parem kui vasak pool autost on MÕLEMA oma, seega tehinguid saab teha MÕLEMA nõusolekuga. Ühisvara võib olla ametlikult ühe kaasa nimel, kuid see ei muuda asjaolu, et ta on siiski ühisvara. Kui mees tuleb testamenti tegema, kuid ühiselt soetatud maja on naise nimel (enne 2010 oli see võimalik), siis vaadataksegi ka naise vara üle.

[Külaline]

Kui vara on ühine ja üks kaasadest käib testamenti tegemas, siis miks ei ole vaja vaadata abikaasa andmeid?

Miks neid vaatama peab? Testamendi tegija teeb oma asju oma varaga, teiste suvaliste varad ei puutu kuidagi teemasse.

Kas sa saad ikka aru, et kui vara on ühine, siis pole mitte tõmmatud auto keskele joont ja parem on sinu ning vasak on abikaasa oma, vaid nii parem kui vasak pool autost on MÕLEMA oma, seega tehinguid saab teha MÕLEMA nõusolekuga. Ühisvara võib olla ametlikult ühe kaasa nimel, kuid see ei muuda asjaolu, et ta on siiski ühisvara. Kui mees tuleb testamenti tegema, kuid ühiselt soetatud maja on naise nimel (enne 2010 oli see võimalik), siis vaadataksegi ka naise vara üle.

Mina saan väga hästi aru. Ühisvarast kuulub pool ühele ja pool teisele. Testamendiga jätad oma kaaslase oma poole osast ilma. Mitte mingit nõusolekut pole pärandi saamisel vaja. Elusolev abikaasa kas maksab kinni või kolib välja ja annab pool raha teisele.

[Külaline]

Miks neid vaatama peab? Testamendi tegija teeb oma asju oma varaga, teiste suvaliste varad ei puutu kuidagi teemasse.

Kas sa saad ikka aru, et kui vara on ühine, siis pole mitte tõmmatud auto keskele joont ja parem on sinu ning vasak on abikaasa oma, vaid nii parem kui vasak pool autost on MÕLEMA oma, seega tehinguid saab teha MÕLEMA nõusolekuga. Ühisvara võib olla ametlikult ühe kaasa nimel, kuid see ei muuda asjaolu, et ta on siiski ühisvara. Kui mees tuleb testamenti tegema, kuid ühiselt soetatud maja on naise nimel (enne 2010 oli see võimalik), siis vaadataksegi ka naise vara üle.

Mina saan väga hästi aru. Ühisvarast kuulub pool ühele ja pool teisele. Testamendiga jätad oma kaaslase oma poole osast ilma. Mitte mingit nõusolekut pole pärandi saamisel vaja. Elusolev abikaasa kas maksab kinni või kolib välja ja annab pool raha teisele.

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

[Külaline]

Kas sa saad ikka aru, et kui vara on ühine, siis pole mitte tõmmatud auto keskele joont ja parem on sinu ning vasak on abikaasa oma, vaid nii parem kui vasak pool autost on MÕLEMA oma, seega tehinguid saab teha MÕLEMA nõusolekuga. Ühisvara võib olla ametlikult ühe kaasa nimel, kuid see ei muuda asjaolu, et ta on siiski ühisvara. Kui mees tuleb testamenti tegema, kuid ühiselt soetatud maja on naise nimel (enne 2010 oli see võimalik), siis vaadataksegi ka naise vara üle.

Mina saan väga hästi aru. Ühisvarast kuulub pool ühele ja pool teisele. Testamendiga jätad oma kaaslase oma poole osast ilma. Mitte mingit nõusolekut pole pärandi saamisel vaja. Elusolev abikaasa kas maksab kinni või kolib välja ja annab pool raha teisele.

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

Ei ole. Testament algab sõnadega-kõik minu vara, mis mul surmahetkel on, pärandan sellele inimesele. Kui just ei soovi splittida, et ühele maja, teisele auto jne.

[Külaline]

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

Väga vähesed teavad surmahetkel, mis vara neile artiklikaupa täpselt kuulub, kui just iga päev uut testamenti ei tee.

