Võimekusest

vana hea klassika
Külaline

Võimekusest

Postitus Postitas Külaline »

Millest see tuleb, et inimestel on nii erinev võimekus?

Vaatan laupäeviti Lenna saadet. Ta töötas ja tegutses suure kõhuga. Ja, kui beebi sündis, siis pani lapse kõhukotiga kõhule ja läks põldu rohima ja saaki koristama. Neli last ei takista kuidagi ettevõtlikkust ja tegutsemist. Inimene jõuab kõike.

Siis loed kodunurgast kellegi juttu, kuidas lastetu inimese jaoks on ülikeeruline ise endale (ühele inimesele!) süüa teha. Ei oska köögivilju koorida ja sibula hakkimine-puhastamine ei tule kõne allagi. Ja siis küsib valmistoidu soovitusi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:05 Millest see tuleb, et inimestel on nii erinev võimekus?

Vaatan laupäeviti Lenna saadet. Ta töötas ja tegutses suure kõhuga. Ja, kui beebi sündis, siis pani lapse kõhukotiga kõhule ja läks põldu rohima ja saaki koristama. Neli last ei takista kuidagi ettevõtlikkust ja tegutsemist. Inimene jõuab kõike.

Siis loed kodunurgast kellegi juttu, kuidas lastetu inimese jaoks on ülikeeruline ise endale (ühele inimesele!) süüa teha. Ei oska köögivilju koorida ja sibula hakkimine-puhastamine ei tule kõne allagi. Ja siis küsib valmistoidu soovitusi.
Aga miks sina sellepärast muretsed nii palju. Inimesed on erinevad tõesti. Ja see konkreetne isik, kelle pärast sa mures näid olevat, on ju enda ja oma eluga ülimalt rahul. Kui paljud seda saavad enda kohta öelda. Minu arust see on saavutus, mitte lakkamatu rabamine.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:05 Millest see tuleb, et inimestel on nii erinev võimekus?
Inimeste geneetika on erinev, maailmataju on erinev, maailmavaade on erinev jne.

Mina nt olen loodud selliseks, et ma ei talu, kui peab tegema asju läbisegi ja üksteise otsas. Umbes nii, et kell 6.45 on lennuk, kell 9.30 maandun, kell 10.45 on oluline koosolek, kell 18 lähen mingile üritusele. Mitte iialgi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 14:05Ja, kui beebi sündis, siis pani lapse kõhukotiga kõhule ja läks põldu rohima ja saaki koristama. Neli last ei takista kuidagi ettevõtlikkust ja tegutsemist. Inimene jõuab kõike
"Tõde ja Õigus" raamatus ja filmis oli ka üks selline taluperenaine. Kahjuks heitis ta mingi aeg hinge.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul on ka neli last. Ja olen nende kõrvalt alati täiskohaga tööl käinud, tegutsenud ja toimetanud. Elan Tallinnas korteris, aga jõuan kesk-eestis suurt majapidamist hallata ja aeda pidada. Mul on alati palju erinevaid kultuure maha pandud. Lisaks kaks suurt kasvuhoonet - tomatid, kurgid, paprikad, tšillid... Palju marjapõõsaid ja viljapuid.

Kummaline on see, et kui seal maakodus olen, siis tulevad sinna tuttavad külla, kes elavad alaliselt majas. Ja siis lähevad koos lastega minu herneid ja maasikaid sööma. Kui küsin, et miks te ise neid asju ei kasvata, et oma maja ja aed on ju olemas, siis saan vastuseks, et see on nii suur ja raske töö... Kes see viitsib nendega jännata?

No vat siis!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:19 Mul on ka neli last. Ja olen nende kõrvalt alati täiskohaga tööl käinud, tegutsenud ja toimetanud. Elan Tallinnas korteris, aga jõuan kesk-eestis suurt majapidamist hallata ja aeda pidada. Mul on alati palju erinevaid kultuure maha pandud. Lisaks kaks suurt kasvuhoonet - tomatid, kurgid, paprikad, tšillid... Palju marjapõõsaid ja viljapuid.

