Miks kellessegi armute, miks tunded ära ei kao?

[Külaline]

Ma arvan, et mina teist korda kindlasti uuesti oma armumisest rääkima ei lähe. Korra öeldi ära ja sellest piisab.
Kui räägiks uuesti, siis see oleks juba ahistamine.
Kül ma ära kannatan. Mis mul muud üle jääbki.

[Külaline]

Ma arvan, et mina teist korda kindlasti uuesti oma armumisest rääkima ei lähe. Korra öeldi ära ja sellest piisab.
Kui räägiks uuesti, siis see oleks juba ahistamine.
Kül ma ära kannatan. Mis mul muud üle jääbki.

Lisaks ahistamisele ka (minu arvates) totaalne enese alandamine.

[Külaline]

Vbl uuesti proovida? Siis ütleb teist korda ära, vbl tigedamalt ja resoluutsemalt, kui ikka kuidagi tahtmist ei ole, et siis saab nagu paremini tunnetest lahti, kuna olukord jõuab paremini kohale. Teinekord peab mitu korda ütlema, et asjast asja saaks.

See on sinu taktika või? Käid aga ikka inimesele pinda, et ta lõpuks vihastaks ja sulle midagi solvavat ütleks? Enne sa ei saa aru?

Kahju muidugi, et sa asjadel vahet ei tee. Minust ega minu taktikast pole jutt, jutt on inimesest, kellel on probleem, et tunded ära ei kao. Talle on juba ära öeldud, aga vbl on vaja öelda uuesti ja resoluutsemalt, et talle asi nö kohale jõuaks. Alati ühest korrast ei piisa, nii lihtsat asja võiks sa ju ometigi teada. Kui tunded on tugevad, on vaja mitut resoluutset ei'd. Mis siin arusaamatuks jälle jääb? Mida nõrgem mingi asi on, seda kiiremini ta järgi annab. Antud juhul tunded pole nõrgad, need on tugevad, järelikult läheb kauem aega ja rohkem ei'sid, et asjast asja saaks. Ma näen, sa ise lihtsa asja peale ei tule, aga mind ründama ja süüdistama oled küll kõva.

Kelle vastutus see ülesaamine nüüd õigupoolest on? Ei tähendab ei. Oma tunnetega tuleb osata ise toime tulla, mitte oodata, et teine inimene sind neist lahti aitaks.

Mul on olnud selliste klammerdujatega kogemusi ja need on tõesti ühed tüütud tegelased. Ainus, mis aitab, ongi see, et ei reageeri neile. Kui ma olen oma "ei" ära öelnud ja teine inimene seda ei aktsepteeri, siis ta saabki vastu lihtsalt tuima igno minu piiride mitteaustamise eest.

[Külaline]

Andke siis keegi nõu kuidas tunnetest vabaneda.
Keegi siin väitis, et kuu ajaga möödas.

Teed endale selgeks, et kui teie vahel oleks midagi olnud, siis oleksite koos, mitte eraldi. Järelikult pole see sinu inimene.

Mõistusega ongi asi selgemast selgem juba ammu.
Tundeid see ei huvita. Ma pea igapäevaselt näen teda.
Mingi mantrat mida korrata?

No mul on sama raske, kui see sind lohutab. Ma ei kujutanud ette, et sa nii ... tagasihoidlik oled. Püüan edaspidi ringiga käia, siis ei näe.

[Külaline]

Kahju muidugi, et sa asjadel vahet ei tee. Minust ega minu taktikast pole jutt, jutt on inimesest, kellel on probleem, et tunded ära ei kao. Talle on juba ära öeldud, aga vbl on vaja öelda uuesti ja resoluutsemalt, et talle asi nö kohale jõuaks. Alati ühest korrast ei piisa, nii lihtsat asja võiks sa ju ometigi teada. Kui tunded on tugevad, on vaja mitut resoluutset ei'd. Mis siin arusaamatuks jälle jääb? Mida nõrgem mingi asi on, seda kiiremini ta järgi annab. Antud juhul tunded pole nõrgad, need on tugevad, järelikult läheb kauem aega ja rohkem ei'sid, et asjast asja saaks. Ma näen, sa ise lihtsa asja peale ei tule, aga mind ründama ja süüdistama oled küll kõva.

