Muudkui kirjutakse stressist. Kortisoolist.
Kuidas ma saan teada, et mul on stress ja kortisool kõrge?
Kas see peki kogunemine kõhul on stress, või hoopis ülesöömine ja kehakuju -õun? Kas öine ärkamine on stress? Kell 3-4 läheb uni ära. Tunnen end nii virgena, täis tegutsemistahet. Ags andes endale aru, ma jään uuesti magama.
Ja see kortisool... kas seda tuleks minna arsti juurde mõõtma, ja kuidas siis seda langetada stressi puhul? Või kui võtta nt ad, kas siis kortisoolisooli kõht kaob ära? Meestel nimetatakse seda õllekõhuks?
Stress
-
Külaline
Sa kirjeldad mitmeid sümptomeid ja nähtusi, mis võivad olla seotud stressi ja kortisooliga, aga ka lihtsalt eluviisi, kehakuju ja une eripäradega.
1. Kuidas aru saada, kas stress mõjutab su keha?
Stressi mõju on keeruline täpselt mõõta, sest see avaldub väga individuaalselt. Mõned tüüpilised märgid, mis võivad viidata kroonilisele stressile ja kõrgenenud kortisoolile, on:
Unehäired – öine ärkamine kella 3–4 paiku on üsna tüüpiline stressiga seotud ärkamine. See võib olla seotud ka sellega, et kortisoolil on ööpäevane rütm: varahommikul tõuseb see loomulikult.
Kõhupiirkonna rasvumine – krooniline stress võib soodustada rasva ladestumist kõhuõõnde (nn vistseraalne rasv). Kuid see võib olla ka ülesöömisest, liikumisvaegusest ja geneetilisest kehakujust (“õunatüüp”).
Energia kõikumine – hommikune väsimus, õhtune üleergastatus või öine "selge pea" tunne.
Sagedased haigused või aeglane taastumine – stress nõrgestab immuunsust.
Meeleolu ja ärrituvus – ärevus, pingetunne või masendus.
2. Kas kortisooli taset tasub mõõta?
Kortisooli saab mõõta verest, süljest või uriinist.
Tavaline ühekordne vereanalüüs ei pruugi anda tõest pilti, sest kortisool kõigub ööpäeva jooksul (kõrgeim hommikul, madalaim öösel).
Kui arst kahtlustab hormonaalset probleemi, siis tehakse kas ööpäevane uriinikogumine või süljeproovid hilisõhtul.
Tavaline stress või “õllekõht” ei ole tavaliselt põhjus meditsiiniliseks kortisooli uuringuks, kui muid sümptomeid ei ole.
3. Kuidas stressi ja kõhurasva vähendada?
Isegi kui kortisool on mängus, on mõju sama mis tervislike eluviiside puhul:
Uni
Proovi kindlat unerežiimi, isegi nädalavahetustel.
Vähenda ekraaniaega enne magamaminekut.
Õhtune liigne kofeiin võib ka öist ärkamist võimendada.
Liikumine
Aeroobne treening 3–4× nädalas aitab nii stressi vähendada kui ka kõhurasva põletada.
Jooga, venitused ja hingamisharjutused vähendavad stressihormoone.
Toitumine
Vähenda rafineeritud süsivesikuid ja alkoholi – need soodustavad just kõhurasva teket.
Söö regulaarselt, et veresuhkur püsiks stabiilne.
Stressijuhtimine
Meditatsioon, hingamisharjutused (nt 4-7-8 tehnika) ja looduses viibimine vähendavad stressireaktsioone.
Vajadusel psühholoog või teraapia.
4. AD (antidepressandid) ja kõhurasv
Antidepressandid võivad aidata, kui stress või depressioon on põhjuslik tegur.
Kõhurasv iseenesest ei kao ainult AD võtmise tõttu.
Mõned AD-d võivad hoopis kaalu tõsta, seega seda kasutatakse pigem meeleolu ja une parandamiseks, mitte kehakaalu kontrolliks.
