Ühepoolne armumine

[Tolmukübe]

Kas ühepoolne armumine on teie jaoks negatiivne kogemus, midagi piina taolist, või meeldiv, positiivne kogemus? Hakkasin mõtlema, see ei pea ju alati midagi kehvakest olema.

[Külaline]

Kas ühepoolne armumine on teie jaoks negatiivne kogemus, midagi piina taolist, või meeldiv, positiivne kogemus? Hakkasin mõtlema, see ei pea ju alati midagi kehvakest olema.

Mõtle vähem

[Külaline]

Tõesti arvab nagu nende tüütute teemade spämmimisega toimuks foorumis mingi areng? Pigem ikka tühisemaks ja tühisemaks läheb see asi siin.

[iiR]

Kui võtta seda eraldi teemana, mitte kui ühe kasutaja õnnetu armumise epopöad, siis mu meelest täitsa hea teema ju.
Minu meelest ei ole ühepoolne armumine tingimata piin. Armumine tekitab elusa tunde, paneb unistama, pingutama, lootma, elule teise pilguga vaatama, meeldivat ärevust tundma jne. Mulle on küll meeldinud armunud olla, olgu siis vastastikku või üksi, salaja.

[Barbara]

Võib-olla hetkeni kuni ei TEA, et armumine on ühepoolne ja asjast asja ei saa, sel etapil võib olla edasitõukav ja innustav positiivne jõud iseenda jaoks. Sellest äraütlemise hetkest edasi on aga suht viljatu kannatamine ja muud pole parata, kui oodata, millal see hormoonide kokteil ennast läbi põletab.

[Külaline]

Minu jaoks on armumine alati positiivne ja meeldiv tunne. Seda kusjuures täiesti teadliku valikuna, et ühepoolseks see ka jääb. Ei ole kunagi ka mingit plaani olnud armumiseobjektile sellest kuidagi teada anda. Ise naudin tunnet, kuni seda on ja elan oma elu samamoodi edasi - lihtsalt värve ja liblikaid on sel ajal rohkem.

[Külaline]

Minu jaoks on oaras piin. Ma siin juba mitu kuud suretan seda armumist enda sees.
Ja no ei saa kuidagi kontrolli alla. Igal hommikul on esimene mõte “tema” ja igal õhtul viimane.
Jube tüütu. Aga kordan endale, et ükskord tuleb päev kui seda enam ei ole. No ei saa ju lõputult tühikäigul kesta mingi ajukeemia tootmine.

[Külaline]

Minu jaoks on paras piin. Ma siin juba mitu kuud suretan seda armumist enda sees.

Mul sama, aga kuude asemel aastad. Ma ise tean, et midagi suhet ei tule, sest on ära öeldud, aga keha skeemitab ikka edasi. Ma olen püüdnud rääkida oma kehaga, aga ta ei taha vist mind uskuda.
Oleks mingi tablett mis ei laseks tundeid tekitada.
Või miski hüpnoos mis aitaks. Midagi sellist, et enam ei meeldiks, kuidagi mõtleks koledaks.
Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.
Kolm kord olen temasse uuesti armunud.

[Külaline]

Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.

Kas oled temaga ka meeste ja naiste vahelist asja teinud? See võiks armumise faasis normaalne tegevus olla.

[Külaline]

Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.

Kas oled temaga ka meeste ja naiste vahelist asja teinud? See võiks armumise faasis normaalne tegevus olla.

Ühepoolse armumise faasis oleks sel tegevusel hoopis teistsugune nimi ja ka tagajärjed!

[Külaline]

Minu jaoks on paras piin. Ma siin juba mitu kuud suretan seda armumist enda sees.

Mul sama, aga kuude asemel aastad. Ma ise tean, et midagi suhet ei tule, sest on ära öeldud, aga keha skeemitab ikka edasi. Ma olen püüdnud rääkida oma kehaga, aga ta ei taha vist mind uskuda.
Oleks mingi tablett mis ei laseks tundeid tekitada.
Või miski hüpnoos mis aitaks. Midagi sellist, et enam ei meeldiks, kuidagi mõtleks koledaks.
Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.
Kolm kord olen temasse uuesti armunud.

Ehk lihtsalt klammerdumine? Kui ta vastaks tunnetele, siis järsku neid polegi enam?

[Külaline]

Ühepoolse armumise faasis oleks sel tegevusel hoopis teistsugune nimi ja ka tagajärjed!

Ei pruugi. Naine on ühepoolselt armunud mehesse ja mees saab sellest aru ja k_pib seda naist, teades samal ajal, et seda naist tpäriseks ei taha.

[Külaline]

Ühepoolse armumise faasis oleks sel tegevusel hoopis teistsugune nimi ja ka tagajärjed!

Ei pruugi. Naine on ühepoolselt armunud mehesse ja mees saab sellest aru ja k_pib seda naist, teades samal ajal, et seda naist tpäriseks ei taha.

