Laps saatis mitmeid vihikuid igasuguste märkmetega, mida ta meie vanast korterist leidis - justkui mu päeviku pidamise stiilis. Jällegi väga tore lugeda, aga üldse ei mäletanud, et oleksin midagi sellist kunagi kirja pannud!
Samas hoian alles oma ema memuaare. Ka päeviku stiilis. Tema suri ammu, aga miskipärast pole ma suutnud neid kordagi lugeda. Neid lehti on suur kastitäis. Mu lapsed on lugenud, ema õed ja lähemad sugulased on lugenud, aga mina ei suuda.
Aga muud kraami viskan ära mõnuga - ca iga 5 aasta tagant teeme majas suurema puhastuse.