Kummaline on see, et kui seal maakodus olen, siis tulevad sinna tuttavad külla, kes elavad alaliselt majas. Ja siis lähevad koos lastega minu herneid ja maasikaid sööma. Kui küsin, et miks te ise neid asju ei kasvata, et oma maja ja aed on ju olemas, siis saan vastuseks, et see on nii suur ja raske töö... Kes see viitsib nendega jännata?

No vat siis!
Jajah, mul oli ükskord üks kolme lapsega pere meie lapse sünnipäevale kutsutud kella 14-ks. Sujuvalt kadusid vanemad ära ja jõudsid lastele järele alles kell 11 õhtul, kui sünnipäevalaps ammu magas. Meie mehega siis valvasime neid kolme külalist. Mulle alati nii meeldib lugeda, kuidas paljulapselised kõike jõuavad. Muidugi jõuavad, sest kogu ilm peab tegelikult nende lapsi kantseldama, sel ajal, kui nemad "tegutsevad ja toimetavad".
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:11
Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 14:05Ja, kui beebi sündis, siis pani lapse kõhukotiga kõhule ja läks põldu rohima ja saaki koristama. Neli last ei takista kuidagi ettevõtlikkust ja tegutsemist. Inimene jõuab kõike
"Tõde ja Õigus" raamatus ja filmis oli ka üks selline taluperenaine. Kahjuks heitis ta mingi aeg hinge.
No, ma kardan, et vähese liikumisega, ülekaaluline inimene, kes toitub poe valmissöögist, ka pikalt terve ei püsi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:24
Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:19 Mul on ka neli last. Ja olen nende kõrvalt alati täiskohaga tööl käinud, tegutsenud ja toimetanud. Elan Tallinnas korteris, aga jõuan kesk-eestis suurt majapidamist hallata ja aeda pidada. Mul on alati palju erinevaid kultuure maha pandud. Lisaks kaks suurt kasvuhoonet - tomatid, kurgid, paprikad, tšillid... Palju marjapõõsaid ja viljapuid.

Kummaline on see, et kui seal maakodus olen, siis tulevad sinna tuttavad külla, kes elavad alaliselt majas. Ja siis lähevad koos lastega minu herneid ja maasikaid sööma. Kui küsin, et miks te ise neid asju ei kasvata, et oma maja ja aed on ju olemas, siis saan vastuseks, et see on nii suur ja raske töö... Kes see viitsib nendega jännata?

No vat siis!
Jajah, mul oli ükskord üks kolme lapsega pere meie lapse sünnipäevale kutsutud kella 14-ks. Sujuvalt kadusid vanemad ära ja jõudsid lastele järele alles kell 11 õhtul, kui sünnipäevalaps ammu magas. Meie mehega siis valvasime neid kolme külalist. Mulle alati nii meeldib lugeda, kuidas paljulapselised kõike jõuavad. Muidugi jõuavad, sest kogu ilm peab tegelikult nende lapsi kantseldama, sel ajal, kui nemad "tegutsevad ja toimetavad".
No minu lapsi ei ole küll mitte keegi teine peale minu ja mu mehe hoidnud. Meil puudub selle koha pealt tugivõrgustik absoluutselt, et vanavanemaid ei ole. Tädisid ja onusid samuti mitte.

