Kurdan veidi

[Külaline]

Ma ei teagi miks ma nüüd siia kirjutan. Ilmselt tahan natuke hingelt ära saada miskit.

Üks pereliige ja lähedane sõbranna on viidanud sellele, et ma olen laisk, kuna olen veel peagi kahe aastase lapsega kodune.
Ma ei tea miks see nii hinge läheb. Võib-olla neil on ka õigus(laiskuse koha pealt) aga see on mu viimane laps ja ma päriselt ka naudin kodus olemist. Esimene laps läks lasteaeda täpselt 1 aastaselt(ei ela Eestis). Ta ei kõndinudki veel. Ja nüüd kui mul on võimalus olla teisega kauem kodus(kuni 3a on võimalik), siis justkui on see paha. Jah ma saan kauem magada, rahus suurema lapse koolibussile saata ja kõhu täis sööta hommikul. Ja suurem ei pea tunde peale kooli üksi kodus veetma.
Nüüd siis ongi jälle see olukord, et ma ei tahagi päriselt kurta oma pahast päevast, sest ma nagunii "vegeteerin" kodus . Nutt tuleb peale ja hoia jälle kõike endas.
Suurema lapse väikeeas ma ei teinud pooli asjugi, sest ma olin koguaeg tööst väsinud. Väiksemaga me nüüd veedame enamuse päevast õues. Haige(palavikus) ei ole ta olnud veel kordagi. Kerge nohh on olnud mõned korrad.
Ja no eks ta on üsna emmekas. Selle kohta sain ka märkuse, et mu oma süü, sest lasteaias pole käinud.

[Külaline]

Selle kohta võib tõesti täitsa rahulikult öelda, et sõitku need vingujad seenele! Pole teiste asi sinu elu ja valikuid kritiseerida.

Mina ise olin ka see, kes otsustas kahe järjestikuse lapsega mõnusalt aega nautida ega kiirustanud tööle tagasi. Ei mäleta väga, et keegi ütlema oleks tulnud. Lapsed olid väga kaua oodatud ja sestap oli see minu ja abikaasa ühine soov, et naudime neid lapsi nüüd kohe südamest. Mäletan neid aastaid elu ilusaima ajana. Jah, ma olin väsinud küll, kuid samas omal moel ka puhkasin ja vaimsele tervisele mõjus selline elu väga hästi. Kulgeda paar aastakest rahulikult koos lapsega, avastada temaga koos puid, lilli ja liblikaid - oli tore. Ei lähe töö eest ära ja ei juhtu midagi hullu, kui võtad aega endale ja lapsele. Kui sa tööle kihutaksid, siis ilmselt saaksid kelleltki õiendamist stiilis, et jätad pisikese lapse hoidu ja ise tõttad karjääritama.

[Külaline]

See ei ole paha, et sa lapsega kodus oled. Küll aga on täiskasvanud inimese puhul ebaharilik, et sa pead vajalikuks ennast kuidagi õigustada ja foorumisse veel teemagi tegema, et ikka kõik ütleks, et ei, nii tore, istu kodus. Sellised asjad on igaühe oma asi ja tee mis tahad.

[Külaline]

Küll aga on täiskasvanud inimese puhul ebaharilik, et sa pead vajalikuks ennast kuidagi õigustada ja foorumisse veel teemagi tegema

Mina arvan, et sa inised. Foorum selleks ongi.

[Külaline]

Küll aga on täiskasvanud inimese puhul ebaharilik, et sa pead vajalikuks ennast kuidagi õigustada ja foorumisse veel teemagi tegema

Mina arvan, et sa inised. Foorum selleks ongi.

Polegi seda inisejat kaua kohanud.

[Külaline]

See ei ole paha, et sa lapsega kodus oled. Küll aga on täiskasvanud inimese puhul ebaharilik, et sa pead vajalikuks ennast kuidagi õigustada ja foorumisse veel teemagi tegema, et ikka kõik ütleks, et ei, nii tore, istu kodus. Sellised asjad on igaühe oma asi ja tee mis tahad.

Eks ma vb natukene sisimas tunnen ka, et see kriitika võib mingil määral tõsi olla. Eks pistab ju ikka, kui õigesse kohta läheb. Sest tööle ma tagasi väga veel ei kiirusta. Ja mulle väga meeldib, kui laos kooli saadetud on, saan veel hetkeks väiksega magama minna Rahalises mõttes vahet pole, kas ma olen kodune või lähen tööle. Ja no eks pistab ka see, et kui pole sellist rasket last sõbrannal olnud, siis ega saagi aru.
Suurenaga kasvatus on samade põhimõttetw järgi aga no tee või tina, väiksem on totaalselt vastupidine esimesele ja ongi "kohutav kahene" igas mõttes.
Ja muidugi see asjaolu, et ma ei saa/taha nppd eman ka sellele ainukeseke sõbrannale kurta, kui kehva päev on. Nagunii välismaal elades tugivõrgustik on olematu.

