Mittemeeldiv töö

[Külaline]

Kas olete asjaolude sunnil teinud tööd mis üldse ei meeldi?

[Külaline]

Ikka jah. Usun, et see pole Eestis üldse haruldane - kahjuks.

[Külaline]

õnneks ei ole pidanud tegema, vanust ligi 50.

[Külaline]

Mul on olnud kõige vastikumaks tööks kooli ajal kartulite võtmine. Kodus polnud sellega mingit probleemi. Ah ja, kolhoosipõllul kapsavagude kõplamine, väljas oli ligi 30 kraadi kuuma, kapsataimekesed olid põlvini heina sees ja otsi sealt neid nääpsukesi. Vagude teine ots ei paistnud kätte. Mitu tundi järjest kõrvetava päikese käes.

[Külaline]

Mul on ka halvad mälestused nõukaaegsetest põllutöödest, kus pidi lapsena käima. Siiani ei taha ühtki peenart näha ka. Viimases kohas töö ise oli tore, aga õhkkond selles üksuses oli väga halb. Uus juht ja tema abi (õel mutt, kes ennegi proovis võimu haarata ja kõiki kamandada, aga vana juht hoidis teda kontrolli all) tegid kõigil elu põrguks. Kõik, kes sellele juhiabile ei meeldinud juba varasemast ajast, need koondati, rääkis nende kohta uuele juhile imejutte kokku, see kõike uskus ilma tõenditeta. Võeti uued inimesed, kes midagi ei osanud, hakkas kaebusi meie üksuse kohta tulema uksest ja aknast, juht ei osanud midagi teha sellega, ainult käis ja karjus inimeste peale, süüdistas neid, kes polnud üldse süüdi. No selline asi rikub ära igasuguse tööisu.

[Külaline]

Kas olete asjaolude sunnil teinud tööd mis üldse ei meeldi?

Jah, kooli ajal töötasin ühes riigiasutuses umbes aasta otsa koristajana. See oli sel ajal, kui soe vesi polnud veel iseenesestmõistetav mugavus. Töö oli raske ja koristatavat pinda palju. Tollal polnud ka moppi vaid vana harja otsa pandi mingi kalts, mida siis ämbris külmas vees loputati. Panin sellega oma tervise tuksi.

[Külaline]

Eriti ebameeldiv oli üks ajajärk, kui mind poolvägisi pandi mingiks pisiülemuseks ja pidin sõitma mööda maasidejaoskondi, et nende tööd kontrollida. Kohutavalt raske oli, sest ma pole üldse ülemuse ega kontrollija tüüpi ja suhtlemine on üldse introverdina vaevarikas. Sõitma pidin veel koos autojuhiga, kes sinna vist mingit kaupa viis. Keset teed äkki peatas auto kinni. Mul karvad püsti, mis nüüd. Aga oksi tõi mulle teeäärest. Igatahes töö läks untsu, sest ei suutnud seal midagi nõuda ega oma tööd korralikult teha. Õnneks ei kestnud see pikalt.

[Külaline]

Olen teinud peaaegu aasta mittemeeldivat tööd(olin raseduspuhkuse asendaja, eelnevalt olin samas firmas ostuassistent. See meeldis täiega).
Olin puiduettevõttes müügiassistent/logistik. See oli veel vist krooniajal või just siis kui euro tuli.
Minu arust oli tööülesandeid veidi liiga palju. Aga eks ma olin noor ka siis.
Arvete tegemine ja meili teel suhtlemine(tellimuste vastu võtmine jne) polnud probleem, see isegi meeldis aga vot logistika pool oli õudus minu jaoks. Koguaeg pidi kauplema, et saaks võimalikult odava hinnaga transpordi, sest firmal oli transpordi jaoks teatud eelarve ja kui kvartalis see läks lõhki, sai noomida. Ja kõik need saatelehed, tellimuse kokkupanek tõstukijuhile jne. Tihtipeale tegin tööd ja suhtlesin laoga ja autojuhtidega ka tööpäeva väliselt, kui koormaga mingi jama oli. Ja siis kalkuleerimine saadetise mahu, mõõtudega jne
Matemaatikas ma tugev ei ole ja alguses oli väga nõme. Lõpuks jäid aluste mõõdud meelde ka ikka ja siis oli lihtsam.
Ja eks raskeks tegi asja ka see, et vene keelt ma ei oska ja väga paljud autojuhid olid Lätist/Leedust.