[Külaline]

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

Väga vähesed teavad surmahetkel, mis vara neile artiklikaupa täpselt kuulub, kui just iga päev uut testamenti ei tee.

Minu isa tegi testamendi, et mind pärandist ilma jätta; loetles täpselt üles kõik vara, mis õdedele-vendadele jääb, aga unustas õnnetuseks pangakontol surma hetkel oleva raha. Nii et pärast surma läks see summa meie kõigi vahel jagamiseks. Olin veel suht tige, sest ei tahtnud ta raha, aga kuna ka teised ei saanud pärimisega edasi liikuda, siis pidin ikka notarisse kohale kobima.

Aga no see oli aastaid tagasi.

[Külaline]

Mina saan väga hästi aru. Ühisvarast kuulub pool ühele ja pool teisele. Testamendiga jätad oma kaaslase oma poole osast ilma. Mitte mingit nõusolekut pole pärandi saamisel vaja. Elusolev abikaasa kas maksab kinni või kolib välja ja annab pool raha teisele.

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

Ei ole. Testament algab sõnadega-kõik minu vara, mis mul surmahetkel on, pärandan sellele inimesele. Kui just ei soovi splittida, et ühele maja, teisele auto jne.

Mis asi "ei ole"? Ise ju teises lauses kohe täiendad, et "kui just ...". No väga tihti ju ometi tahetakse. Maja jätan tütrele, auto jätan kassile ja lehma jätan naisele. Aga maja on naise nimel, näiteks, kuigi ühisvara.

[Külaline]

Nojah, aga kõigepealt on vaja kokku saada info, mis vara sul üldse võimalik jagada on. Ja miski sellest võib olla vormistuslikult su abikaasa nimel. Seega tuleb ka tema varad üle vaadata.

Ei ole. Testament algab sõnadega-kõik minu vara, mis mul surmahetkel on, pärandan sellele inimesele. Kui just ei soovi splittida, et ühele maja, teisele auto jne.

Mis asi "ei ole"? Ise ju teises lauses kohe täiendad, et "kui just ...". No väga tihti ju ometi tahetakse. Maja jätan tütrele, auto jätan kassile ja lehma jätan naisele. Aga maja on naise nimel, näiteks, kuigi ühisvara.

Mis vahet seal on, et maja on naise nimel-kui on ühisvara, siis notar teeb selle pärandi avanemisel selgeks ja naine ostab välja või kolib minema. Varad avanevad pärast surma, enne pole vaja midagi loetleda, vaevalt keegi kassile või lehmale jätab. Tavapäraselt jäetakse oma lapsele.

[Külaline]

Ei ole. Testament algab sõnadega-kõik minu vara, mis mul surmahetkel on, pärandan sellele inimesele. Kui just ei soovi splittida, et ühele maja, teisele auto jne.

Mis asi "ei ole"? Ise ju teises lauses kohe täiendad, et "kui just ...". No väga tihti ju ometi tahetakse. Maja jätan tütrele, auto jätan kassile ja lehma jätan naisele. Aga maja on naise nimel, näiteks, kuigi ühisvara.

Mis vahet seal on, et maja on naise nimel-kui on ühisvara, siis notar teeb selle pärandi avanemisel selgeks ja naine ostab välja või kolib minema. Varad avanevad pärast surma, enne pole vaja midagi loetleda, vaevalt keegi kassile või lehmale jätab. Tavapäraselt jäetakse oma lapsele.

Palun selgita oma mõtet, mismoodi pole vahet? Läheb Kalle Kadakas testamenti tegema. Ütleb, et pane testamenti, et oma maja aadressil Kakumetsa 7 Mõisakülas jätan lapsepõlvesõber Peetrile. Ja notar nii kirjutabki või, ilma kontrollimata, kas sellel inimesel on mingit õigust majale Kakumetsa 7, Mõisaküla? Ei ole nii. Notar kontrollib, kellele see maja kuulub. Kuulub kellelegi proua proua Piret Pihlakale. Nüüd vaatab notar Piret Pihlaka rahvastikuregistrisse ja näeb, et proua on abielus Kalle Kadakaga ning neil on ühisvara. Järelikult on Kalle Kadakal õigus poolt seda maja pärandada ning pannakse testamenti kirja.