Võõrastele inimestele jätmine, nagu sinu näide, on täiesti mõeldamatu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 14:24
Jajah, mul oli ükskord üks kolme lapsega pere meie lapse sünnipäevale kutsutud kella 14-ks. Sujuvalt kadusid vanemad ära ja jõudsid lastele järele alles kell 11 õhtul, kui sünnipäevalaps ammu magas. Meie mehega siis valvasime neid kolme külalist. Mulle alati nii meeldib lugeda, kuidas paljulapselised kõike jõuavad. Muidugi jõuavad, sest kogu ilm peab tegelikult nende lapsi kantseldama, sel ajal, kui nemad "tegutsevad ja toimetavad".
Tundub, et see on sulle sügava jälje jätnud, juba mitmes kord ohid ja ähid siin selle lapse sünnipäeva pärast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eks see ole see, et mõni lihtsalt tahab koguaeg teha midagi ja ei oska paigal olla ja aega maha võtta. Suures osas need aktivistid tegelikult ka ühel hetkel võivad nö läbi põleda.
Mina ise olen ülimalt rahulik. Võin olla samas väga produktiive aga samas võin mõneks päevaks rihma täitsa maha tõmmata ja lausa laiselda. Ja mulle sobib see.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul oli üks töökaaslane, kellel oli ka 4 last ja nemad olid naisega ülitegusad ikka! Kasvatasid kõiksugu taimi ja marju aias, pidasid jäneseid ja kanu, valmistasid müügiks erinevaid asju. Meil algas tööpäev hommikul kell 10, me teised ringutasime ja jorutasime hommikuti, see töökaaslane oli juba enne tööd kodus aknaid vahetanud või kuuri ehitanud või mingit muud suuremat tööd teinud. Kunagi ei olnud niisama vahtinud ja oodanud, millal minema peab hakkama. Oli ikka pealehakkamist ja energiat, täiesti kadedaks teeb.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 14:48Tundub, et see on sulle sügava jälje jätnud, juba mitmes kord ohid ja ähid siin selle lapse sünnipäeva pärast
Päris kohutav psühhotrauma ja märk mällu igaveseks tõesti. Meil pole majatäis enda ja naabruskonna lapsi mingi haruldus. Endal 4 ja tulevad ainult mõned sõbrad külla, ongi 7-8. Vahel sõidavad mõned maale ka kaasa paariks päevaks, lastel lõbusama ja ei vahita neid ekraane ka nii palju. Meie lapsed käivad teistel ka külas, ööbitakse üksteise juures, käiakse vanaemadel külas. Inimesed ju enam ei külasta üksteist nii palju, nii et minu meelest peaks lastel seda veel kommet veel hoidma.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 15:07
Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 14:48Tundub, et see on sulle sügava jälje jätnud, juba mitmes kord ohid ja ähid siin selle lapse sünnipäeva pärast
Päris kohutav psühhotrauma ja märk mällu igaveseks tõesti. Meil pole majatäis enda ja naabruskonna lapsi mingi haruldus. Endal 4 ja tulevad ainult mõned sõbrad külla, ongi 7-8. Vahel sõidavad mõned maale ka kaasa paariks päevaks, lastel lõbusama ja ei vahita neid ekraane ka nii palju. Meie lapsed käivad teistel ka külas, ööbitakse üksteise juures, käiakse vanaemadel külas. Inimesed ju enam ei külasta üksteist nii palju, nii et minu meelest peaks lastel seda veel kommet veel hoidma.
