Arutle Foorum

Olen 30.ndates naisterahvas. Abielus ja kahe lapse ema. Muret teeb suhtlus mu emaga. Ise tunnen, et ta ei hooli minust nii palju kui üks ema hoolida oma lapsest võiks. Meil on pikk vahemaa. Elame teineteiselpool Eestit. Olen pidevalt kutsunud oma ema endale külla, aga alati leiab ta vabandusi miks mitte tulla. Pikk maa, kardab ise võõras kohas autoga sõita jne.
Hiljuti ostsime mehega maja, mida siis uuesti üles ehitame. Ta pole ikka jõudnud meile külla. Teda nagu ei huvitagi. Samas kui sellest juttu teen, et mul meel kurb, et üldse külla ei tule, siis ta saab kurjaks ja ütleb: " jälle hakkab see jutt peale, me oleme sellest ju rääkinud ! ". Ja siis jätan selle teema sinnapaika.
Samal mul on onutütar kes on minu vanune. Temaga on nõus sõitma Soome vahet ja autoga igal pool mujal. Läheb kus iganes. Veedavad koos aega... aga oma tütre jaoks aega ei leia..
Mu lapsed ei ole samuti saanud temaga aega veeta, ta ei tunne nende vastu huvigi. Samas helistame emaga üle päeva ja räägime.. 80% olen mina see kes helistab.
Lihtsalt tunnen ennast kõrvalejäetuna ja temaga sellest rääkida ei saa. Hakkab ennast õigustama väga tobedate vabandustega. Olengi jätnud selle teema siis sinnapaika.
Kui ise sinnakanti satume kuus korra siis alati käime külas ja oleme. Aga tema kordagi meile tulla ei taha..
Üks kord saatsin talle pika kirja mida tunnen. Rääkisin kõik südamest ära. Ta sai selle peale kurjaks, et mõtlen asju üle ja keeran tema enesetunde ka halvaks ja närvid krussi.
Lihtsalt mõtlen kas olen ise loll ja mõtlen üle.. Aga ilmselt ei.. Näen kõrvalt teisi vanavanemaid ja emasid ja minul absoluutselt ei ole sellist suhet emaga kuigi tahaks...
Lihtsalt kahju on, et pean ise nuruma seda tähelepanu.
Ükskord tegin proovi, et kui ma oma emale üldse ei helista, siis millal ta ise mulle helistab... 3 nädalat ei tulnud ühtegi kõnet. Lõpuks loobusin ja helistasin ise.
Tegelikult on nii valus ja no see kuramuse kadedus on ka...
Püüan mõelda muule ja elada oma elu, aga ikka tuleb mõru meel, et miks ma ei sobi...

Liiga kaugel elad.
kui mu täisealine laps elaks teises eesti otsas, siis ma samuti ei arva, et peaksin talle pidevalt külla minema.
mu enda ema elab tallinnast 50km kaugusel. tema käis minul külas viimati rohkem kui aasta tagasi, kui mul hõbepulmad olid. meie käisime ema juures viimati jõulude ajal (8 kuud tagasi). ei mina ega ema ei juhi autot. bussiga ei viitsi loksuda.
telefonis räägime ca korra nädalas.

ahjaa, erandiks on meil olukorrad, kui ema või isa raskelt haigestub, siis oleme küll telefonikõne peale auto koheselt välja ajanud ja ta pealinna emosse sõidutanud. viimati oli selline asi 4a tagasi.

Ju siis onutütar on khuulim ja huvitavam.

Kui ei ole, siis ei ole, ega kivist vett välja ei pigista. Vanasti saadi lapsi ka kogemata, sellepärast, et kõigil oli ja kohusetundlikult hoolitseti laste eest, aga mitte südantpaisutavast emaarmastusest, vaid et peab ja nii tehakse.
Las see ema olla, lase lahti ja ära nõua temalt rohkemat kui ta anda suudab. Ja kellegi teisega võrrelda ja kadetseda on alati mõttetu valik.

Onutütrel lapsi on? Kes tahab vanaduses kädistavate lastega tegeleda, kutsutakse veel lapsi hoidma. Valiksin soomes seiklemise iga kell, kes ei valiks?!

Varsti t6uleb analoogne teema, et mees kahhh ei tee kuidagi välja niipalju kui peab

Kuigi ei peaks, siis tihti on ka emadel oma lastega parem "klapp" ja halvem, mõni on teistsugune inimesena ja ei leita ühist keelt. Ehk siis tema vennatütar on rohkem temaga sarnane või tunneb temaga suuremat ühtsust jms. Kahjuks laieneb see lapselastele- "lemmiklapse" lapsed on armsamad kui selle teise omad. Ja mõni ema isegi ei saa aru, et see paistab välja ja teeb haiget.
Ja ausalt, mida seal pooleli ehitusega majas väga vaadata?

Kui olin sinuealine, siis olid meil emaga suhted samuti halvad. Ei aidanud ta lapsi hoida ega toetanud ka sõbraliku sõnaga mitte. Sõbrannadega hängis palju ringi küll, käis nendega pool maailma läbi, aga oma tütar kodus tundis, et ema üldse ei hooli. Kahe järjestikuse lapsega oli päris raske, oma aega polnud aastaid pea üldse, aga midagi polnud teha, tegin südame kõvaks ja kasvatasin oma lapsi ise. (Ehkki mind ennast omal ajal kasvatas vanaema.)