[Külaline]

Palun selgita oma mõtet, mismoodi pole vahet? Läheb Kalle Kadakas testamenti tegema. Ütleb, et pane testamenti, et oma maja aadressil Kakumetsa 7 Mõisakülas jätan lapsepõlvesõber Peetrile. Ja notar nii kirjutabki või, ilma kontrollimata, kas sellel inimesel on mingit õigust majale Kakumetsa 7, Mõisaküla? Ei ole nii. Notar kontrollib, kellele see maja kuulub. Kuulub kellelegi proua proua Piret Pihlakale. Nüüd vaatab notar Piret Pihlaka rahvastikuregistrisse ja näeb, et proua on abielus Kalle Kadakaga ning neil on ühisvara. Järelikult on Kalle Kadakal õigus poolt seda maja pärandada ning pannakse testamenti kirja.

Mis mõtet on seda kontrollida, kui Kalle Kadakas oma surma hetkel ei pruugi omada muud kui oma viimast püksinööpi?

[Külaline]

Palun selgita oma mõtet, mismoodi pole vahet? Läheb Kalle Kadakas testamenti tegema. Ütleb, et pane testamenti, et oma maja aadressil Kakumetsa 7 Mõisakülas jätan lapsepõlvesõber Peetrile. Ja notar nii kirjutabki või, ilma kontrollimata, kas sellel inimesel on mingit õigust majale Kakumetsa 7, Mõisaküla? Ei ole nii. Notar kontrollib, kellele see maja kuulub. Kuulub kellelegi proua proua Piret Pihlakale. Nüüd vaatab notar Piret Pihlaka rahvastikuregistrisse ja näeb, et proua on abielus Kalle Kadakaga ning neil on ühisvara. Järelikult on Kalle Kadakal õigus poolt seda maja pärandada ning pannakse testamenti kirja.

Mis mõtet on seda kontrollida, kui Kalle Kadakas oma surma hetkel ei pruugi omada muud kui oma viimast püksinööpi?

Sel juhul mis mõte on Kalle Kadakal üldse testamenti teha? Testament tehakse ikkagi hetkeseisu kohta ja kui seis muutub, siis vaadatakse see surmajärgselt üle.

[Külaline]

Palun selgita oma mõtet, mismoodi pole vahet? Läheb Kalle Kadakas testamenti tegema. Ütleb, et pane testamenti, et oma maja aadressil Kakumetsa 7 Mõisakülas jätan lapsepõlvesõber Peetrile. Ja notar nii kirjutabki või, ilma kontrollimata, kas sellel inimesel on mingit õigust majale Kakumetsa 7, Mõisaküla? Ei ole nii. Notar kontrollib, kellele see maja kuulub. Kuulub kellelegi proua proua Piret Pihlakale. Nüüd vaatab notar Piret Pihlaka rahvastikuregistrisse ja näeb, et proua on abielus Kalle Kadakaga ning neil on ühisvara. Järelikult on Kalle Kadakal õigus poolt seda maja pärandada ning pannakse testamenti kirja.

Mis mõtet on seda kontrollida, kui Kalle Kadakas oma surma hetkel ei pruugi omada muud kui oma viimast püksinööpi?

Sel juhul mis mõte on Kalle Kadakal üldse testamenti teha? Testament tehakse ikkagi hetkeseisu kohta ja kui seis muutub, siis vaadatakse see surmajärgselt üle.

Mis mõtet? Ta määrab ju testamendiga, KES tema vara pärib.

[Külaline]

Mis mõtet on seda kontrollida, kui Kalle Kadakas oma surma hetkel ei pruugi omada muud kui oma viimast püksinööpi?

Sel juhul mis mõte on Kalle Kadakal üldse testamenti teha? Testament tehakse ikkagi hetkeseisu kohta ja kui seis muutub, siis vaadatakse see surmajärgselt üle.

