Film “Emalõvi”

[Külaline]

Kes on näinud, kuidas teile meeldis? Mul on sellega seoses väga vastakad tunded.

[Külaline]

Meeldis, kuni 10 minutit ennem lõppu selgus, et peategelane oli und näinud, vähemalt nii sain mina aru. Muidu head näitlejatööd.

[Külaline]

Olles ka ise keerulise teismelise ema, tulid mitmed seigad filmis tuttavad ette. Just see pidev pinge, pidev valvelolek ja lapsele vajadusel sekundipealt appi tõttamine. See oli päris elulähedane.

Samas aga oli väga teravalt tajutav, et filmi tegija ei ole konsulteerinud kogemusnõustajatega, st nende lapsevanemate endiga, kellel päriselt samasugune laps on. Vaid - nagu ta ajalehes ka ise tunnistas - on ta konsulteerinud üksnes psühhiaatritega. Kellel aga on oma, spetsialistinägemus. Ent ükski psühhiaater ega terapeut ei tule iialgi koju ega näe, kuidas kodus lood on. Võib-olla on kodu vägivaldne, aga samahästi võib kodus olla ka täiesti normaalne rahulik elu, ja pere teised, samuti teismelised lapsed on terved ja saavad igati hästi hakkama. Samuti ei lähe neist spetsialistidest mitte ükski iialgi emaga kaasa öösel purjus teismelist mööda linnatänavaid taga ajama. Spetsialist istub ainult oma kabinetis ja laseb noorel ja ta vanematel endale seiku kirjeldada ning teeb siis oma peas oletusi, kuidas asjad nähtavasti on. Ta võib pihta saada, aga võib ka puusse panna. See selleks - igal juhul oleks päriselt kogemust omavate lapsevanemate vaade sellele filmile marjaks ära kulunud.

Filmi teine pool läks minu jaoks ikka väga veidraks ja ebaloogiliseks. Ema võtab oma teismelise ja viib ta samuti mures isa eest salaja kuskile pärapõrgusse, maakodusse kus keegi sees ei ela, ja seob seal voodi külge kinni. Ise käib mingi korra päevas, pärast tööd, talle süüa andmas. Eeeeeeeeeeee.............möhhh????????????????????????

Mitte iialgi ei tee ühegi keerulise teismelise ema sihukest lollust, et jätab lapse ilma järelevalveta. Keerulise ja suitsiidse teismelise ema teab hästi, kui loominguline suudab selline noor olla. Ta võib ennast vabalt padjaga ära lämmatada kui tahab, võib ennast sidumisnööriga üles puua jne-jne. Lisaks on kõige ohtlikum see, kui niisugune noor jäetakse päevade kaupa üksi enda ette vahtima ja igavlema (ning igavlevasse ajusse tulevad reeglina lollid ja "geniaalsed" mõtted). Keerulise teismelise lapsevanema A ja O on just nimelt pidev valve. Pidev valve tähendab, et ema võtab ennast töölt lahti ja istubki 24/7 selle teismelise juures. Vähemalt meil on küll nii. Istume, räägime, ajame juttu. Loeme koos raamatuid, vaatame telekast kasvõi laste multikaid, küpsetame midagi. Võtan töölt vaba(d) päeva(d). Seda siis akuutselt suitsiidse noore puhul. Aga jätta teda kuskile karupepusse üksi ja unarusse ja ise rahulikult palgatööl käia - nii loll seik muutis kogu filmi minu jaoks täielikuks nulliks. Jah, saan aru, et film peabki olema kuidagi ülepaisutatud, kuid mingi minimaalne usutavus peab siiski alles jääma - selles filmis aga ei jäänud. Kahju küll.

[Külaline]

Olles ka ise keerulise teismelise ema, tulid mitmed seigad filmis tuttavad ette. Just see pidev pinge, pidev valvelolek ja lapsele vajadusel sekundipealt appi tõttamine. See oli päris elulähedane.