[Külaline]

Ära peegelda teiste inimeste tundeid, need pole sinu ega puutu sinusse. Sina kasvatad oma last /lapsi nii nagu õigeks pead. Arvesta, et inimeste hinnangud on enamasti seotud nende endi fustratsiooni, kadeduse või erineva maailmavaatega, ehk siis jälle, ei ole tegelikult sinuga seotud.
See on küll probleem, kui ainus sõbranna kipub oma hinnanguid andma ja teda lihtsalt kõrvale jätta pole võimalik. Ehk vältida pereelu teemat ülepea, üritada sõpruskonda laiendada, lapsega mänguväljakul käies võiks ju tekkida võimalusi teiste emadega tutvuda.
Minu enda laps ei käinudki lasteaias, oli suht tundlik ja korjas kergelt viirused üles. Käis mängukoolis, eelkoolis ja mängunurkades. Mulle muidugi ei julgenud keegi iitsatadagi oma eriarvamustest, olen selline sõnakas ja otse ütlemisega. Olin ise palju kodus, vahepeal käis lapsehoidja või oli isa kodus (olin ettevõtja ja sain oma tööd korraldada). Selge see, et mullegi meeldis hommikut rahulikult alustada -alati meeldinud- ja elu tulebki nautida. Mitte ükski surija pole soovinud, et oleks vaid saanud rohkem tööd teha, kõik on soovinud, et oleks pidanud rohkem pere ja lastega aega veetma.

[Külaline]

Üks pereliige ja lähedane sõbranna on viidanud sellele, et ma olen laisk, kuna olen veel peagi kahe aastase lapsega kodune.

Ja no eks ta on üsna emmekas. Selle kohta sain ka märkuse, et mu oma süü, sest lasteaias pole käinud.

Ma katkestaks selliste empaatiavõimetute ütlejatega päevapealt igasuguse suhtluse. Kaheaastane laps ei vaja mingit lasteaeda, ta vajab oma ema. Sa oled kõik õigesti teinud ja tubli ema - jätka samas vaimus! Mul läks laps alles 3-aastaselt lasteaeda, õnneks ei tulnud keegi mulle midagi ütlema, aga oleks tulnud, ma oleksin nad puu taha saatnud pikema jututa.

[Külaline]

Üks pereliige ja lähedane sõbranna on viidanud sellele, et ma olen laisk, kuna olen veel peagi kahe aastase lapsega kodune.

Ja no eks ta on üsna emmekas. Selle kohta sain ka märkuse, et mu oma süü, sest lasteaias pole käinud.

Ma katkestaks selliste empaatiavõimetute ütlejatega päevapealt igasuguse suhtluse. Kaheaastane laps ei vaja mingit lasteaeda, ta vajab oma ema. Sa oled kõik õigesti teinud ja tubli ema - jätka samas vaimus! Mul läks laps alles 3-aastaselt lasteaeda, õnneks ei tulnud keegi mulle midagi ütlema, aga oleks tulnud, ma oleksin nad puu taha saatnud pikema jututa.

Olen TA. Ma päris maha veel ei kanna aga jah ütleme nii, et üsna ootamatult tuli nende poolt selline tagasiside. Seda enam, et nad mõlemad on ise ka 2+ aastase lapsega kodune olnud

[Külaline]

Ma saan aru, et su peres on kõik õnnelikud ja praeguse olukorraga rahul- sina, lapsed, (mees?). Aga see ongi tähtis ju! Igaüks oma elu elab ise ja selline kommenteerimine on empaatiavõimetu ja imelik. Laste väikelapseiga ei tule kunagi enam tagasi ja on äärmiselt tore, et sa tahad seda lapseaega nautida. Tööl jõuad käia veel kesteab mitu aastat-aastakümmet, see aasta ei ole nüüd küll mingi näitaja teistele, küll aga tähtis sinule ja su lastele. Mingi sõbranna märkus on selle kõrval äärmiselt ebatähtis pirin. Võimalik küll, et seal maal pole ka kombeks lapsega 3a kods istuda ja seda peetakse tõepoolest laisklemiseks ja kvalifiatsioon kaob jnejne. Aga siis ka pole see mingite kõrvalseisjate halvustada, eriti kui saate igatpidi hästi hakkama (ka finantsiliselt ühe palgaga).

[iiR]

Ütle sõbrannale, et asi pole laiskuses, vaid teie pere kaalutletud otsus oli pakkuda lapsele seda, mis on talle arenguliselt kõige loomulikum ja vajalikum, ehk siis aega oma kodus oma vanemaga. Seda esimest kolme aastat ei tule enam kunagi, seda aega ei saa enam tagasi ja see on äärmiselt suur väärtus, et saate endale ja lapsele sellist rahulikku elu algust võimaldada. Jah, sellise korraldusega kaasnebki nii hüvesid (nt pikemad ja rahulikumad hommikud, omas tempos tegutsemine jne) kui miinuseid (laps on memmekam võib-olla, sest pole veel võõrastega harjutatud, sina tunned end vahel väsinu ja üksikuna, sest oled lapsega omas mullis ja suhtlus teiste täiskasvanutega on vähesem), aga teie jaoks kaaluvad plussid miinused üles ja nii ongi. Sa ei pea midagi häbenema ega end kehvasti tundma, sa pakud oma lapsele ja iseendale kõige piiratumat ressurssi üldse, mida pakkuda saab: aega.

[Külaline]

Ära muretse, mina olin jälle halb ema, et juba 1,5-aastase kõrvalt tööle läksin. Keegi pole kunagi rahul! Elagu oma elu.