Siinne kinnismõtte küüsis vaevleja on mees

[Külaline]

Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.

Kas oled temaga ka meeste ja naiste vahelist asja teinud? See võiks armumise faasis normaalne tegevus olla.

Ei ole asja teinud. Pole suhet ka olnud.

[Külaline]

Ühepoolse armumise faasis oleks sel tegevusel hoopis teistsugune nimi ja ka tagajärjed!

Ei pruugi. Naine on ühepoolselt armunud mehesse ja mees saab sellest aru ja k_pib seda naist, teades samal ajal, et seda naist tpäriseks ei taha.

Miks peab alati päriseks tahtma? Niisama võib ka tore olla.

[WD40]

Nii on tihti, armastad ühte, elad teisega, magad kolmandaga, laps on neljandaga, aga sind armastab hoopis keegi viies ja see on su vana ema.

[Külaline]

Ehk lihtsalt klammerdumine? Kui ta vastaks tunnetele, siis järsku neid polegi enam?

Mistahes nimega asi võib olla.
Seda, et mis oleks, kui ta vastaks tunnetele ma teada ei saagi.
Aga kui teoreetiliselt mõelda, et vastaks, siis ma vist ei kannataks neid tundeid välja. Ma ei tea neist asjadest midagi.

[Külaline]

Minu jaoks on paras piin. Ma siin juba mitu kuud suretan seda armumist enda sees.

Mul sama, aga kuude asemel aastad. Ma ise tean, et midagi suhet ei tule, sest on ära öeldud, aga keha skeemitab ikka edasi. Ma olen püüdnud rääkida oma kehaga, aga ta ei taha vist mind uskuda.
Oleks mingi tablett mis ei laseks tundeid tekitada.
Või miski hüpnoos mis aitaks. Midagi sellist, et enam ei meeldiks, kuidagi mõtleks koledaks.
Enam sellist kohutavat igatsust pole ja kõhus kolmnurgas pigistavat valu. Aga tunded on ikka ja häirib päris tõsiselt olemist. Paar kuud vahepeal ei näinud oli juba normaalne olla. Aga siis nägi teist jälle ja tunded lõid üle pea.
Kolm kord olen temasse uuesti armunud.

Mul on selles mõttes lihtsam, et meie trajektoorid ei kattu eriti nii et tõenäosus, et me satume kokku on muidugi olemas, aga väike. Seda küll ei tahaks praegu. Oleks kohe hoobilt tagasi alguses.
Mul teeb aju veel sellist trikki, et mul on kahju ka oma armumisest lahti lasta. Selles mõttes, et mingi osa minust kardab, et “aga kui mul üle läheb see tunne.. mis siis saab..”
Mõistus muidugi hoiab kahe käega peast kinni Ja mul on ka kuidagi tunne, et mitte kunagi enam ei tule mu ellu nii ilusaid hetki ja tundeid jne.. Päriselt pole selles suhtlemises olnud midagi nii ilusat. Meil olid mõned deidid, aga ei midagi tõsisist. Mina lõpetasin ära kui sain teada, et üllatus üllatus, ma olin armuke.
Samas ma kuidagi, suhtun ise ka üsna irooniliselt oma meeleheitsse. Kogu maailm tundub must, aga ma tean ja saan igati aru, et see on ainult mingi idiootne ajukeemia tasakaal, mis mul paigast ära on.

[Külaline]

Minu jaoks on see pigem negatiivne kogemus.
Kestab juba aastaid. Vahel, kui mingi kuu aega teda ei näe, siis vaikselt hakkab üle minema aga jälle kohtudes on armumine kohe tagasi.
Tegemist on töökaaslasega, kellel on naine olemas. Ei ole huvi pere lõhkuda ja ühtki lähenemiskatset minu poolt ei ole olnud.
Isegi, kui mul on vahel mingid teised “päris” suhted olnud nende aastate jooksul, siis on tema ikkagi mu peas olemas igal suvalisel hetkel. Ma isegi ei liialda, kui ütlen, et mõtlen talle 20korda päevas.

[Külaline]

Minu jaoks on see pigem negatiivne kogemus.
Kestab juba aastaid. Vahel, kui mingi kuu aega teda ei näe, siis vaikselt hakkab üle minema aga jälle kohtudes on armumine kohe tagasi.
Tegemist on töökaaslasega, kellel on naine olemas. Ei ole huvi pere lõhkuda ja ühtki lähenemiskatset minu poolt ei ole olnud.
Isegi, kui mul on vahel mingid teised “päris” suhted olnud nende aastate jooksul, siis on tema ikkagi mu peas olemas igal suvalisel hetkel. Ma isegi ei liialda, kui ütlen, et mõtlen talle 20korda päevas.

Miks sul siis meest ei ole?