Külaline kirjutas: ↑02 Mär 2025 18:22
Raul Rebane on toimunu päris hästi kokku võtnud. Arvan sama.
Siin on tema kommentaar. Neile, kellele see millegipärast nalja teeb. Ja kui juhuslikult ei tea, kellega tegu, siis ta on üks vanadest avalike suhete gurudest Eestis.
"Fox populi
10 minutit Ovaalkabinetis
„Saatus sülitas sõrmeotsale ja keeras uue lehekülje.“ Neid Soome kirjaniku Martti Larni sõnu sobib hästi kasutada Valges majas toimunud Trump-Zelenski ajaloolise konflikti kohta.
Ovaalkabinet on maailma poliitika suurim koduväljaku eelis ja Trump-Vance üritasid sellest võita maksimumi. Ette oli nähtud Ukraina pealangetus, avalik korduv tänu ja suur imagoloogiline punktivõit. Nii ei juhtunud. Miks?
Zelenski, kes Trumpi varasemate sõnade järgi on keskpärane koomik, diktaator ja 4%-lise toetusega, hakkas ameeriklaste rünnakutele vastu. Muide, kõik Trumpi väited on valed, faktide teadmine tema tugev külg ei ole. Kas midagi oleks võimalik olnud andumisega päästa? Kahtlen.
Kõik on kinni Trumpi isiksuses. Jälgides tema kommunikatsiooni, on selge, et välispoliitika on tema jaoks ainult vahend sisepoliitika tegemiseks. Enamik tema pöördumisi on kõik USA rahva poole, neist enamik Bideni ja teiste demokraatide presidentide sarjamine. „Kui mina oleks olnud president, poleks sõda kunagi alanud.“ on ilmselt enim korratud poliitiline seisukoht ühe poliitiku suust ühe kuu jooksul. See on tema universaalne vastus kõikidele küsimustele.
Juba 30.07.2018 Trump-Putin pressikonverentsi ajal Helsingis oli sama. Vaenlastest rääkides tõi Putin sisse terrorismi, küberkuriteod ja inimesed, kes ei taha pingelõdvendust. Trumpi vaenlased kogu maailma ees olid siis demokraadid, Clinton ja senati uurimiskomisjon.
Minu arvates väide, et Trumpil on vaja kiiresti rahu Nobeli rahupreemia saamiseks, ei ole õige. Tema unistus on ilmselgelt olla Putini või Xi Jinpingi sarnane absoluutsete volitustega juht. Seetõttu igasuguste väiksemate ja nõrgemate vastuhakkamine ajab ta teravalt endast välja.
Ta samastab ennast palju rohkem Putiniga kui Zelenskiga. Ka selles, et Trumpi suurim vaenlane ei ole mitte Ukraina, Hiina või Euroopa, vaid nähtus nimega demokraatia. Demokraatia on ennast suurteks juhtideks pidavate inimeste jaoks liiga aeglane ja ebaefektiive. Valget Maja juhitakse praegu nagu enda omanduses olevat aktsiaseltsi. Raha teema on tema suhtluses ebanormaalselt palju esindatud. Riik ei ole aga firma, see on ajaloolis-kultuuriline märgisüsteem ja hoopis keerulisem nähtus kui aktsiaselts. Ka meil Eestis on ju praktiliselt kõik ärimehed poliitikas lõpuks kõrbenud sõltumata ametikohtadest, mida nad on pidanud.
Väga murelikuks teeb, et Trumpi ümbritevad inimesed on omaks võtnud tema mõõdutundetu ülistamise, nagu „Maailma parim läbirääkija“ või „Aegade parim president“ või „Suurepärane diplomaatia“ . Sellised laused on ka tippametnike igapäevases kasutuses. Brežnevi aegadel elanutele tuleb siin tuttav tunne. 250 aastasele demokraatiale see ei ole vääriline käitumismudel.
Kuhu see viib, ei tea. Praegune olukord ei pruugi paari tunni pärast enam kehtida. Üks on aga selge, Euroopal on praegu toodud kandikul lauale võimalus ajada selg sirgeks ja muutuda sisuliseks „demokraatia arsenaliks“, kui president Roosevelti terminit kasutada. Aga kui valitakse teine tee ja ollakse „esmajärgulised teise sordi mehed“, nagu nõrgukesi kutsus USA president Truman, siis läheb põnevaks."