Kes on tegelikult lugenud Jevgeni Oneginit?
Postitatud: 15 Veebr 2025 18:58
Küsiksin paar küsimust mõttevahetust korras.
See on hea küsimus, palun järgmine küsimus.Külaline kirjutas: ↑15 Veebr 2025 22:08 Kõige esimene küsimus on see, et kuidas üldse selline tegelane on millegi poolest oluline? Mis teie arvamus on? Ok, 19. sajandil, aga miks täna?
See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?
Ma teile kirjutan - mis enam?Külaline kirjutas: ↑15 Veebr 2025 18:58 Kes on tegelikult lugenud Jevgeni Oneginit?
Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.Külaline kirjutas: ↑15 Veebr 2025 22:26See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?
Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:24Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.
Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.
Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.
Kas sul on midagi sisulist lisada?
"В своей глуши мудрец пустынный,Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:30Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:24Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.Külaline kirjutas: ↑15 Veebr 2025 22:26
See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?
Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.
Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.
See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 11:29"В своей глуши мудрец пустынный,Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:30Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:24
Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.
Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.
Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."
Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.
Mis seal siis head on? Minu meelest üsna igav ja nagu siit näha, siis sisu ei mäleta valdav enamus, kes isegi läbi lugenud.Tigger kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:22 Minu meelest on see Betti Alveri tõlge geniaalne. Olen lugenud nii vene kui eesti keeles. Häda on selles, et inimesed kipuvad seda teost ülemütologiseerima.
Tegemist on lihtsalt hea luulega. Seltskonnakroonika, kui soovite.
Kusagil jõulu paiku tabasin end mõttes tsiteerimast: "sel aastal talv ei tahtnud tulla..."
* või oli tol aastal, ei mäleta täpselt enam.
Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:01See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 11:29"В своей глуши мудрец пустынный,Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 10:30
Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."
Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.
Ei ole lolle küsimusi, on küündimatud vastajad.Tigger kirjutas: ↑16 Veebr 2025 13:11Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:45Mis seal siis head on? Minu meelest üsna igav ja nagu siit näha, siis sisu ei mäleta valdav enamus, kes isegi läbi lugenud.Tigger kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:22 Minu meelest on see Betti Alveri tõlge geniaalne. Olen lugenud nii vene kui eesti keeles. Häda on selles, et inimesed kipuvad seda teost ülemütologiseerima.
Tegemist on lihtsalt hea luulega. Seltskonnakroonika, kui soovite.
Kusagil jõulu paiku tabasin end mõttes tsiteerimast: "sel aastal talv ei tahtnud tulla..."
* või oli tol aastal, ei mäleta täpselt enam.
Hamlet on vähemalt huvitav.
Ta tuli ju Prantsusmaalt ja püüdis lihtsalt moodne olla.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 13:46Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:01See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 11:29
"В своей глуши мудрец пустынный,
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."
Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.
Sa ei mäleta ju ise ka eriti seda raamatut, eks ole? Onegin tuli Peterburist, mitte Prantsusmaalt. Koduõpetaja oli tal küll prantslane, kui ta laps oli.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 13:52Ta tuli ju Prantsusmaalt ja püüdis lihtsalt moodne olla.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 13:46Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.Külaline kirjutas: ↑16 Veebr 2025 12:01
See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.