Skisofreenikud

seks, suhted ja pereteemad
Vasta
Külaline

Skisofreenikud

Postitus Postitas Külaline »

Millised on teie tuttavad skisofreenikud, kui on olnud kokkupuudet. Mida nad räägivad, igapäevaelu, kuidas on olla sellise inimesega perekonnas, suhtes, lähiringkkonas?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Okt 2024 13:16 Millised on teie tuttavad skisofreenikud, kui on olnud kokkupuudet. Mida nad räägivad, igapäevaelu, kuidas on olla sellise inimesega perekonnas, suhtes, lähiringkkonas?
Kunagi olin ühega suhtes aastaid, midagi ei saanud aru. Aga siis läks käest ära, muutus täitsa imelikuks ja naabrid lasid ära viia.
Ise ma olin Tiibetis ekspeditsioonil see aeg, kaks kuud järjest. Koju tulles oli igale poole asetatud anumaid veega, kruusid, kannud, taldrikud, kõik mille sisse mahub vett oli asutatud eri kohtadesse aknalaual, põrandal jne.
Telefonile ei vasta, mingit infot pole, politsei ka ei tea midagi.
Järgmine päev naaber rääkis ära. Ok, läksin hullerisse, algul üldse infot ei antud, et sa pole keegi. No siis vist käidi küsiti ta käest, et kas tahad selle nimelisega kokku saada, saime kokku.
Kõige naljakam oli, et ta oli ammu rääkinud, et sel päeval tuleb mees koju ja vaja helistada, et muidu ehmatab. Küsiti et kus mees praegu siis on. Ta vastas et Tiibetis ekspeditsioonil, mitu kuud juba, aga saab aru, et keegi ei usu teda, nagunii mingid hallikad jälle hullukesel, tea kas üldse mingit meest on;)))
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul isal oli paranoiline skisofreenia. Ja ta ei ravinud seda. Talle tundus kogu aeg, et kui me emaga kahekesi kodus olime, et me klatsime teda taga ja nimme kiusame- ise kusjuures me oma teada teda kuidagi ei kiusanud. Mida aeg edasi, seda hullemaks ta seisund läks, enam ma ei tohtinud suhelda oma sõprade-sõbrannadega (olin teismeliseikka just jõudnud), kõik olid tema jaoks pätid ja litsid, ka mina sain temalt litsitiitli kolm aastat enne süütuse kaotamist, kui olid kaheksakümnendate lõpu poistel- pubekatel nii tüüpilised käperdamisemängud ja ma võistlesin teiste tüdrukutega kamba popima poisi tähelepanu pärast, lubades "kabistada" nagu teisedki lubasid.
Isal oli kogu aeg arvamus, et mina teen kõik selleks et teda häbistada ja hävitada, ning et ema on minu tallaalune ning liitlane. See kõik muidugi oli tema luul, aga selle ajendil ta ähvardas korduvalt end hommikumantli vööga üles puua laelambikonksu külge, korraldas näljastreike ja vaikimispäevi, kus ema kartis teda (või tema pärast) ning ma pidin põhimõtteliselt kikivarvul käima. Ma ei tohtinud päevikut pidada, ega kaartidega tulevikku ennustada, mitu korda kuulsin siis enda kohta sõnu "idioot", "debiilik" ,"värdjas" jne. Kujutate ehk ette, kuidas pidi end tundma 15 aastane esimest korda armunud ja teiste tüdrukutega oma silmarõõmu pärast võistlev tüdruk armumise, pettumise, sõpruse ja reetmiste sasipuntras :O
Sain teismeeast kaasa ravimatud isiksusehäired ja mu lapseeas avastatud mõned autistlikud jooned süvenesid. lisaks ärevushäired, krooniline depressioon ..ühesõnaga täiskomplekt, skisofreeniat veel pole diagnoositud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui ravimeid v]tab, on t'iesti normaalne tavaline funktsioneeriv inimene. Ravimata v6tavad tasapisi hallutsinatsioonid v6imust, iga[hel vastavalt tema haridutasemel ja erialale. Kui tahad, vaata filmi "Piinatud geenius" skisofreeniahaigest matemaatikust, kes Nobeli preemia v]itis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kahjuks on esiteks skisofreenia osaliselst p'rilik ja teisalt kindlasti NII ebaterve kasvukeskkond ei j'tnud m]ju avaldamata. Vevalt sul skisofreeniat on (see avaldub valdavalt noores t;iskasvanueas, yliharva hiljem), aga kahu, et isa haigus sul praktiliselt v6ttes elu ara rikkus.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist