Miks te sööte?

[Tolmukübe]

Kas söögiisu tuleb peale, või läheb kõht tühjaks, või "tahaks midagi head" ? Või sööte lihtsalt, kuna midagi peab sööma? Milline kõigil neil juhtudel teie kehakaal on? Mina tean isikut, kes on kõhna kui piibuork, aga sööb ta ainult 1x päevas, õhtul. Kas siis muidu isu pole, või ei lähe tal ennem kõht tühjaks, pole küsinud. Tühja kõhuga ei saa ju olla. Oli ka sõbranna, kes oli samuti kõhna, ja ütles, et tema vahel unustab üldse söömise ära. Ei tea, kas kõhnadel siis kõht tühjaks ei lähegi või.. ? Et mida paksem, seda rohkem vaja süüa.. ?

[Külaline]

Mina ka noorena sõin vähe ja võisin ka üldse pikalt söömata olla. Nüüd hakkab kohe paha kui kõht tühjaks läheb. Mõnikord söön ka hea maitse pärast ja nii see läheb...

[Tolmukübe]

Aga kas sul noorena kõht tühjaks ei läinud, kui said pikalt söömata olla? Või läks tühjaks, aga ei häirinud? Ei tea, kas nii saab ka olla?

[Külaline]

Noorena kui märkasingi, et on tühi, siis ei olnud sellest hullu.
AI ütleb:

Eaka inimese puhul on pikaajaline söömata olemine ohtlik, kuna vananedes vähenevad keha varud ja kohanemisvõime stressile. See võib kiiresti põhjustada tõsiseid tervisehäireid, mida noorem organism talub kergemini.
Peamised põhjused, miks eakas ei tohi pikalt paastuda:
Lihasmassi kadu ja nõrkus: Vanemas eas toimub loomulik lihasmassi vähenemine ehk sarkopeenia. Söömata olemisel hakkab keha energiaks kasutama lihasvalku, mis muudab inimese nõrgaks, suurendab kukkumisohtu ja raskendab igapäevast toimetulekut.
Veresuhkru kõikumine: Eakatel on ainevahetus aeglasem ja keha ei suuda veresuhkru taset nii stabiilsena hoida. Pikk paus söögikordade vahel võib põhjustada hüpoglükeemiat (liiga madal veresuhkur), mis tekitab pearinglust, segadustunnet ja minestamist.
Vedelikupuudus: Toidust saab inimene märkimisväärse osa vajalikust vedelikust. Kuna eakatel on janutunne sageli pärsitud, võib söömata jätmine viia kiiresti ohtliku dehüdratsioonini

Immuunsüsteemi nõrgenemine: Piisava energiata ei suuda organism toota vajalikke antikehi, mis muudab eaka vastuvõtlikuks nakkustele ja aeglustab haavadest ning haigustest paranemist.
Krooniliste haiguste ägenemine: Paljud eakad võtavad ravimeid (nt diabeedi, südamehaiguste või kõrgvererõhu vastu), mida tuleb manustada koos toiduga või mis eeldavad stabiilset toitumist. Söömata olemine võib ravimite toimet muuta ja tervise ohtu seada.
Soovitus: Eakatele soovitatakse pigem tihedamaid ja väiksemaid toidukordi, mis on valgurikkad ja kergesti seeditavad. Kui söögiisu on väike, tasub eelistada toitainerikkaid vedelikke või spetsiaalseid ravitoidujooke.

[Külaline]

Küsimus; Miks te sööte?
Vastus; Et sitt ei tolmaks.

[Külaline]

Kõik need kehtivad minu kohta. Pool päeva ei hooli söögist. Alates kella u 14-st söön, sest peaks. Õhtul söön sest tahaks midagi süüa.

[Külaline]

Mina jällegi tean mitut inimest, kes on kõhnad kui piibuorgid, aga söövad kui karud, palju kõike ja eriti palju magusat.
Mõni on kõhn seepärast, et söögiisu pole, teine on kõhn seepärast, et ainevahetus on eriline, kolmas on kõhn seepärast, et peab kõhn olemist elu esimeseks prioriteediks ja on valmis selle nimel nälgima ja kannatama.
Mina ise söön kõigil sinu nimetatud põhjustel nagu arvatavasti suurem osa inimestest, kord on nii ja kord naa.

[Külaline]

Ma sooviks nüüd teemaalgataja vastust ka sellele teemale.

[Tolmukübe]

Mina söön sellepärast, et kõht läheb tühjaks. Vanasti mul tekkis lisaks selline asi nagu söögiisu, tühja kõhtu eriti ei tundnud, aga läksin midagi sööma. Õnneks on selline asi mul nüüd ära kadunud. Seepärast mõtlengi, et nt Ozempicut võetakse, et võtab isu ära, aga kui isu nagunii pole, siis pole ka mõtet Ozempicut võtta.. ?

[Külaline]

Mina söön sellepärast, et kõht läheb tühjaks. Vanasti mul tekkis lisaks selline asi nagu söögiisu, tühja kõhtu eriti ei tundnud, aga läksin midagi sööma. Õnneks on selline asi mul nüüd ära kadunud. Seepärast mõtlengi, et nt Ozempicut võetakse, et võtab isu ära, aga kui isu nagunii pole, siis pole ka mõtet Ozempicut võtta.. ?

Kas kuigi sul pole söögiisu on sul probleem kehakaaluga?
Sel juhul jah pole mõtet, siis on asja kas toitumisnõustaja juurde (kes õpetab sind sööma õigeid asju), arstile (kes kontrollib ainevahetuse üle) või trenni.

[Külaline]

Mul on olnud erinevaid perioode. On olnud aegu, kus tühja kõhtu üldse ei kannata, kohe hakkab paha.

Kui mul on väga intensiivselt tööd, siis ei pruugi üldse tühja kõhtu tunda. Mehel on sama asi, võib siis päev otsa söömata olla. Muidu tangib ta ikka meeletutes kogustes (on ka ülekaaluline) ja mina söön ka koguseliselt palju, isu on mõlemal hea.

On olnud aegu, kus ma ei viitsinud mõelda, mida lõunaks tööle kaasa võtta, nii et jätsin selle vahele. Töö oli ka tempokas ja nagu eelnevalt mainitud, siis söömine ununeb. Keha harjus sellise režiimiga ära, s.t õõnes tunne tekkis u kl 16 ajal, aga ei olnud otseselt näljatunne. Hiljem sõin siis lihtsalt n-ö tagantjärele.

Praegu söön tihti ja palju, sest ma imetan ning nälg on kogu aeg kallal olenemata sellest, millal ja palju sõin. Pikkust-kaalu ei hakka ütlema, sest ei taha, et keegi ebakohaselt võrdlema hakkaks, aga kehatüüp on mul selline, mida on võimatu suureks süüa.

[Külaline]

Söön enam-vähem samadel kallaaegadel, sest kõht läheb tühjaks. Teen teadlikke valikuid, aga armastan magusat st koogikesi ja saiakesi, küpsetan enamuse ise. Kui keegi kutsub külla, et küpsetas koogi, panen mantlit selga enne, kui kõne lõpeb. Nooremana armastasin ka shokolaadi, sõin ikka päris palju. Olen sealjuures sale, kaalule ei mõju ja veresuhkur ok. Mu mehes tekitab see lõputut kadedust, tema armastaks ka magusat, aga võtab kaalus juurde paljalt nuusutamisega. Mis sa teed, erinev geneetika.