Kes on tegelikult lugenud Jevgeni Oneginit?

[Külaline]

Küsiksin paar küsimust mõttevahetust korras.

[Külaline]

Mina olen lugenud. Vene keeles.

[Külaline]

Olen lugenud, kuid 25 aastat tagasi, seega ei pruugi enam detaile mäletada. Võiksid oma küsimused siia panna, kes teab, see vastab.

[Külaline]

Kõige esimene küsimus on see, et kuidas üldse selline tegelane on millegi poolest oluline? Mis teie arvamus on? Ok, 19. sajandil, aga miks täna?

[Külaline]

Kõige esimene küsimus on see, et kuidas üldse selline tegelane on millegi poolest oluline? Mis teie arvamus on? Ok, 19. sajandil, aga miks täna?

See on hea küsimus, palun järgmine küsimus.

[Külaline]

Kõige esimene küsimus on see, et kuidas üldse selline tegelane on millegi poolest oluline? Mis teie arvamus on? Ok, 19. sajandil, aga miks täna?

See on hea küsimus, palun järgmine küsimus.

See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?

[Külaline]

Kes on tegelikult lugenud Jevgeni Oneginit?

Ma teile kirjutan - mis enam?
Tõepoolest, kas ei tundu kõik juba ülearusena?
Mis iial juurde lisaksin?

[Külaline]

Ma küll ei mäleta, kas lugesin või mitte. Kõlab nagu koshustuslik kirjandus, aga seda ma umbes poolt ei lugenud ja teist poolt lugesin veel rohkem kui ette antud oli. Tõde ja Õigus kõik osad, kuigi see revolutsioonivärk oli suhteliselt igav ning Sõda ja Rahu üldse mitte, no nii igav oli et ei saanud paarist esimesest lehekõljest edasi. Ehk pidime vene keele tunnis midagi pähe õppima, aga peale "beleejet parus odinki" ei mäleta midagi ja see oli vist Lermontov. Tšehhovit lugesin küll, tema novellid olid isegi huvitavad ja ka praegu käin teatris vaatams kui mängitakse.

[Külaline]

Kõige esimene küsimus on see, et kuidas üldse selline tegelane on millegi poolest oluline? Mis teie arvamus on? Ok, 19. sajandil, aga miks täna?

See on hea küsimus, palun järgmine küsimus.

See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?

Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.

Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.

Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.

[Külaline]

See on hea küsimus, palun järgmine küsimus.

See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?

Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.

Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.

Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.

Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?

[Külaline]

Kiolis kohustusliku kirjandusena sai loetud. Kohe üldse mitte midagi ei mäleta sellest. Ilmselt sellepärast, et värsivorm ei ole minule sobiv.

[Külaline]

Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?

Postitus on kustutatud

Kas sul on midagi sisulist lisada?

[Külaline]

See on tõsine küsimus. See inimene oli ju täielik värdjas. Ta ei teinud mitte midagi olulist. Miks?

Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.

Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.

Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.

Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?

"В своей глуши мудрец пустынный,
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."

Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.

[Külaline]

Mina lugesin seda raamatut, vene keeles, ja mulle tegelt väga meeldis. Selline mõnus kerge lugemine.

Jevgeni Onegin ei olnud päris kindlasti värdjas. Oli üsna tüüpiline tolleaegsete vene aadlike esindaja, ei olnud ta teistest kuidagi kehvem. Paljuski oli ta Puškini enda nägu.
Nende aadlike elu oligi selline, et nad tööd ei tehtud, muudkui käisid igasugu seltskonnaüritustel. Tantsisid, lobisesid, flirtisid daamidega. Läksid omavahel tülli, kutsusid duellile, mõnikord lõppesid duellid surmaga.
Puškin ju ise ka võttis vist paarikümnest duellist osa, enne kui lõpuks surma sai. Ja ka päris mitme noore naise südant on ta murdnud.

Minu arust on Onegin just selle poolest huvitav, et ta ei ole värdjas ega ingel, vaid täitsa nagu päris inimene, kellel oma head ja vead. Kusjuures heast rääkides: esimene asi, mida Onegin tegi, kui oma onu mõisa päranduseks sai, oli see, et ta tegi pärisorjade elu kergemaks.

Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?

"В своей глуши мудрец пустынный,
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."

Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.

See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.

[Tigger]

Minu meelest on see Betti Alveri tõlge geniaalne. Olen lugenud nii vene kui eesti keeles. Häda on selles, et inimesed kipuvad seda teost ülemütologiseerima.
Tegemist on lihtsalt hea luulega. Seltskonnakroonika, kui soovite.
Kusagil jõulu paiku tabasin end mõttes tsiteerimast: "sel aastal talv ei tahtnud tulla..."
* või oli tol aastal, ei mäleta täpselt enam.

[Külaline]

Minu meelest on see Betti Alveri tõlge geniaalne. Olen lugenud nii vene kui eesti keeles. Häda on selles, et inimesed kipuvad seda teost ülemütologiseerima.
Tegemist on lihtsalt hea luulega. Seltskonnakroonika, kui soovite.
Kusagil jõulu paiku tabasin end mõttes tsiteerimast: "sel aastal talv ei tahtnud tulla..."
* või oli tol aastal, ei mäleta täpselt enam.

Mis seal siis head on? Minu meelest üsna igav ja nagu siit näha, siis sisu ei mäleta valdav enamus, kes isegi läbi lugenud.
Hamlet on vähemalt huvitav.

[Külaline]

Tappis oma parima sõbra tühise jama pärast, püüdis võrgutada naist, keda isegi ei armastanud. Kuidas nii et polnud värdjas? Mismoodi ta nende pärisorjade elu "paremaks tegi"?

"В своей глуши мудрец пустынный,
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."

Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.

See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.

Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.

[Külaline]

Minu meelest on see Betti Alveri tõlge geniaalne. Olen lugenud nii vene kui eesti keeles. Häda on selles, et inimesed kipuvad seda teost ülemütologiseerima.
Tegemist on lihtsalt hea luulega. Seltskonnakroonika, kui soovite.
Kusagil jõulu paiku tabasin end mõttes tsiteerimast: "sel aastal talv ei tahtnud tulla..."
* või oli tol aastal, ei mäleta täpselt enam.

Mis seal siis head on? Minu meelest üsna igav ja nagu siit näha, siis sisu ei mäleta valdav enamus, kes isegi läbi lugenud.
Hamlet on vähemalt huvitav.

Postitus on kustutatud

Ei ole lolle küsimusi, on küündimatud vastajad.

[Külaline]

"В своей глуши мудрец пустынный,
Ярем он барщины старинной
Оброком легким заменил;
И раб судьбу благословил."

Lühidalt - asendas orjatöö mõisa heaks maksuga. Muidu pidid orjad töötama 5-6 päeva nädalas mõisa heaks, hommikust õhtuni. See oli tasuta töö, selle eest ei saanud mitte midagi, isegi süüa mitte. Söögi pidid ise endale kasvatama, aga selleks jäi 1-2 päeva nädalas ainult.
Maksu maksta oli palju kergem.

See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.

Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.

Ta tuli ju Prantsusmaalt ja püüdis lihtsalt moodne olla.

[Külaline]

See ei räägi just südameheadusest. Tol ajal täiesti tavaline lüke. Eestimaal ja Liivimaal kaotati üldse pärisorjus ära 1816 ja 1819, aga talupoegade elu sellest paremaks ei läinud, maksu tuli maksta ka siis kui saak ikaldus, muidu aeti kodust ka veel välja.

Südameheadusest või mitte, aga tolle aja kohta oli see piisavalt ebatavaline ja uuendusmeelne, et naabermõisnikud hakkasid teda ohtlikuks veidrikuks pidama. Rahaliselt oli see lüke mõisnikule ka pigem kahjulik. Kui tänapäevaga võrrelda, siis on see umbes nagu 4-päevase töönädala sisseviimine.

Ta tuli ju Prantsusmaalt ja püüdis lihtsalt moodne olla.

Sa ei mäleta ju ise ka eriti seda raamatut, eks ole? Onegin tuli Peterburist, mitte Prantsusmaalt. Koduõpetaja oli tal küll prantslane, kui ta laps oli.