Küsimus pole asjas endas, vaid selles, et viisakas on küsida, kas see meile sobib ja me saame seda täna teha. Mitte nii, et tood tillukesse korterisse oma 3 last lõuna ajal kohale, ütled, et käid korra ära ja siis ilmud alles poole öö ajal kohale. Ja sama suhtumist olen täheldanud mujalgi, igale poole ilmutakse oma lastekarjaga kohale, nt mõne täiskasvanu sünnipäevale. Teised on oma 1-2 last spetsiaalselt koju jätnud, lapsehoidjad palganud, et saaks ühe õhtu rahus juttu ajada ja klaasikese veini võtta. Selle asemel tuleb pidevalt kuulata laste kisa ja nende ema palveid: "kas sa saaksid Marit valvata, kuni ma Jüri mähkmed ära vahetan", "kas sa saaksid Kati potile viia, kuni ma Matile puhta särgi otsin", "kas sa saad aidata Toomasel torti võtta, ma ise siin toidan Miinat" jne. Reaalselt ei meeldi mulle sellised "tegusad", kes lihtsalt elavad teiste inimeste seljas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 15:27
Guest kirjutas: 29 Mär 2026 15:07
Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 14:48Tundub, et see on sulle sügava jälje jätnud, juba mitmes kord ohid ja ähid siin selle lapse sünnipäeva pärast
Päris kohutav psühhotrauma ja märk mällu igaveseks tõesti. Meil pole majatäis enda ja naabruskonna lapsi mingi haruldus. Endal 4 ja tulevad ainult mõned sõbrad külla, ongi 7-8. Vahel sõidavad mõned maale ka kaasa paariks päevaks, lastel lõbusama ja ei vahita neid ekraane ka nii palju. Meie lapsed käivad teistel ka külas, ööbitakse üksteise juures, käiakse vanaemadel külas. Inimesed ju enam ei külasta üksteist nii palju, nii et minu meelest peaks lastel seda veel kommet veel hoidma.
Küsimus pole asjas endas, vaid selles, et viisakas on küsida, kas see meile sobib ja me saame seda täna teha. Mitte nii, et tood tillukesse korterisse oma 3 last lõuna ajal kohale, ütled, et käid korra ära ja siis ilmud alles poole öö ajal kohale. Ja sama suhtumist olen täheldanud mujalgi, igale poole ilmutakse oma lastekarjaga kohale, nt mõne täiskasvanu sünnipäevale. Teised on oma 1-2 last spetsiaalselt koju jätnud, lapsehoidjad palganud, et saaks ühe õhtu rahus juttu ajada ja klaasikese veini võtta. Selle asemel tuleb pidevalt kuulata laste kisa ja nende ema palveid: "kas sa saaksid Marit valvata, kuni ma Jüri mähkmed ära vahetan", "kas sa saaksid Kati potile viia, kuni ma Matile puhta särgi otsin", "kas sa saad aidata Toomasel torti võtta, ma ise siin toidan Miinat" jne. Reaalselt ei meeldi mulle sellised "tegusad", kes lihtsalt elavad teiste inimeste seljas.
Arusaadav, aga miks sa siis sellist käitumist automaatselt kõikidele paljulapselistele inimestele omistad?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tegin laste beebiajal natuke peenraid jms., sest mulle tundus värskes õhus toimetamine hea vaheldus. Õnneks on pensionärist ema, kes meiega koos maakodus suvitas ja valvas beebit sel ajal ning mina sain rahulikult õuetöödesse süveneda. Niimoodi oli mullasonkimine täitsa okei ja rahustav.