Samas aga oli väga teravalt tajutav, et filmi tegija ei ole konsulteerinud kogemusnõustajatega, st nende lapsevanemate endiga, kellel päriselt samasugune laps on. Vaid - nagu ta ajalehes ka ise tunnistas - on ta konsulteerinud üksnes psühhiaatritega. Kellel aga on oma, spetsialistinägemus. Ent ükski psühhiaater ega terapeut ei tule iialgi koju ega näe, kuidas kodus lood on. Võib-olla on kodu vägivaldne, aga samahästi võib kodus olla ka täiesti normaalne rahulik elu, ja pere teised, samuti teismelised lapsed on terved ja saavad igati hästi hakkama. Samuti ei lähe neist spetsialistidest mitte ükski iialgi emaga kaasa öösel purjus teismelist mööda linnatänavaid taga ajama. Spetsialist istub ainult oma kabinetis ja laseb noorel ja ta vanematel endale seiku kirjeldada ning teeb siis oma peas oletusi, kuidas asjad nähtavasti on. Ta võib pihta saada, aga võib ka puusse panna. See selleks - igal juhul oleks päriselt kogemust omavate lapsevanemate vaade sellele filmile marjaks ära kulunud.

Filmi teine pool läks minu jaoks ikka väga veidraks ja ebaloogiliseks. Ema võtab oma teismelise ja viib ta samuti mures isa eest salaja kuskile pärapõrgusse, maakodusse kus keegi sees ei ela, ja seob seal voodi külge kinni. Ise käib mingi korra päevas, pärast tööd, talle süüa andmas. Eeeeeeeeeeee.............möhhh????????????????????????

Mitte iialgi ei tee ühegi keerulise teismelise ema sihukest lollust, et jätab lapse ilma järelevalveta. Keerulise ja suitsiidse teismelise ema teab hästi, kui loominguline suudab selline noor olla. Ta võib ennast vabalt padjaga ära lämmatada kui tahab, võib ennast sidumisnööriga üles puua jne-jne. Lisaks on kõige ohtlikum see, kui niisugune noor jäetakse päevade kaupa üksi enda ette vahtima ja igavlema (ning igavlevasse ajusse tulevad reeglina lollid ja "geniaalsed" mõtted). Keerulise teismelise lapsevanema A ja O on just nimelt pidev valve. Pidev valve tähendab, et ema võtab ennast töölt lahti ja istubki 24/7 selle teismelise juures. Vähemalt meil on küll nii. Istume, räägime, ajame juttu. Loeme koos raamatuid, vaatame telekast kasvõi laste multikaid, küpsetame midagi. Võtan töölt vaba(d) päeva(d). Seda siis akuutselt suitsiidse noore puhul. Aga jätta teda kuskile karupepusse üksi ja unarusse ja ise rahulikult palgatööl käia - nii loll seik muutis kogu filmi minu jaoks täielikuks nulliks. Jah, saan aru, et film peabki olema kuidagi ülepaisutatud, kuid mingi minimaalne usutavus peab siiski alles jääma - selles filmis aga ei jäänud. Kahju küll.

No aga tegelikult seal filmis ju seda ei juhtunudki, et ema lapse sinna pärapõrgusse üksi jättis. See kõik - nagu filmi lõpus selgus - toimus ju ema peas. Laps oli tegelikult haiglast jalga lasknud ja tõenäoliselt end âra uputanud.

[Külaline]

Vot see koht jäi segaseks. Pakkusid praegu välja sellise versiooni, äkki tõesti oligi see maamajja kinnipanek vaid ema unenägu. Samas ka arvustused ju kirjutavad, et ema tegi meeleheitliku otsuse, pannes oma tütre maamajja kinni. Ehk siis, ka arvustajad said aru nii, et tegemist polnud mitte ema unenäoga, vaid ema päriselt panigi noore maamajja kinni ja sidus voodi külge veel kah.

Unenäoline koht filmis oli pigem tütre ja ema äraleppimise stseen. Vot selle osas oli jäetud tõesti lahtiseks, kas see toimus päriselt või ainult ema unes.