Logistiku tööd ma enam ei teeks kunagi.

[Külaline]

Olen teinud. Pidin täiskasvanuid koolitama. Häda oli selles, et inimesed koolitustele olid vägisi suunatud, ise nad osaleda et tahtnud. Keegi ei saanud ka aru, kuhu me nende koolitustega üldse jõudma peaks. Aastaga põlesin läbi ja läksid teisele tööle.

[Külaline]

Kõplamine/kitkumine mulle lausa meeldis, ka 8 tunnisena kolhoosipõllul (hommikul viidi veoautoga kuhugi kolhoosi teise otsa põllule ja ei hakanud keegi lapsi enne õhtut ära tooma), meil oli lõbus seltskond koos.
Aga kodune heinategemine ei meeldinud, kärbsed, parmud, heinapebred kraevahel, brrrr

[Külaline]

Kõplamine/kitkumine mulle lausa meeldis, ka 8 tunnisena kolhoosipõllul (hommikul viidi veoautoga kuhugi kolhoosi teise otsa põllule ja ei hakanud keegi lapsi enne õhtut ära tooma), meil oli lõbus seltskond koos.
Aga kodune heinategemine ei meeldinud, kärbsed, parmud, heinapebred kraevahel, brrrr

Mis mõttes ei toodud enne õhtut ära?
Minu lapsepõlv möödus töö- ja puhkelaagris põldu kõblates ja mäletan selgelt, et meie tööpäevad kestsid lõunani. Siis läksime tagasi laagrimajja lõunat sööma ja muid tegevusi tegema. Mingit õhtuni kõplamist kindlasti ei olnud.

[Külaline]

Kõplamine/kitkumine mulle lausa meeldis, ka 8 tunnisena kolhoosipõllul (hommikul viidi veoautoga kuhugi kolhoosi teise otsa põllule ja ei hakanud keegi lapsi enne õhtut ära tooma), meil oli lõbus seltskond koos.
Aga kodune heinategemine ei meeldinud, kärbsed, parmud, heinapebred kraevahel, brrrr

Mis mõttes ei toodud enne õhtut ära?
Minu lapsepõlv möödus töö- ja puhkelaagris põldu kõblates ja mäletan selgelt, et meie tööpäevad kestsid lõunani. Siis läksime tagasi laagrimajja lõunat sööma ja muid tegevusi tegema. Mingit õhtuni kõplamist kindlasti ei olnud.

Töö- ja puhkelaagris ehk küll. Aga kolhoosis käisidki lapsed suviti tööl, mitte laagris.

[Külaline]

Jah, meie käisime koos täiskasvanutega TÖÖL. Ja tegime sama palju ja sama kaua kui täiskasvanud, kõigil oli ühesugune vagu kõblata. Meile ei korraldatud luurekaid, ega lõkkeõhtuid. Ei olnud kuskil isegi ujuda.
Suve lõpus sidusime veel lina ka (lina on üks taim).
Ainus töö kus viilida sai oli kartulimardikate korjamine.

[Külaline]

Kõplamine/kitkumine mulle lausa meeldis, ka 8 tunnisena kolhoosipõllul (hommikul viidi veoautoga kuhugi kolhoosi teise otsa põllule ja ei hakanud keegi lapsi enne õhtut ära tooma), meil oli lõbus seltskond koos.
Aga kodune heinategemine ei meeldinud, kärbsed, parmud, heinapebred kraevahel, brrrr

Mis mõttes ei toodud enne õhtut ära?
Minu lapsepõlv möödus töö- ja puhkelaagris põldu kõblates ja mäletan selgelt, et meie tööpäevad kestsid lõunani. Siis läksime tagasi laagrimajja lõunat sööma ja muid tegevusi tegema. Mingit õhtuni kõplamist kindlasti ei olnud.