Mis mõtet? Ta määrab ju testamendiga, KES tema vara pärib.

Just! Ja alles surmajärgselt selgub, milline on see vara ja kas seda üldse on.

[Külaline]

Mis asi "ei ole"? Ise ju teises lauses kohe täiendad, et "kui just ...". No väga tihti ju ometi tahetakse. Maja jätan tütrele, auto jätan kassile ja lehma jätan naisele. Aga maja on naise nimel, näiteks, kuigi ühisvara.

Mis vahet seal on, et maja on naise nimel-kui on ühisvara, siis notar teeb selle pärandi avanemisel selgeks ja naine ostab välja või kolib minema. Varad avanevad pärast surma, enne pole vaja midagi loetleda, vaevalt keegi kassile või lehmale jätab. Tavapäraselt jäetakse oma lapsele.

Palun selgita oma mõtet, mismoodi pole vahet? Läheb Kalle Kadakas testamenti tegema. Ütleb, et pane testamenti, et oma maja aadressil Kakumetsa 7 Mõisakülas jätan lapsepõlvesõber Peetrile. Ja notar nii kirjutabki või, ilma kontrollimata, kas sellel inimesel on mingit õigust majale Kakumetsa 7, Mõisaküla? Ei ole nii. Notar kontrollib, kellele see maja kuulub. Kuulub kellelegi proua proua Piret Pihlakale. Nüüd vaatab notar Piret Pihlaka rahvastikuregistrisse ja näeb, et proua on abielus Kalle Kadakaga ning neil on ühisvara. Järelikult on Kalle Kadakal õigus poolt seda maja pärandada ning pannakse testamenti kirja.

Kalle saab teha väga vabalt ka koduse testamendi ja panna sinna ükskõik, kelle varad. Lõplik seis selgub nagunii alles pärast surma.

[Külaline]

Sel juhul mis mõte on Kalle Kadakal üldse testamenti teha? Testament tehakse ikkagi hetkeseisu kohta ja kui seis muutub, siis vaadatakse see surmajärgselt üle.

Mis mõtet? Ta määrab ju testamendiga, KES tema vara pärib.

Just! Ja alles surmajärgselt selgub, milline on see vara ja kas seda üldse on.

Jeerum küll. Kalle ei päranda oma vara ühes tükis ühele inimesele, vaid maja Peetrile ja auto kassile. Palun selgita, kuidas ta seda ilma maja konkretiseerimata testamenti kirja paneb?

[Külaline]

Mis mõtet? Ta määrab ju testamendiga, KES tema vara pärib.

Just! Ja alles surmajärgselt selgub, milline on see vara ja kas seda üldse on.

Jeerum küll. Kalle ei päranda oma vara ühes tükis ühele inimesele, vaid maja Peetrile ja auto kassile. Palun selgita, kuidas ta seda ilma maja konkretiseerimata testamenti kirja paneb?

Pärandan kogu mulle kuuluva vara võrdselt Peetrile ja kassile. Pärandan maja Peetrile, auto kassile ja kogu ülejäänud vara Naabrimutile. Pärandan kõik Peetrile, kass raisk kriimustas ja sittus supitaldrikusse ja ei saa midagi. Pärandan maja on tütardele, poeg ei saa midagi.

[Külaline]

Jeerum küll. Kalle ei päranda oma vara ühes tükis ühele inimesele, vaid maja Peetrile ja auto kassile. Palun selgita, kuidas ta seda ilma maja konkretiseerimata testamenti kirja paneb?

Konkretiseerimata maja = vara, omand, kinnisvara

[Külaline]

Mis mõtet? Ta määrab ju testamendiga, KES tema vara pärib.

Just! Ja alles surmajärgselt selgub, milline on see vara ja kas seda üldse on.

Jeerum küll. Kalle ei päranda oma vara ühes tükis ühele inimesele, vaid maja Peetrile ja auto kassile. Palun selgita, kuidas ta seda ilma maja konkretiseerimata testamenti kirja paneb?

Arvad, et ta ei tea oma maja aadressi või mis su probleem on?