Hingede aeg

[Külaline]

See on nüüd pool tõsine teema. On hingedeaeg.
Maa peal elavad inimesed, sugulased võivad tuua me ellu mõtet, rõõmu, aga ja elu raskeks teha. Tekitada probleeme ja vaimseid kannatusi. Ükskord tuleb lõpp. On hingede aeg. Kas hinged saavad alati heaks, kui nad on maa peal elades tekitanud teistele muret või kannatusi?
Vanasti oodati koju hingi, pakuti neile süüa juua sauna. Kas oodati koju kõiki hingi? Peksa andmine oli siis tavaline. Aga ikka tekib küsimus, kas koju oodati ka peksa andnud isa, meest?
Kui täna räägitakse palju lapsepõlvetraumadest. Kas oodatakse või mõeldakse ka sellele hingele austusega kes seda põhjustas?

[Külaline]

Ma arvan, et oodati kõiki, sest vanast ajast on ütlus, et surnutest halba ei räägita.
Ja kui nüüd võtta usklikute seisukoht, siis halvad hinged ju läksid põrgusse ja sealt ei saanud keegi nagunii tulla.

[Külaline]

Tegelikult päris huvitav mõtisklus. Mul endal ei ole selliseid hingi, kes oleksid valu ja kannatusi põhjustanud, oodata. Aga ei usu, et suudaksin neid andestavalt oodata, kui oleks.

[Külaline]

Hinged on ka meie sees.
Kes parasjagu pole elava inimese sees, kus ta siis on?
Ümber meie?

[Külaline]

Hinged on ka meie sees.
Kes parasjagu pole elava inimese sees, kus ta siis on?
Ümber meie?

Jah.

"Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall,
Viljapõllul paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmana tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates olla võid päris kindel,
et laulan seal eemal koos nendega,
kuid öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal, see polnud mu surm."

[Külaline]

Mina mõtlen armsatele lahkunud lähedastele (nt emale) igal õhul enne uinumist. Need, kes pole mulle olulised, neile ei mõtle. Hingedeaeg ei muuda minu jaoks midagi: minu arust on kallid hinged alati meiega ja teised pole kunagi meiega (ja ma ei vaeva isegi oma pead sellega, kus need teised on).

[Külaline]

Ma arvan, et oodati kõiki, sest vanast ajast on ütlus, et surnutest halba ei räägita.
Ja kui nüüd võtta usklikute seisukoht, siis halvad hinged ju läksid põrgusse ja sealt ei saanud keegi nagunii tulla.

Milline on halb hing? Inimesel nt vanemal võivad olla head kavatsused. Nt vanemal last inimeseks kasvatades.
Kas sõjameeste hinged pääsevad põrgust?

[Külaline]

Kui lugeda eesti kiviaja ajalugu, siis kammkeraamika ja nöörkeraamika ajastul maeti inimesi hauapanustega, pandi ehteid ja relvi kaasa, mõnedele pandi süüa kaasa st oli lõikejälgedeta loomakont olnud, koos lihaga. Mingil meile lähemal ajal olid eestis olnud ka mingid pimedamad ajad, osadel maetutel olid käed seljataha seotud. Nagu et hing ei tuleks tagasi... Samas elasid eestlased ikka väga vaeselt, kas ikka oli seda toitu koguaeg haldajatele ja hingedele nii panna? Rohkem meile meeldiv teadmine kui päriselt olnud asi. Näiteks enne kristust meil valitsenud religioossusest polegi mingeid jälgi. On küll leitud loomade kujulisi tootemeid jne. Esimesed kristuse misjonärid olid saabunud juba 9 sajandil peale kristuse surma, inimesed lasid ristida küll, aga ordurüütlite ajal pesti seda maha. Samas olid juba enne ordumeeste tulekut eestis juba kirikud ehitatud ja need olid ehitatud just eestlaste endi poolt siis hingeliste asupaikadele.

[Külaline]

Huvitav teema jah! Ma mõtlen, et see hingede koju ootamise teema on ajast, mil inimeste suhted põhinesid automaatsel austusel - isa võis tõbras olla, aga ta oli isa, ja teda tuli austada. Nii ei olnud ka peale tema surma küsimust, on ta koju oodatud või mitte. Ehk siis inimesi ega hingi lihtsalt ei valitud suhete järgi?

[Külaline]

Ma arvan, et oodati kõiki, sest vanast ajast on ütlus, et surnutest halba ei räägita.
Ja kui nüüd võtta usklikute seisukoht, siis halvad hinged ju läksid põrgusse ja sealt ei saanud keegi nagunii tulla.

Milline on halb hing? Inimesel nt vanemal võivad olla head kavatsused. Nt vanemal last inimeseks kasvatades.
Kas sõjameeste hinged pääsevad põrgust?

No halb hing on ikka see, kes oma elu ajal meelega paha tegi.
Inimesel nt vanemal võivad olla head kavatsused. Nt vanemal last inimeseks kasvatades selleks ei pea vägivaldne olema...
Sõjamehed ei tapa meelega. See on sundolukord.

[Külaline]

Timmer ei soovita hingi koju kutsuda küünla ja toiduga ja saunaga, nagu eestlastel kombeks. Vaid viia küünal surnuaeda hauale. Ma eitea, kui aga hauda pole. On tuhk kuhugi erilise tähenduslikku kohta raputatud.. siis ei saa ka hauale viia. Ja kõik kadunud lähedased ei pruugi olla ühes surnuaias. Siis ikka mäletada neid küünlaga aknal. Nad tulevad. Aga kuidad nad lähevad? Kas nad ootavad seda koju kutsumist, on see nende päev? Kui küünalt ei pane ja vanarahva kombe järgi toitu lauale ei jäta, kas nad on pettunud?

[Külaline]

Timmer ei soovita hingi koju kutsuda küünla ja toiduga ja saunaga, nagu eestlastel kombeks.

Kas Timmer on meil mingi hingeekspert või?

[Külaline]

Panin küünla aknalauale oma lahkunud lähedasele. Mulle meeldib mõelda, et see on talle justkui märguanne, et mõtlen talle. Ma tegelikult ei usu, et ta hing seal kusagil ringi hõljub, aga samas natuke lohutav on mõelda, et see küünlake aknal on märguandeks kallile hingele.

[Külaline]

Kas te siis piiblit pole lugenud? For the living know that they will die, but the dead know nothing; they have no further reward, and even their name is forgotten. Their love, their hate and jealousy have long since vanished; never again will they have a part in anything that happens under the sun.

Ei tea surnud teist enam midagi ega tule teid ka külastama. Nad ei mäletagi teid.