Kas madal enesehinnang ja tundlikkus käivad käsikäes?

[Tolmukübe]

Paistab, et käivad. Või on vastupidiseid näiteid.. ?

[Külaline]

Paistab, et käivad. Või on vastupidiseid näiteid.. ?

Paistab- selgita, miks sa nii arvad?

[Külaline]

Kui sulle paistma hakkas, järelikult oledki tundlik. Seega...?

[Külaline]

Lugedes siinsete kasutajate kommentaare siis kindlasti. Lugesin just ühte teemat kus räägiti naiste söögitegemisest. Silmadel hakkas valus seda õelust ja kurjust lugedes.

[Külaline]

Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.

[Tolmukübe]

Paistab, et käivad. Või on vastupidiseid näiteid.. ?

Paistab- selgita, miks sa nii arvad?

No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?

[Külaline]

Tundlikkust ei saa taandada vaid halvale emotsioonile, solvumisele vms.
Vägagi hea enesehinnanguga inimesed võivad samuti väga tundlikud olla - rõõmustada pisarateni, tunda tõeliselt kellelegi kaasa, elada raskelt üle, kui tunnevad, et on kellelegi ise põhjendamatult halvasti öelnud või valesti käitunud, armastada siiralt ja sügavalt oma lapsi, olla südamest tänulikud jne.
Tundlik inimene ei tähenda ju ainult kergelt solvujat .

[Külaline]

Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.

See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.

[Tolmukübe]

Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.

See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.

[Külaline]

Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.

See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.

Sa oled väga imelik inimene.

[Külaline]

Huvitav persoon "selgest arust" jutlustama...

[Külaline]

Paistab, et käivad. Või on vastupidiseid näiteid.. ?

Paistab- selgita, miks sa nii arvad?

No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?

Oh mina arvan hoopis midagi muud.
Ja sain ka kinnitust, et sa Tolmukübe elad ikka oma erimoodi maailmas, milles 95% inimesed ei viibi.

[Külaline]

Pigem käivad küll madal enesihinnang ja tundlaikkus koos.
Kui mul on madal enesehinnang, siis võtan kõike isiklikult ja enda pihta.

See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.

Täiesti opakas. Vabandust.

[Külaline]

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida?

Tundlikkus ja emotsionaalne ebastabiilsus - ehk olukord, kus tunded üle pea käivad ja neid ei suudeta enam hallata - on ju kaks täiesti eri asja.

[Külaline]

See ei ole ju (kogu) tundlikkus, kui võetakse asju enese pihta käivana. Tundlikkus on pigem just suhtluse erinevate nüansside ja nende mõju tunnetamine, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundlikkus ja enesehinnang ei käi kuidagi käsikäes. Enesehinnang on ju hoopis rohkem seotud egoga. Normaalne kõrge enesehinnanguga, kuid tundlik inimene suudab loogika ja mõttetegevusega tundeid mõtestada ja juhtida. On muidugi igasuguseid frukte, kuid see pole siinkohal teemaks.

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.

Täiesti opakas. Vabandust.

Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.

[Külaline]

Kui tundlikul inimesel tunded üle pea käivad, kuidas ta suudab neid siis veel mõtestada ja juhtida? Normaalse või kõrge enesehinnangu korral on inimesel mõtted primaarsed ja tunded on mõistuse kontrolli all nii või teisiti. Kui selget aru pole ehk et on madal enesehinnang ehk et madal eneseteadvus, siis pole ka mõtted ja tunded selged ega stabiilsed. Nii need tunded hõljuvadki tuule käes. No ja kui tunneb palju rõõmu või kaastunnet vms, ega's ta siis ainult roosat ei tunne, kui tunneb ühte pidi, siis tunneb ka teistpidi (sügav lein näiteks). Aga kui saab mõistusega aru, et surm on paratamatus ja et nii ongi, ei siis pole ka leina kauaks (ehk et "tundlikkust" on vähem). Eluke peab ikka mõistuse kontrolli all olema, ehk et selge aru, aga kui on madal enesehinnang, siis on inimene sellest tingitult igasuguseid probleeme täis, mis selge aru varjutavad.

Täiesti opakas. Vabandust.

Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.

Minu arust oli surmast juttu, ei?

[Tolmukübe]

Täiesti opakas. Vabandust.

Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.

Minu arust oli surmast juttu, ei?

Jutt on kontrolli alla mitte mahtuvatest tunnetest, ehk et mida nimetatakse tundlikkuseks. Lein on lihtsalt üks näide, mitte ei ole sellest eraldi juttu. Ehk et kui inimene mõtestab kõige kaduva printsiibi enesele lahti ja lepib sellega, siis on ka lein kergem taluda ja mööda lasta. Kuskilt ma lugesin, et kuskil välismaal pidi surm hoopis rõõmus sündmus olema - inimene läheb paradiisi parema elu peale, vist matustel lauldi ja tantsiti. Ainult et meie lääne kultuuriruumis on selline kurb sündmus. Kõik on ikkagi kõrvade vahel kinni, ehk et sõltub sellest, kuidas sa millessegi suhtud. Kuidas mõtled, nii suhtudki.

[Külaline]

Ei, hoopis sina oled opakas. Las ma arvan-sa nutaksid lahinal, kui mees su maha jätaks, eks. Mis sest, et tal armuke ja pettis jne, ikka nutaks, eks
Saan väga hästi aru, mida siinne inimene on mõelnud.

Minu arust oli surmast juttu, ei?

Jutt on kontrolli alla mitte mahtuvatest tunnetest, ehk et mida nimetatakse tundlikkuseks. Lein on lihtsalt üks näide, mitte ei ole sellest eraldi juttu. Ehk et kui inimene mõtestab kõige kaduva printsiibi enesele lahti ja lepib sellega, siis on ka lein kergem taluda ja mööda lasta. Kuskilt ma lugesin, et kuskil välismaal pidi surm hoopis rõõmus sündmus olema - inimene läheb paradiisi parema elu peale, vist matustel lauldi ja tantsiti. Ainult et meie lääne kultuuriruumis on selline kurb sündmus. Kõik on ikkagi kõrvade vahel kinni, ehk et sõltub sellest, kuidas sa millessegi suhtud. Kuidas mõtled, nii suhtudki.

Sain veel kord kinnitust sellest, et sa oled üks väga imelik, veider inimene. Ei ole vaja vastata külalise alt, et see-ja-too kirjutas nii ja 'ma olen temaga nõus'.
Soovin sulle päriselt ühte tõsist, ehtsat leina. Siis pärast seda räägiks edasi. Kõik su praegune möla on lihtsalt möla. Vähemalt leina teemal.

[Külaline]

Paistab- selgita, miks sa nii arvad?

No nt inimene solvub. See peaks olema nii madal enesehinnang, kui tundlikkus. Või saab haiget, keegi ütleb midagi. Oleks normaalne enesehinnang, siis saab aru, et ütleja on selline ja et temasse ei puutu, aga niiviisi on enesehinnang niigi madal, igaüks võib nö üle astuda, ja saabki haiget. Kui on normaalne enesehinnang, siis on ka normaalne tundlikkus, ehk et tunded ja eneshinnang on nö terved. Nii paistab mulle see asi. Mida sina arvad?

Oh mina arvan hoopis midagi muud.
Ja sain ka kinnitust, et sa Tolmukübe elad ikka oma erimoodi maailmas, milles 95% inimesed ei viibi.

Tolmukübe, 95% inimestest pole ka eriti huvitavad. Nii, et jätka palun samas vaimus.
(Eeldusel, et sa ei ole palgaline kommentaator.)

[Külaline]

Lugedes siinsete kasutajate kommentaare siis kindlasti. Lugesin just ühte teemat kus räägiti naiste söögitegemisest. Silmadel hakkas valus seda õelust ja kurjust lugedes.

Kusjuures ma ka märkasin seda teemat. Täiesti imelikud inimesed koos. Üks räägib, kuidas ajalooliselt on inimesed söönud valdavalt liha. Üks on mingi intsestihuviline ja kirjutab seal tiraade oma vennast ja venna pereelust. Üks vaidleb talle vastu nagu see oleks tema asi. jne jne. 5 lehekülge väga kummalist jauramist.