Hispaania teeteod

[Külaline]

Käid vargil või kuidas võõrastest aedadest tead?

Oot, mida ma tean või ei peaks teadma? Siin ju kurdeti, et kapsamaa kubiseb ja Hansaplant on süüdi, mis infot mul veel vaja teada oleks?

Ma pole see, kellele vastad, aga sinu järjestikustest postitustest on üsna selgelt aru saada, et oled ise hansaplanti töötaja. Keegi teine nii hullult leili ei läheks.

Fakt on, et Hispaania teetigude levik sai alguse just aianditest, kes tõid välismaalt taimi ega kontrollinud üle, mida nad toovad. Nüüdki peavad aiandid tegema kõik endast oleneva, et nende poolt müüdavad taimed oleksid puhtad. Me ei esita selliseid nõudmisi elektroonika- või toidupoodidele, vaid just nimelt aianditele, kuna nemad tegelevad taimedega, mille juurte juures pottides võivad olla invasiivse võõrliigi munad või isendid.

Teiseks on kummastav säherdune arusaam, et levikut piirata ja kahjureid korjata ning hävitada tasub ainult siis, kui neid on vähe. Aga kui neid on palju, siis tuleb korjamine ja hävitamine lõpetada. Nii ei saa. Kujutlege näiteks rotte - näete ühte rotti, astute samme, et ta rohkem teie majas ringi ei jookseks. Ent kui näete sadat rotti, siis heidate hoopis tugitooli ja lasete neil rahumeeli oma toidukapid tühjaks süüa? Et äh, nagunii pole teha midagi.

Mina olen siiski selle poolt, et invasiivset kahjurlikku võõrliiki tuleks hoida kontrolli all nii palju kui võimalik, mitte aga lüüa käega ja lasta neil kontrollimatult paljuneda ja kahjustada. Mina ise käin oma koduaia iga päev korralikult üle, soolveega täidetud ämber käes. Ja ootan sama ka teistelt, eriti aga just aianditelt. Ning olen seda meelt, et internetis võiks olla näha nimekiri n-ö puhastest aianditest, kust seni veel keegi pole saanud nakatunud taimi, ja ka neist aianditest, kus kahjurite tõrjega pea üldse ei tegelda. Siis teab aiapidaja, kust osta ja kust mitte.

Lugenud su esimest lauset, sain selgeks, et edasi ma su postitust ei loe. Milleks lugeda rumalate inimeste lühinägelikke oletusi.
Loomulikult ei ole ma mingi Hansaplanti töötaja.

[Külaline]

Loogika on selline, kui on juba 100 rotti ja sa suudad nt 10 hävitada ega siis arvukus ei vähene, järelejäänutele jääb rohkem toitu ühe roti kohta ja paljunemiskiirus tõuseb.

Loogikaga on sul halvasti. Nendel tigudel ei ole toidupuudust. Kui hävitad ühe teo ära, jääb 400 uut tigu tulemata ja see on päris suur asi. Mina olen hävitanud kuu ajaga 150 tigu, iga päev umbes 50. Tänu mulle jääb siis sündimata 60 000 uut tigu, mis on ju juba päris palju. Kui 100 inimest nii teevad, siis jääb juurde tulemata juba 6 miljonit tigu. Kas sinu arust pole sellest siis midagi kasu?

Sina näed päevas 50 tigu ja korjad nad üles. Nägemata jääb sul sinu õuel 500 tigu. Selles suurusjärgus minu arust tõesti pole mingit vahet, kas on neid 50 rohkem või vähem. See, et nad igaüks 400 muna munevad ning kõigist neist uued teod sünnivad, ei ole kindlasti õige, muidu Eestis poleks enam rohelist murulapikestki, nad on ju siin olnud ligi 30 aastat. See on "kuni 400", mitte 400.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

Õunapuud neid ei huvita, õnneks. Maha kukkunud õunu küll söövad, aga puu otsas pole ükski õun näritud olnud. Vaarikad, sõstrad ka ei huvita, tikrid vist ka.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

Ma ei usu, et "teod on nälga surnud" sinu õuel. Pigem madala muruga aladel on liiga vähe niiskust, eriti suvel liiga kuiv ja otsepäike ka, tigudele see ei meeldi.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

Ma ei usu, et "teod on nälga surnud" sinu õuel. Pigem madala muruga aladel on liiga vähe niiskust, eriti suvel liiga kuiv ja otsepäike ka, tigudele see ei meeldi.