Mulle tegelikult meeldib teha ühte asja korraga.

Samuti mulle ei meeldi vabal päeval väga vara üles tõusta ja toimetama hakata. Muidugi jõuaks päeva jooksul rohkem tehtud, kui tõuseks vara, aga ei taha.

Teadvustan, et elu on kõige mõnusam siis, kui on just nii palju tegevust, ei ei ole igav - aga samas pole nii palju tegevust, et peaks kogu aeg rabelema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 16:02 Tegin laste beebiajal natuke peenraid jms., sest mulle tundus värskes õhus toimetamine hea vaheldus. Õnneks on pensionärist ema, kes meiega koos maakodus suvitas ja valvas beebit sel ajal ning mina sain rahulikult õuetöödesse süveneda. Niimoodi oli mullasonkimine täitsa okei ja rahustav.

Mulle tegelikult meeldib teha ühte asja korraga.

Samuti mulle ei meeldi vabal päeval väga vara üles tõusta ja toimetama hakata. Muidugi jõuaks päeva jooksul rohkem tehtud, kui tõuseks vara, aga ei taha.

Teadvustan, et elu on kõige mõnusam siis, kui on just nii palju tegevust, ei ei ole igav - aga samas pole nii palju tegevust, et peaks kogu aeg rabelema.
No sina oled see kohmerdiste tüübist inimene, kes midagi tehtud ei saa. Pole ka midagi hullu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 15:27Küsimus pole asjas endas, vaid selles, et viisakas on küsida, kas see meile sobib ja me saame seda täna teha. Mitte nii, et tood tillukesse korterisse oma 3 last lõuna ajal kohale, ütled, et käid korra ära ja siis ilmud alles poole öö ajal kohale. Ja sama suhtumist olen täheldanud mujalgi, igale poole ilmutakse oma lastekarjaga kohale, nt mõne täiskasvanu sünnipäevale. Teised on oma 1-2 last spetsiaalselt koju jätnud, lapsehoidjad palganud, et saaks ühe õhtu rahus juttu ajada ja klaasikese veini võtta. Selle asemel tuleb pidevalt kuulata laste kisa ja nende ema palveid: "kas sa saaksid Marit valvata, kuni ma Jüri mähkmed ära vahetan", "kas sa saaksid Kati potile viia, kuni ma Matile puhta särgi otsin", "kas sa saad aidata Toomasel torti võtta, ma ise siin toidan Miinat" jne. Reaalselt ei meeldi mulle sellised "tegusad", kes lihtsalt elavad teiste inimeste seljas
Aga teema ongi võimekusest ja paistab, et sinu võimekuste hulka ei kuulu kisavate lastekarjade vältimine, erinevate inimestega ühesi ruumis olemine, lapse sünnipäeva pidamine ilma eluaegse traumata, ootamatusega leppimine tuttava sünnipäeval, Toomasele tordi pakkumine jne. Katsu ikka kuidagi vastu pidada siin jubedas ja ootamatusi täis maailmas :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 16:42
Guest kirjutas: 29 Mär 2026 16:02 Tegin laste beebiajal natuke peenraid jms., sest mulle tundus värskes õhus toimetamine hea vaheldus. Õnneks on pensionärist ema, kes meiega koos maakodus suvitas ja valvas beebit sel ajal ning mina sain rahulikult õuetöödesse süveneda. Niimoodi oli mullasonkimine täitsa okei ja rahustav.

Mulle tegelikult meeldib teha ühte asja korraga.

Samuti mulle ei meeldi vabal päeval väga vara üles tõusta ja toimetama hakata. Muidugi jõuaks päeva jooksul rohkem tehtud, kui tõuseks vara, aga ei taha.

Teadvustan, et elu on kõige mõnusam siis, kui on just nii palju tegevust, ei ei ole igav - aga samas pole nii palju tegevust, et peaks kogu aeg rabelema.
No sina oled see kohmerdiste tüübist inimene, kes midagi tehtud ei saa. Pole ka midagi hullu.
Elu mõte on olla orav rattas?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Mär 2026 17:27Elu mõte on olla orav rattas?
Mõnele kindlasi, mõni naudib sellist elu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Mär 2026 17:27
Guest kirjutas: 29 Mär 2026 16:42
Guest kirjutas: 29 Mär 2026 16:02 Tegin laste beebiajal natuke peenraid jms., sest mulle tundus värskes õhus toimetamine hea vaheldus. Õnneks on pensionärist ema, kes meiega koos maakodus suvitas ja valvas beebit sel ajal ning mina sain rahulikult õuetöödesse süveneda. Niimoodi oli mullasonkimine täitsa okei ja rahustav.

Mulle tegelikult meeldib teha ühte asja korraga.

Samuti mulle ei meeldi vabal päeval väga vara üles tõusta ja toimetama hakata. Muidugi jõuaks päeva jooksul rohkem tehtud, kui tõuseks vara, aga ei taha.

Teadvustan, et elu on kõige mõnusam siis, kui on just nii palju tegevust, ei ei ole igav - aga samas pole nii palju tegevust, et peaks kogu aeg rabelema.
No sina oled see kohmerdiste tüübist inimene, kes midagi tehtud ei saa. Pole ka midagi hullu.
Elu mõte on olla orav rattas?
Ei. Mina olen näiteks selline inimene, kes teeb kõik vajalikud asjad kiiresti ära, siis saan lorutada. Selline uimerdamine, et kõiki asju teen pool päeva, peenarde rohimiseks on ka mitut inimest tarvis, see mulle ei sobi. Kui teen, siis teen kiiresti ja efektiivselt, siis jääbki piisavalt aega ka niisama olemiseks. Mõni ohib iga asja puhul, et küll on raske, küll võtab aega, midagi ei jõua teha, muidu on juba kiirustamine ja rabamine. Mõni lihtsalt ongi selline saamatu. Mul on sõbranna selline kohmerdis. Kui laps sündis, pidi ka mees koju jääma, neil oli siis sele ühe lapsega päevad otsa tegemist. Pigem on nendel kohmitsejatel ja aeglastel inimestel palju vähem vaba aega, sest iga asi võtab ilmatuma aja ja vaeva.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: kaegu, Semrush [Bot], Triibu ja 6 külalist