Sul on ikka täielik ahistaja jutt- et kui ahistaja ei jäta, ju siis pole ikka küllalt resoluutselt "ei" öeldud...

[Tolmukübe]

Küsimine pole ahistamine. Mõnele ainult ahistamine viirastubki iga nurga taga, midagi muud pole olemaski, nagu sinu jutust aru saada. Must ja valge, vahepealseid värve ei eksiisteerigi. Mis siis ikka, eks neid ole küll, kes elu must-valgelt näevad. Saab viisakalt ligi minna, küsida, et kuidas on, kas oled vahepeal meelt muutnud, kas soovid suhtlemist. Tunnetest pole vaja jahuda, see võib teisele ebamugav tunduda. Kui ütleb ei, siis ütled okei, selge siis, rohkem ma sind ei tülita, ongi kõik. Aga teine ei on kätte saadud, see ka loeb, kinnistab äraütlemist.

[Külaline]

Küsimine pole ahistamine. Mõnele ainult ahistamine viirastubki iga nurga taga, midagi muud pole olemaski, nagu sinu jutust aru saada. Must ja valge, vahepealseid värve ei eksiisteerigi. Mis siis ikka, eks neid ole küll, kes elu must-valgelt näevad. Saab viisakalt ligi minna, küsida, et kuidas on, kas oled vahepeal meelt muutnud, kas soovid suhtlemist. Tunnetest pole vaja jahuda, see võib teisele ebamugav tunduda. Kui ütleb ei, siis ütled okei, selge siis, rohkem ma sind ei tülita, ongi kõik. Aga teine ei on kätte saadud, see ka loeb, kinnistab äraütlemist.

Miks sulle esimesest korrast ütlemisest ei piisanud?! Kui ta tahaks suhelda, ta suhtleks, kontaktid on tal ju olemas. Ei taha, järelikult seepärast ei suhtle. Kuida SUL nii lihtsast asjast arusaamine kuidagi kohale ei jõua? Ei pea ebameeldivad inimesed "üle küsimas" käima, kas nüüd tahad suhelda, kui on ei öeldud.
Lootusetu juhtum.

[Külaline]

Küsimine pole ahistamine. Mõnele ainult ahistamine viirastubki iga nurga taga, midagi muud pole olemaski, nagu sinu jutust aru saada. Must ja valge, vahepealseid värve ei eksiisteerigi. Mis siis ikka, eks neid ole küll, kes elu must-valgelt näevad. Saab viisakalt ligi minna, küsida, et kuidas on, kas oled vahepeal meelt muutnud, kas soovid suhtlemist. Tunnetest pole vaja jahuda, see võib teisele ebamugav tunduda. Kui ütleb ei, siis ütled okei, selge siis, rohkem ma sind ei tülita, ongi kõik. Aga teine ei on kätte saadud, see ka loeb, kinnistab äraütlemist.

Seda tolmuimeja juttu ei maksa küll tõsiselt võtta. Üks "ei" on täiesti piisav, normaalse mõistusega inimene saab sellest aru ega tülita rohkem.

[Külaline]

Paljud mehed on ka sellised egoistid nagu see Tolmulapp. Kõige olulisem on nende ego. Nemad tahavad seda inimest, sellest piisab. Kas teisel on ebamugav, tema jaoks on see külgelitsumine ebameeldiv vms, pole oluline. Ikka on vaja aeg-ajalt "küsida", et kuidas nüüd siis on, äkki oled ümber mõelnud. Ja niimoodi aastaid. On selliste tegelastega kokkupuuteid olnud. Äärmiselt ebameeldiv. Iga kord imestan, et kas tõesti inimesel on täiesti ükskõik, mida mina tunnen, juba sellepärast ma ei tahaks selle inimesega koos olla. Et ta on nii egoistlik. Teda ei huvita minu tunded mitte üks raas, vaid ainult enda omad. Ja ta oleks minuga nõus nii ka koos olema, et mina jälestan teda, peaasi, et tema saaks, mida tema tahab. Niimoodi on ahistanud mind näiteks ülemus, kes kasutas seda ära, et ma ei saa tema vastu väga ebaviisakas olla. Jäle.