Aga teemaalgataja on saanud neid arvamusi juba omajagu. Sa võiksid nüüd ise ka siin oma muljeid avada, kui kade pole?

[Külaline]

Vot see koht jäi segaseks. Pakkusid praegu välja sellise versiooni, äkki tõesti oligi see maamajja kinnipanek vaid ema unenägu. Samas ka arvustused ju kirjutavad, et ema tegi meeleheitliku otsuse, pannes oma tütre maamajja kinni. Ehk siis, ka arvustajad said aru nii, et tegemist polnud mitte ema unenäoga, vaid ema päriselt panigi noore maamajja kinni ja sidus voodi külge veel kah.

Unenäoline koht filmis oli pigem tütre ja ema äraleppimise stseen. Vot selle osas oli jäetud tõesti lahtiseks, kas see toimus päriselt või ainult ema unes.

Aga teemaalgataja on saanud neid arvamusi juba omajagu. Sa võiksid nüüd ise ka siin oma muljeid avada, kui kade pole?

Usun, et arvustajad said ka ikka aru, et ema tegi selle meeleheitliku otsuse enda meelest, ent tegelikkus oli midagi muud. Näidati ju, kuidas tiigi ääres oli politsei, sest sealt leiti kellegi suss - ja tüdruk oli haiglast kadunud. Ja lõpupoole, kui emale hakkas tegelikkus kohale jõudma, näidati ju seda ka, kuidas ema läks oma meeleheitliku plaaniga haiglasse, aga leidis eest tühja palati ja voodipadjalt tütre käevõru. Nii et lõpus jooksid kõik otsad kokku: kogu see tütre peitmise aktsioon ja leppimine toimus vaid ema ettekujutustes.

[Külaline]

Vot see koht jäi segaseks. Pakkusid praegu välja sellise versiooni, äkki tõesti oligi see maamajja kinnipanek vaid ema unenägu. Samas ka arvustused ju kirjutavad, et ema tegi meeleheitliku otsuse, pannes oma tütre maamajja kinni. Ehk siis, ka arvustajad said aru nii, et tegemist polnud mitte ema unenäoga, vaid ema päriselt panigi noore maamajja kinni ja sidus voodi külge veel kah.

Unenäoline koht filmis oli pigem tütre ja ema äraleppimise stseen. Vot selle osas oli jäetud tõesti lahtiseks, kas see toimus päriselt või ainult ema unes.

Aga teemaalgataja on saanud neid arvamusi juba omajagu. Sa võiksid nüüd ise ka siin oma muljeid avada, kui kade pole?

Usun, et arvustajad said ka ikka aru, et ema tegi selle meeleheitliku otsuse enda meelest, ent tegelikkus oli midagi muud. Näidati ju, kuidas tiigi ääres oli politsei, sest sealt leiti kellegi suss - ja tüdruk oli haiglast kadunud. Ja lõpupoole, kui emale hakkas tegelikkus kohale jõudma, näidati ju seda ka, kuidas ema läks oma meeleheitliku plaaniga haiglasse, aga leidis eest tühja palati ja voodipadjalt tütre käevõru. Nii et lõpus jooksid kõik otsad kokku: kogu see tütre peitmise aktsioon ja leppimine toimus vaid ema ettekujutustes.

Üldiselt on haiglas suitsiidsete alaealiste osas väga kõva valve. Kui selline laps haiglast lihtsalt välja jalutab, siis teavitatakse tavaliselt kohe politseid. Ka koridor on selles osakonnas enamasti lukus ja palat valitakse selline, kus õdedel teda kergem pidevalt silmas pidada.

Ja kui nüüd üldisemalt probleemi vaadata, siis on filmist selgelt näha, kui üksi on nende laste vanemad jäetud ja mingit abi ei tule kusagilt. Küsida ju võib, aga abi ei olegi.

[Külaline]

Üldiselt on haiglas suitsiidsete alaealiste osas väga kõva valve. Kui selline laps haiglast lihtsalt välja jalutab, siis teavitatakse tavaliselt kohe politseid. Ka koridor on selles osakonnas enamasti lukus ja palat valitakse selline, kus õdedel teda kergem pidevalt silmas pidada.

