Kas madal enesehinnang ja tundlikkus käivad käsikäes?
Postitatud: 31 Jaan 2025 10:49
Paistab, et käivad. Või on vastupidiseid näiteid.. ?
No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?
See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 11:23 Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.
Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:52See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 11:23 Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.
Sa oled väga imelik inimene.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 16:44Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:52See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 11:23 Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.
Oh mina arvan hoopis midagi muud.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:15No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?
Täiesti opakas. Vabandust.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 16:44Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:52See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 11:23 Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.
Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eksKülaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 19:38Täiesti opakas. Vabandust.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 16:44Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:52
See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.
Minu arust oli surmast juttu, ei?Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 22:59Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eksKülaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 19:38Täiesti opakas. Vabandust.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 16:44
Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.
Jutt on kontrolli alla mitte mahtuvatest tunnetest, ehk et mida nimetatakse tundlikkuseks. Lein on lihtsalt üks näide, mitte ei ole sellest eraldi juttu. Ehk et kui inimene mõtestab kõige kaduva printsiibi enesele lahti ja lepib sellega, siis on ka lein kergem taluda ja mööda lasta. Kuskilt ma lugesin, et kuskil välismaal pidi surm hoopis rõõmus sündmus olema - inimene läheb paradiisi parema elu peale, vist matustel lauldi ja tantsiti. Ainult et meie lääne kultuuriruumis on selline kurb sündmus. Kõik on ikkagi kõrvade vahel kinni, ehk et sõltub sellest, kuidas sa millessegi suhtud. Kuidas mõtled, nii suhtudki.Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 09:39Minu arust oli surmast juttu, ei?Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 22:59Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.
Sain veel kord kinnitust sellest, et sa oled üks väga imelik, veider inimene. Ei ole vaja vastata külalise alt, et see-ja-too kirjutas nii ja 'ma olen temaga nõus'.Tolmukübe kirjutas: ↑01 Veebr 2025 10:22Jutt on kontrolli alla mitte mahtuvatest tunnetest, ehk et mida nimetatakse tundlikkuseks. Lein on lihtsalt üks näide, mitte ei ole sellest eraldi juttu. Ehk et kui inimene mõtestab kõige kaduva printsiibi enesele lahti ja lepib sellega, siis on ka lein kergem taluda ja mööda lasta. Kuskilt ma lugesin, et kuskil välismaal pidi surm hoopis rõõmus sündmus olema - inimene läheb paradiisi parema elu peale, vist matustel lauldi ja tantsiti. Ainult et meie lääne kultuuriruumis on selline kurb sündmus. Kõik on ikkagi kõrvade vahel kinni, ehk et sõltub sellest, kuidas sa millessegi suhtud. Kuidas mõtled, nii suhtudki.Külaline kirjutas: ↑01 Veebr 2025 09:39Minu arust oli surmast juttu, ei?Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 22:59
Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.
Tolmukübe, 95% inimestest pole ka eriti huvitavad. Nii, et jätka palun samas vaimus.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 18:49Oh mina arvan hoopis midagi muud.Tolmukübe kirjutas: ↑31 Jaan 2025 14:15No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?
Ja sain ka kinnitust, et sa Tolmukübe elad ikka oma erimoodi maailmas, milles 95% inimesed ei viibi.
Kusjuures ma ka märkasin seda teemat. Täiesti imelikud inimesed koos. Üks räägib, kuidas ajalooliselt on inimesed söönud valdavalt liha. Üks on mingi intsestihuviline ja kirjutab seal tiraade oma vennast ja venna pereelust. Üks vaidleb talle vastu nagu see oleks tema asi. jne jne. 5 lehekülge väga kummalist jauramist.Külaline kirjutas: ↑31 Jaan 2025 11:22 Lugedes siinsete kasutajate kommentaare siis kindlasti. Lugesin just ühte teemat kus räägiti naiste söögitegemisest. Silmadel hakkas valus seda õelust ja kurjust lugedes.