Erinevad ühiskonnad

[Külaline]

Võimalik, et haridussüsteem peaks leidma lahenduse, kuidas suunata laps õppima.

Kuidas see siis käib, et neid motiveeritakse, kui ise ei taha? Koolid on umbkeelseid venelasi täis, kes istuvad seal aastaid ja ei oska ühtki sõna eesti keelt. Pakutakse õpiabi, keeleõpet, aga sinna nad ei tule. Agur proovib nüüd Ida-Virumaal reformi teha, kohe hakati süüdistama, et 100 õpilast ei ilmunud siis üldse kooli. Kuidas Agur neid peab motiveerima, kui ise ei taha ja ei pea vajalikuks?

[Külaline]

Pigem ikka 30 protsenti rahvastikust.

Äkki toetuks Statistikaameti andmetele? 2025. aasta alguse seisuga oli see protsent 20,87% püsielanikest. https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... k/rahvaarv

Mis vahet seal on, kas ta on püsielanik või mitte. Kui ta elab siin ja on ukrainlane või venelane, on ta siinelav slaavlane. Ja ka Eesti kodakondsus ei näita, et tegemist pole umbkeelse slaavlasega. Vene emakeelega inimesi on siin 30 protsenti. Eks andmeid anna väänata nii või naa, aga iga venelane või ukrainlane, kes on Eesti kodakondsuse saanud, ei muutu sellepärast eestlaseks.

Püsielanik tähendab elamisloaga inimest, olenemata sellest, mis kodakondsus tal on. Ehk et see 20,87% tähendab vene emakeelega inimesi, kel on luba siin elada. Ma saan aru, et mõne jaoks on elu pidev "must lagi on meie toal", aga ei maksa asju pidevalt mustemaks maalida, kui need tegelikult on.

[Külaline]

Kuidas Agur neid peab motiveerima, kui ise ei taha ja ei pea vajalikuks?

Ei peakski motiveerima. Nad nagunii ootavad isa puutinit.
Vastu tahtmist ei õpita midagi.

[Külaline]

Äkki toetuks Statistikaameti andmetele? 2025. aasta alguse seisuga oli see protsent 20,87% püsielanikest. https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... k/rahvaarv

Mis vahet seal on, kas ta on püsielanik või mitte. Kui ta elab siin ja on ukrainlane või venelane, on ta siinelav slaavlane. Ja ka Eesti kodakondsus ei näita, et tegemist pole umbkeelse slaavlasega. Vene emakeelega inimesi on siin 30 protsenti. Eks andmeid anna väänata nii või naa, aga iga venelane või ukrainlane, kes on Eesti kodakondsuse saanud, ei muutu sellepärast eestlaseks.

Püsielanik tähendab elamisloaga inimest, olenemata sellest, mis kodakondsus tal on. Ehk et see 20,87% tähendab vene emakeelega inimesi, kel on luba siin elada. Ma saan aru, et mõne jaoks on elu pidev "must lagi on meie toal", aga ei maksa asju pidevalt mustemaks maalida, kui need tegelikult on.

Mitte midagi pole siin mustemaks maalida. Nagu ütlesin, loed sina vaid kodakondsusega isikuid. Aga see, et inimene on sündinud Eestis ja saanud automaatselt kodakondsuse ei tee temast venelase või ukrainlase asemel eestlast. Need umbvenelased, kes koolides istuvad, on reeglina ju kodakondsusega. Eesti keelt nad sellegipoolest ei oska.

[Külaline]

Võimalik, et haridussüsteem peaks leidma lahenduse, kuidas suunata laps õppima.

Kuidas see siis käib, et neid motiveeritakse, kui ise ei taha? Koolid on umbkeelseid venelasi täis, kes istuvad seal aastaid ja ei oska ühtki sõna eesti keelt. Pakutakse õpiabi, keeleõpet, aga sinna nad ei tule. Agur proovib nüüd Ida-Virumaal reformi teha, kohe hakati süüdistama, et 100 õpilast ei ilmunud siis üldse kooli. Kuidas Agur neid peab motiveerima, kui ise ei taha ja ei pea vajalikuks?