Nüüd on ema juba eakas, ei jaksa tööl käia ja tegelikult ei kanna jalad enam poodigi. Nüüd on ta ainus laps ja tolle pere talle jälle meelde tulnud ja suhtlemine on igapäevane. Ta ütleb ka ise, et sai alles vanas eas aru, et peale oma lähipere, oma lapse ja lastelaste pole tal õieti kedagi. Sõbrannad hakkavad surema või on voodihaiged. Ta aitab mu praegu teismelistel lastel õppida, toetab koolitöödes ja on nende jaoks olemas. Seda on hea vaadata. Nii et matan siis minagi nn sõjakirve maha, viin teda hea meelega poodi, toon apteegist rohtusid ja teen, mis vaja.

Mida sa üle päeva emaga räägid?

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:23 Mida sa üle päeva emaga räägid?

Ma ka aru ei saa. Lihtsalt ära helista.
Ema on lihtsalt nartsissist. Selline vajab tähelepanu.

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:32

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:23 Mida sa üle päeva emaga räägid?

Ma ka aru ei saa. Lihtsalt ära helista.
Ema on lihtsalt nartsissist. Selline vajab tähelepanu.

Mille põhjal sa oletad, et ta nartsissist on? Teemaalgataja ju kirjutas, et proovis mitte helistada, siis ei kuulnud 3 nädalat emast mitte midagi. See küll tähelepanupuudust ei näita.

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 18:25

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:42

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:32
Ma ka aru ei saa. Lihtsalt ära helista.
Ema on lihtsalt nartsissist. Selline vajab tähelepanu.

Mille põhjal sa oletad, et ta nartsissist on? Teemaalgataja ju kirjutas, et proovis mitte helistada, siis ei kuulnud 3 nädalat emast mitte midagi. See küll tähelepanupuudust ei näita.

Postitus on kustutatud

Nis diagnoosi sa endale paned?

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 18:38

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 18:25

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:42

Mille põhjal sa oletad, et ta nartsissist on? Teemaalgataja ju kirjutas, et proovis mitte helistada, siis ei kuulnud 3 nädalat emast mitte midagi. See küll tähelepanupuudust ei näita.

Postitus on kustutatud

Nis diagnoosi sa endale paned?

Nartsissism ei ole tegelikult haigus. See on osaliselt õpitud käitumine. Ma täpsemalt ei räägi, aga olen pikalt sellega kokku puutunud väga lähedalt ja ei saanud aru aastakümneid milles asi on. Sellest ei ole liiga palju infot

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 18:25

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:42

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:32
Ma ka aru ei saa. Lihtsalt ära helista.
Ema on lihtsalt nartsissist. Selline vajab tähelepanu.

Mille põhjal sa oletad, et ta nartsissist on? Teemaalgataja ju kirjutas, et proovis mitte helistada, siis ei kuulnud 3 nädalat emast mitte midagi. See küll tähelepanupuudust ei näita.

Postitus on kustutatud

Sinu väljenduslaadi põhjal tundub, et oled ise oma suhtes kellegagi tõsiselt hädas ja praegu räägid ainult endast ja oma suhtest. Seevastu teemaalgatajale ei anna sa mitte mingit nõu ega süvene ka tema (võimalik, et hoopis erinevasse) juhtumisse.

Jah, et vanem naine tõesti ei viitsi bussiga teise eesti otsa sõita mingit ehitusjärgus maja vaatama.

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 19:07 Jah, et vanem naine tõesti ei viitsi bussiga teise eesti otsa sõita mingit ehitusjärgus maja vaatama.

Seal olid ikka palju tõsisemad asjad ju.

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 19:01

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 18:25

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 16:42

Mille põhjal sa oletad, et ta nartsissist on? Teemaalgataja ju kirjutas, et proovis mitte helistada, siis ei kuulnud 3 nädalat emast mitte midagi. See küll tähelepanupuudust ei näita.

Näitab küll. Nartsissistide võimumängud. Ise kunagi ei pöördu, empaadid on välja treenitud.
Nartsidel ei ole tundeid. Nartsidel on ainult ego upitamine. Mina. Mina. Mina. Kõik ülejäänud on vedel pask ja vajalikud ainult seni, kuni nad takka kiidavad.
Väga tüüpiline on ka demonstratiivne võõrastele mulje avaldamine oma lähedaste asemel...

Sinu väljenduslaadi põhjal tundub, et oled ise oma suhtes kellegagi tõsiselt hädas ja praegu räägid ainult endast ja oma suhtest. Seevastu teemaalgatajale ei anna sa mitte mingit nõu ega süvene ka tema (võimalik, et hoopis erinevasse) juhtumisse.

Mul ei ole mingeid muresid. Aga oli kunagi ja tunnen märgid ära.

Su ema on vist lastetu. Nemad pidid sellised kalgid olema ut hic dicitur.

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 14:52 Samal mul on onutütar kes on minu vanune. Temaga on nõus sõitma Soome vahet ja autoga igal pool mujal. Läheb kus iganes.

No aga on ju suur vahe, kas sõita üksi teise Eesti otsa või kellegagi koos ringi sõita. See on ju täiesti arusaadav, et eelistab seda viimast. Tütar või mitte. Miks sa ise oma emale külla ei sõida või ei tee ettepanekut koos kusagile minna?

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 20:10

Külaline kirjutas: ↑21 Aug 2024 14:52 Samal mul on onutütar kes on minu vanune. Temaga on nõus sõitma Soome vahet ja autoga igal pool mujal. Läheb kus iganes.

No aga on ju suur vahe, kas sõita üksi teise Eesti otsa või kellegagi koos ringi sõita. See on ju täiesti arusaadav, et eelistab seda viimast. Tütar või mitte. Miks sa ise oma emale külla ei sõida või ei tee ettepanekut koos kusagile minna?

Kirjas ju oli et kord kuus käib külas.