[Külaline]

Küsimine pole ahistamine. Mõnele ainult ahistamine viirastubki iga nurga taga, midagi muud pole olemaski, nagu sinu jutust aru saada. Must ja valge, vahepealseid värve ei eksiisteerigi. Mis siis ikka, eks neid ole küll, kes elu must-valgelt näevad. Saab viisakalt ligi minna, küsida, et kuidas on, kas oled vahepeal meelt muutnud, kas soovid suhtlemist. Tunnetest pole vaja jahuda, see võib teisele ebamugav tunduda. Kui ütleb ei, siis ütled okei, selge siis, rohkem ma sind ei tülita, ongi kõik. Aga teine ei on kätte saadud, see ka loeb, kinnistab äraütlemist.

Jumala eest, sa ei ole normaalne.

[Külaline]

Küsimine pole ahistamine. Mõnele ainult ahistamine viirastubki iga nurga taga, midagi muud pole olemaski, nagu sinu jutust aru saada. Must ja valge, vahepealseid värve ei eksiisteerigi. Mis siis ikka, eks neid ole küll, kes elu must-valgelt näevad. Saab viisakalt ligi minna, küsida, et kuidas on, kas oled vahepeal meelt muutnud, kas soovid suhtlemist. Tunnetest pole vaja jahuda, see võib teisele ebamugav tunduda. Kui ütleb ei, siis ütled okei, selge siis, rohkem ma sind ei tülita, ongi kõik. Aga teine ei on kätte saadud, see ka loeb, kinnistab äraütlemist.

Ei on ei, täpselt nii must-valge ongi. Kui sellele vaatamata inimene tülitab edasi, siis see on ahistamine.

[Külaline]

Teed endale selgeks, et kui teie vahel oleks midagi olnud, siis oleksite koos, mitte eraldi. Järelikult pole see sinu inimene.

Mõistusega ongi asi selgemast selgem juba ammu.
Tundeid see ei huvita. Ma pea igapäevaselt näen teda.
Mingi mantrat mida korrata?

No mul on sama raske, kui see sind lohutab. Ma ei kujutanud ette, et sa nii ... tagasihoidlik oled. Püüan edaspidi ringiga käia, siis ei näe.

Üle kõige ma sind praegu ainult näha tahakski. Ma võin sind vaatama jäädagi. Kõik meeldib sinus. Kui ma sind näen, siis mõttes ütlen sulle alati, et ma armastan sind, enam paremat ei ole.

[Külaline]

Sellist kinnisideed toidetakse hoolsalt ise, ja siis imestatakse, miks ikka "tunded üle ei lähe". Oleks elus midagigigi muud huvitavat, poleks aega nii nämmutada selle ühe särava seiga üle, kus ükskord keegi "vaatas kui naist" (midaiganes see tähendab ja kas ette ei kujutanudki)

[Külaline]

selle ühe särava seiga üle, kus ükskord keegi "vaatas kui naist" (midaiganes see tähendab ja kas ette ei kujutanudki)

Vaatas kui naist tähendab minu jaoks, et tahab teda kui mees.

[Külaline]

selle ühe särava seiga üle, kus ükskord keegi "vaatas kui naist" (midaiganes see tähendab ja kas ette ei kujutanudki)

Vaatas kui naist tähendab minu jaoks, et tahab teda kui mees.

Ma usun, et väljendist arusaamisega ei ole kellelgi probleemi. Pigem on siin mõeldud, missugune see pilk siis on, mis viitab, et vaatas kui naist. Inimesed kujutavad omale igasuguseid asju ette.