Tigu otsib varjulist ja niisket kohta.

[Külaline]

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

Ma ei usu, et "teod on nälga surnud" sinu õuel. Pigem madala muruga aladel on liiga vähe niiskust, eriti suvel liiga kuiv ja otsepäike ka, tigudele see ei meeldi.

Tigu otsib varjulist ja niisket kohta.

Just. Aga kui käisin 10-15 aastat tagasi põõsaste ja lillepuhmaste ümbert naate jm umbrohtu kitkumas, oli seal sadu tigusid peidus. Nüüd vaid mõni üksik. Neid taimi ei söönud nad ka siis, aga kogunesid ikka sinna varju. Praegu enam ei kogune, pole neid kuskilt leidnud.
Mäletan aega, kui päevaliiliate lehed olid pärast vihma paksult pisikesi teopoegi täis, aga lehed jäid siiski närimata.

[Külaline]

Nagu keegi spetsialist ütles, et võõrliikidele sobivad elukohaks eelkõige aiad, sest seal on neile sobivad taimed, mis samuti imporditud kohtadest, kust need elukad pärit. Enamasti kohalikke taimi nad ei söö. Seega lahendus ongi see, et tuleb lõpetada ka taimede import.

[Külaline]

Nagu keegi spetsialist ütles, et võõrliikidele sobivad elukohaks eelkõige aiad, sest seal on neile sobivad taimed, mis samuti imporditud kohtadest, kust need elukad pärit. Enamasti kohalikke taimi nad ei söö. Seega lahendus ongi see, et tuleb lõpetada ka taimede import.

Taimi ehk mitte, aga kohalikke vilju küll. Või pead sa silmas, et ka tomateid, maasikaid ja kurke ei tohi kasvatada? Ja söövad ikka ka kohalikke taimi, näiteks rabarberi leht oli rootsudeni ära söödud. Vars oli alles, see neid ei huvitanud.

[Külaline]

Nagu keegi spetsialist ütles, et võõrliikidele sobivad elukohaks eelkõige aiad, sest seal on neile sobivad taimed, mis samuti imporditud kohtadest, kust need elukad pärit. Enamasti kohalikke taimi nad ei söö. Seega lahendus ongi see, et tuleb lõpetada ka taimede import.

Taimi ehk mitte, aga kohalikke vilju küll. Või pead sa silmas, et ka tomateid, maasikaid ja kurke ei tohi kasvatada? Ja söövad ikka ka kohalikke taimi, näiteks rabarberi leht oli rootsudeni ära söödud. Vars oli alles, see neid ei huvitanud.

Rabarber on samuti sisse toidud kultuurtaim. Meie kooduses see ju ei kasva. Tomati eelis vähemalt on see, et kasvatatakse kasvuhoones, kus on lihtsam piirata kahjurite ja haiguste levikut.

[Külaline]

Nagu keegi spetsialist ütles, et võõrliikidele sobivad elukohaks eelkõige aiad, sest seal on neile sobivad taimed, mis samuti imporditud kohtadest, kust need elukad pärit. Enamasti kohalikke taimi nad ei söö. Seega lahendus ongi see, et tuleb lõpetada ka taimede import.

Taimi ehk mitte, aga kohalikke vilju küll. Või pead sa silmas, et ka tomateid, maasikaid ja kurke ei tohi kasvatada? Ja söövad ikka ka kohalikke taimi, näiteks rabarberi leht oli rootsudeni ära söödud. Vars oli alles, see neid ei huvitanud.