Minu arust oli see töö- ja puhkelaager üks jõledus. Mingi hirmsa bussiga viidi põllule päikese kätte küpsema. Kästi töötada lõunani, aga osad tõesti tahtsid ise õhtuni seal olla, et raha teenida. Minu arust oli see teenistus ka nii väike, et mind see kuidagi ei motiveerinud. Mäletan, et kuu aja töö eest sain mingi lambi oma tuppa osta.

[Külaline]

200 rubla oli kolhoosi esimehe palk, tööline sai 60-80. Olin kuskil 5.-6. klassis kui minu palgast osteti mulle kirjutuslaud.

[kolhoosi esimees]

Heades ja rikastes kolhoosides oli esimehe palk 500-600 rubla. Nn Turuvarblane sai 10-12 rubla. Tublimad lapsed 8-10 rubla kes nendega terve päeva näiteks tööl olid. Heinategu oli 15 rubla päev. Päev oli 10 tundi. Tundub, et targuitab siin keegi kes enam mitte midagi ei mäleta või pole kunagi tednudki.
Kombainer sai hooajal 800 rubla ja heade lüpsjate palk oli 400 rubla. Toona ei olnud nii, et suur boss sai x 20 palka ja orjad miinimumi.

[Külaline]

Heades ja rikastes kolhoosides oli esimehe palk 500-600 rubla. Nn Turuvarblane sai 10-12 rubla. Tublimad lapsed 8-10 rubla kes nendega terve päeva näiteks tööl olid. Heinategu oli 15 rubla päev. Päev oli 10 tundi. Tundub, et targuitab siin keegi kes enam mitte midagi ei mäleta või pole kunagi tednudki.
Kombainer sai hooajal 800 rubla ja heade lüpsjate palk oli 400 rubla. Toona ei olnud nii, et suur boss sai x 20 palka ja orjad miinimumi.

Nõukaaeg oli päris pikk, seega palgad ka varieerusid. Seega sinu mälestused sellest ajast võivad olla õiged, aga teine inimene võis laps olla kümme või kakskümmend aastat enne või pärast sinu aega, seega ka tema numbrid võivad olla õiged.

[Külaline]

Meil küll lastele päevapalka ei makstud. Ega nemad turuvarblased olnud. Üldse laste töö kirjutati vanemate nimele, et nende normipäevad täis saaks. Natuke ainult laste nimele, et tasuta toitu talvel koolist saada. 200 töötajaga asutuses Tartus oli direktori palk 220 rubla kuni selle väikeettevõteteks lagunemiseni (kuskil 1990/1991).
Kõik ei elanud Kirovi näidismajandis või mis selle nimetus oligi.

[Külaline]

Heades ja rikastes kolhoosides oli esimehe palk 500-600 rubla. Nn Turuvarblane sai 10-12 rubla. Tublimad lapsed 8-10 rubla kes nendega terve päeva näiteks tööl olid. Heinategu oli 15 rubla päev. Päev oli 10 tundi. Tundub, et targuitab siin keegi kes enam mitte midagi ei mäleta või pole kunagi tednudki.
Kombainer sai hooajal 800 rubla ja heade lüpsjate palk oli 400 rubla. Toona ei olnud nii, et suur boss sai x 20 palka ja orjad miinimumi.

Nõukaaeg oli päris pikk, seega palgad ka varieerusid. Seega sinu mälestused sellest ajast võivad olla õiged, aga teine inimene võis laps olla kümme või kakskümmend aastat enne või pärast sinu aega, seega ka tema numbrid võivad olla õiged.

Siis peab see targutius olema vähemalt 70 aastat vana. 60 rubla ei saanud ka koristajad mitte kunagi. Räägin ajast 1980-1985. Vaevalt ka 70-l nii väikse oli palk. Pigem 60-l

[Külaline]

Siis peab see targutius olema vähemalt 70 aastat vana. 60 rubla ei saanud ka koristajad mitte kunagi. Räägin ajast 1980-1985. Vaevalt ka 70-l nii väikse oli palk. Pigem 60-l

Mis selles siis imelikku on kui ka on 70? Vaata FB nostalgiagruppidesse kui vanad seal kirjutavad. Ja arusaadavalt, mitte sellist putru nagu sina targutius