5. Millal arsti juurde?
Kui uni on pikemat aega häiritud ja väsimus segab elu.
Kui kaal tõuseb kiiresti või on muid hormonaalseid sümptomeid (nt lihasnõrkus, turse, vererõhu tõus).
Kui stressi või meeleoluprobleemidega iseseisvalt ei tule toime.
1. Kuidas aru saada, kas stress mõjutab su keha?
Stressi mõju on keeruline täpselt mõõta, sest see avaldub väga individuaalselt. Mõned tüüpilised märgid, mis võivad viidata kroonilisele stressile ja kõrgenenud kortisoolile, on:
Unehäired – öine ärkamine kella 3–4 paiku on üsna tüüpiline stressiga seotud ärkamine. See võib olla seotud ka sellega, et kortisoolil on ööpäevane rütm: varahommikul tõuseb see loomulikult.
Kõhupiirkonna rasvumine – krooniline stress võib soodustada rasva ladestumist kõhuõõnde (nn vistseraalne rasv). Kuid see võib olla ka ülesöömisest, liikumisvaegusest ja geneetilisest kehakujust (“õunatüüp”).
Energia kõikumine – hommikune väsimus, õhtune üleergastatus või öine "selge pea" tunne.
Sagedased haigused või aeglane taastumine – stress nõrgestab immuunsust.
Meeleolu ja ärrituvus – ärevus, pingetunne või masendus.
2. Kas kortisooli taset tasub mõõta?
Kortisooli saab mõõta verest, süljest või uriinist.
Tavaline ühekordne vereanalüüs ei pruugi anda tõest pilti, sest kortisool kõigub ööpäeva jooksul (kõrgeim hommikul, madalaim öösel).
Kui arst kahtlustab hormonaalset probleemi, siis tehakse kas ööpäevane uriinikogumine või süljeproovid hilisõhtul.
Tavaline stress või “õllekõht” ei ole tavaliselt põhjus meditsiiniliseks kortisooli uuringuks, kui muid sümptomeid ei ole.
3. Kuidas stressi ja kõhurasva vähendada?
Isegi kui kortisool on mängus, on mõju sama mis tervislike eluviiside puhul:
Uni
Proovi kindlat unerežiimi, isegi nädalavahetustel.
Vähenda ekraaniaega enne magamaminekut.
Õhtune liigne kofeiin võib ka öist ärkamist võimendada.
Liikumine
Aeroobne treening 3–4× nädalas aitab nii stressi vähendada kui ka kõhurasva põletada.
Jooga, venitused ja hingamisharjutused vähendavad stressihormoone.
Toitumine
Vähenda rafineeritud süsivesikuid ja alkoholi – need soodustavad just kõhurasva teket.
Söö regulaarselt, et veresuhkur püsiks stabiilne.
Stressijuhtimine
Meditatsioon, hingamisharjutused (nt 4-7-8 tehnika) ja looduses viibimine vähendavad stressireaktsioone.
Vajadusel psühholoog või teraapia.
4. AD (antidepressandid) ja kõhurasv
Antidepressandid võivad aidata, kui stress või depressioon on põhjuslik tegur.
Kõhurasv iseenesest ei kao ainult AD võtmise tõttu.
Mõned AD-d võivad hoopis kaalu tõsta, seega seda kasutatakse pigem meeleolu ja une parandamiseks, mitte kehakaalu kontrolliks.
5. Millal arsti juurde?
Kui uni on pikemat aega häiritud ja väsimus segab elu.
Kui kaal tõuseb kiiresti või on muid hormonaalseid sümptomeid (nt lihasnõrkus, turse, vererõhu tõus).
Kui stressi või meeleoluprobleemidega iseseisvalt ei tule toime.
-
Külaline
Ma ei teadnudki, et lihasnõrkus on hormonaalne häire. Mul esineb seda aegajalt, vähemasti selline tunne on.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: silli ja 5 külalist