Rabarber on samuti sisse toidud kultuurtaim. Meie kooduses see ju ei kasva. Tomati eelis vähemalt on see, et kasvatatakse kasvuhoones, kus on lihtsam piirata kahjurite ja haiguste levikut.

Rabarber on Eestis kasvanud juba vähemalt sajandi, palun selgita, kust see piir kohaliku ja sissetoodud taime puhul läheb?

[Külaline]

Rabarber on Eestis kasvanud juba vähemalt sajandi, palun selgita, kust see piir kohaliku ja sissetoodud taime puhul lähe

Ehk sellest, et seda looduses metsikuna ei kasva üldse?

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et kui kaua on inimestel kannatust iga päev tigusid käsitsi korjata? Kas ei või minna nii, et inimesed lõpuks lihtsalt tüdinevad ja loobuvad, sõidavad aias koledaks näritud taimedest ise muruniidukiga üle ja jätavad need taimed, mis tigude lemmikud ei ole? Lisaks on ju veel need majaomanikud, kes praegugi väidavad, et aiapidamine neid ei huvita ja “muru ja hekk” stiilis aed on neile ok, sest sellega on kõige vähem tööd? Arvate, et sellised hakkavad tigusid korjama, ei hakka ilmselt.

Tüdinesin juba 15 aastat tagasi - olid ainult tavalised kohalikud teod, aga massiliselt. Üritasin hostasid kasvatada 5 aastat, oli mitmeid eri sorte. Ja ka teisi tigudele maitsvaid lilli. Korjasin ja korjasin ja korjasin tigusid iga jummala päev. Miskit kasu polnud, kõik taimed said söödud. Mõned suvelilled surid kevadel enne õitsemist maha, hostad näriti koledaks.
Ja nii jäidki alles taimed, millele teod miskit häda ei tee - metsikud tulbid, floksid, päevaliiliad, pojengid, põõsasroosid, astilbed ja enelased. Lisaks marjapõõsastele mõned ilupõõsad veel, mille nime ei tea. Maitsetaimede peenrad ka tigusid ei huvita.
Ülejäänu on muru. Niidame sageli just seepärast, et puuke ja tigusid võimalikult vähe oleks.
Ilmselt oleme aastaid head tööd teinud ja teod on nälga surnud - väga harva jääb rohides mõni näppu.
Kui peaks hispaania oma tulema ja miski talle maitseb, kaob ka see taim. Ehk õunapuid saan kaitsta, need on meile kõige olulisemad. Aga korjama ei hakka tõesti. Muruniidukist peaks piisama.
Ptüi-ptüi-ptüi.

Mina olen hostade kohta lugenud, et sinakate lehtedega sordid on teokindlamad, st. teod ei taha neid niiiväga süüa. Aed on metsikumat sorti ja niitmine ebaregulaarne, kui mina ära olen, siis mees, keda aiapidamine ei huvita, ei viitsi niita ja laseb rohu pikemaks, tigusid (tavalisi) ka on. Seni on hostad ilusad püsinud. Süüakse roosade õitega lupiini lehti, mõned täitsa rootsuks vahel, aga lupiin on nii vitaalne taim (kasvatab aga uued lehed), et ei lase ennast sellest tigude söömisest nagu häirida.

[Külaline]

Rabarber on Eestis kasvanud juba vähemalt sajandi, palun selgita, kust see piir kohaliku ja sissetoodud taime puhul lähe

Ehk sellest, et seda looduses metsikuna ei kasva üldse?

Päris kohalikud on need, mida tänapäevalgi saab loodusest tuua ja aeda istutada, näit sinilill.

Paljud söögiks kasvatatavad ja ilutaimed on aga Eestisse esialgu ikka kuskilt toodud - sageli Kesk-Euroopa kaudu Lõuna-Euroopast, Lähis-Idast (sh lõunamaade mäestikualadelt, mäestikutaimed on külmakindlamad). Lihtsalt, paljude puhul on see sissetoomine toimunud nii ammu-ammu, et ei oska neid enam võõramaisteks pidada.