Ja kui nüüd üldisemalt probleemi vaadata, siis on filmist selgelt näha, kui üksi on nende laste vanemad jäetud ja mingit abi ei tule kusagilt. Küsida ju võib, aga abi ei olegi.

Aga millist abi sa ootad?

[Külaline]

Üldiselt on haiglas suitsiidsete alaealiste osas väga kõva valve. Kui selline laps haiglast lihtsalt välja jalutab, siis teavitatakse tavaliselt kohe politseid. Ka koridor on selles osakonnas enamasti lukus ja palat valitakse selline, kus õdedel teda kergem pidevalt silmas pidada.

Ja kui nüüd üldisemalt probleemi vaadata, siis on filmist selgelt näha, kui üksi on nende laste vanemad jäetud ja mingit abi ei tule kusagilt. Küsida ju võib, aga abi ei olegi.

Aga millist abi sa ootad?

Jah, just, täpselt! (Olen see, kellele vastad.) Mis mind kõige enam imestama paneb, on kõikjal - nii linnatänavalt kui sotsiaalmeediast kui massimeediast lakkamatult näkkupaiskav sotsiaalreklaam, et "PÖÖRDU KOHE ABILE, MEIE AITAME!" Koolides käivad kõiksugu tegelased Lasteabist ja teistest MTÜdest, mis kannavad hästi kõlavaid nimesid nagu Lapse Heaks jms, räägivad ilusat juttu abile pöördumise tähtsusest ning jagavad voldikuid oma kontaktidega, rõhutades: Kui ainult tunned end kehvasti, nii kohe helista, meie spetsialistid abistavad sind! Kui laps tunneb end halvasti, nii peab ta kohe helistama Lasteabisse. Vanem peab kohe teatama KOV lastekaitseametnikule. Koolis peab minema koolipsühholoogi juurde.

Ja kui nüüd pere talitabki just täpselt nii, nagu riiklike institutsioonide ja MTÜde ja teiste asjaga tegelevate asutuste töötajad on sellisel puhul juhendanud käituma, siis küsitakse ainult tigedal ja ükskõiksel toonil vastu: "Aga millist abi sa ootad?"
Ja ongi kõik, lapsevanem koos oma lapsega saadetakse lihtsalt jalust ära, olgu kusagil eemal ja ärgu tülitagu.

Ei, muidugi ei oota me enam ammu neilt mingit abi. Jah, ma tean, et keerulise teismelisega toimetulek on ainult vanemate enda ülesanne ja toetust pole siin saada kunagi kelleltki.

Kuid minu ainus küsimus on see: mis pärgli pärast need üliarvukad maksumaksja tissi otsas istuvad Lasteabi-taolised jts organisatsioonid siis olemas on? Paistab, et kogu nende riigilt saadav rahahulk kulubki ainult enese reklaamimiseks ja kuulsaks tegemiseks, palgaks ka, aga mingeid nippe laste aitamiseks neil tegelikult polegi. Sel juhul võiks ju kogu seda vaimse tervise ja hädas laste äriettevõtete mudelit ikka tublisti koomale tõmmata ja jagada raha pigem otse nende laste vanematele, et nad saaksid ennast vähemalt mõneks ajaks töölt lahti võtta ja oma lapsi kodus valvata nagu ema tolles filmis. Ma arvan, et vähemalt poolte kõlavate nimedega MTÜde, mille nimes sisaldub sõna Laps ja Abistamine/Heaks, äritegevuse osas võiks nende kasutegurit ikka väga tõsiselt kaaluda ja analüüsida, kelle abistamiseks nad töötavad - kas lapse või iseenda.

[Külaline]

Pidi olema justkui psühholoogiline põnevik, aga minu meelest jäi täiesti lahjaks. Nii selle tõsise teema käsitluse poole pealt kui ka lihtsalt pinge kruttimise osas. Ei olnud põnevik.