[Külaline]

Hansaplanti juures on neid paksult täis, kas ei oleks aeg panna neid vastutama, maksma tõrje eest?

Lolliks läinud? Miks peaks Hansaplant vastutama tigude epideemia eest, mis algas tegelikult hoopis muudest piirkondadest? Hansaplanti juurde on teod jõudnud alles hiljuti, Lääne-Harju vallas on nad olemas juba 20-25 aastat.

Mis tähtsust sel on millal need teod seal kontrollimatult on paljunenud. Näha on, et ette pole midagi võetud. Kadriorus tekkisid ka ca laulupeo paiku aga kohe reageeriti ja praeguseks pole kuu aega ühtegi näha olnud. On küll õige võtta vastutusele neid, kes probleemiga ei tegele sest see ohustab lõppkokkuvõttes kogu Eesti loodust, kõiki meid.

[Külaline]

Rabarber on Eestis kasvanud juba vähemalt sajandi, palun selgita, kust see piir kohaliku ja sissetoodud taime puhul lähe

Ehk sellest, et seda looduses metsikuna ei kasva üldse?

Missuguseid köögivilju siis sinu definitsiooni kohalselt üldse kasvatada saaks??? Kurk, tomat, paprika, kapsas, kaalikas, kartul, spinat, redis- mitte ükski neist ei kasva Eesti looduses metsikult. Aialilledega samamoodi.

[Külaline]

mul ei ole aias hispaania teetigusid, veel. Aga on tohutus koguses tavalisi tigusid ning olen näinud ka kodumaist seatigu.
Ära söödi täielikult sel aastal peenralt kõik väikesed kabatšokitaimed ja osa parikaid. Aga kui sain tuttavalt asenduseks suure kabatšokitaime ja see on mul nüüd peenra asemel keset muruplatsi suures lillepotis, siis seda pole veel - ptüi, ptüi, ptüi - ükski tigu rünnanud.
Lilledest olen täielikult loobunud kukekannuste külvamisest/istutamisest, sest need näritakse nagunii täielikult ära. Aga sealsamas kõrval kasvavad aastakümneid hostad ja päevaliiliad, nende vahel on küll väga palju tigusid, aga neid ei sööda.

[Külaline]

Rabarber on Eestis kasvanud juba vähemalt sajandi, palun selgita, kust see piir kohaliku ja sissetoodud taime puhul lähe

Ehk sellest, et seda looduses metsikuna ei kasva üldse?

Sel juhul on ka maasikad, kartulid, tomatid, kurgid, rukis, õunapuu, ploomid, porgandid .... (lõputu nimekiri) "sissetoodud taim"? Jah, tõsi, eks 200-500 aastat tagasi nad tõesti sisse toodud said. Aga küsingi, et kust see piir läheb. Ma ei nõustu sinuga, et piir sealt läheb, kas looduses kasvab või mitte.

[Külaline]

Hansaplanti juures on neid paksult täis, kas ei oleks aeg panna neid vastutama, maksma tõrje eest?

Lolliks läinud? Miks peaks Hansaplant vastutama tigude epideemia eest, mis algas tegelikult hoopis muudest piirkondadest? Hansaplanti juurde on teod jõudnud alles hiljuti, Lääne-Harju vallas on nad olemas juba 20-25 aastat.

Mis tähtsust sel on millal need teod seal kontrollimatult on paljunenud. Näha on, et ette pole midagi võetud. Kadriorus tekkisid ka ca laulupeo paiku aga kohe reageeriti ja praeguseks pole kuu aega ühtegi näha olnud. On küll õige võtta vastutusele neid, kes probleemiga ei tegele sest see ohustab lõppkokkuvõttes kogu Eesti loodust, kõiki meid.

Aga kes peab sinu koduõuel siis reageerima? Hansaplant ja muud aiandid? KOV?
Mõttetut juttu ajad.