Sisemine motivatsioon tekib siis, kui laps kogeb eduelamust, iseseisvust ja kuuluvust. St ülesanded tuleb viia tema tegelikule tasemele, mitte formaalsele klassitasemele. Väikeste, kiiresti saavutatavate eduelamuste süsteem on tõhusam kui üks suur eesmärk. Teiseks tuleks lapsele selgeks teha hariduse konkreetne seos päriseluga. Mingi üldine jutt, et see on sulle tulevikus vajalik, ei tööta. Töötab konkreetne seoste loomine, nt kui sa tahad töötada IT-valdkonnas, peab sul olema eesti keel C1 tasemel, muidu sind ei võeta lihtsalt tööle. Eestis, kus riigikeel on töö- ja kõrghariduse eeltingimus, on see realistlik argument. Lisaks, paljud lapsed ei õpi, sest nad lihtsalt ei oska õppida. Õpetada tuleb ka õppimisoskust: kuidas teha konspekti, kuidas jagada töö nt 20-minutilisteks osadeks, kuidas kontrollida oma arusaamist. Motivatsioon kasvab pärast seda, kui lapsel tekib tunne, et tal on kontroll selle olukorra üle. Ja lõppeks on oluline ka piiride seadmine, mitte lõputu jahumine.

[Külaline]

Mis vahet seal on, kas ta on püsielanik või mitte. Kui ta elab siin ja on ukrainlane või venelane, on ta siinelav slaavlane. Ja ka Eesti kodakondsus ei näita, et tegemist pole umbkeelse slaavlasega. Vene emakeelega inimesi on siin 30 protsenti. Eks andmeid anna väänata nii või naa, aga iga venelane või ukrainlane, kes on Eesti kodakondsuse saanud, ei muutu sellepärast eestlaseks.

Püsielanik tähendab elamisloaga inimest, olenemata sellest, mis kodakondsus tal on. Ehk et see 20,87% tähendab vene emakeelega inimesi, kel on luba siin elada. Ma saan aru, et mõne jaoks on elu pidev "must lagi on meie toal", aga ei maksa asju pidevalt mustemaks maalida, kui need tegelikult on.

Mitte midagi pole siin mustemaks maalida. Nagu ütlesin, loed sina vaid kodakondsusega isikuid. Aga see, et inimene on sündinud Eestis ja saanud automaatselt kodakondsuse ei tee temast venelase või ukrainlase asemel eestlast. Need umbvenelased, kes koolides istuvad, on reeglina ju kodakondsusega. Eesti keelt nad sellegipoolest ei oska.

Kordan veel kord: püsielanik tähendab elamisloaga riigis viibijat, mitte selle riigi kodakondsusega isikut. Antud juhul näitab see protsent vene emakeelega inimesi, kes on riigi püsielanikud, mitte tingimata kodanikud.

[Külaline]

Võimalik, et haridussüsteem peaks leidma lahenduse, kuidas suunata laps õppima.

Kuidas see siis käib, et neid motiveeritakse, kui ise ei taha? Koolid on umbkeelseid venelasi täis, kes istuvad seal aastaid ja ei oska ühtki sõna eesti keelt. Pakutakse õpiabi, keeleõpet, aga sinna nad ei tule. Agur proovib nüüd Ida-Virumaal reformi teha, kohe hakati süüdistama, et 100 õpilast ei ilmunud siis üldse kooli. Kuidas Agur neid peab motiveerima, kui ise ei taha ja ei pea vajalikuks?

Sisemine motivatsioon tekib siis, kui laps kogeb eduelamust, iseseisvust ja kuuluvust. St ülesanded tuleb viia tema tegelikule tasemele, mitte formaalsele klassitasemele. Väikeste, kiiresti saavutatavate eduelamuste süsteem on tõhusam kui üks suur eesmärk. Teiseks tuleks lapsele selgeks teha hariduse konkreetne seos päriseluga. Mingi üldine jutt, et see on sulle tulevikus vajalik, ei tööta. Töötab konkreetne seoste loomine, nt kui sa tahad töötada IT-valdkonnas, peab sul olema eesti keel C1 tasemel, muidu sind ei võeta lihtsalt tööle. Eestis, kus riigikeel on töö- ja kõrghariduse eeltingimus, on see realistlik argument. Lisaks, paljud lapsed ei õpi, sest nad lihtsalt ei oska õppida. Õpetada tuleb ka õppimisoskust: kuidas teha konspekti, kuidas jagada töö nt 20-minutilisteks osadeks, kuidas kontrollida oma arusaamist. Motivatsioon kasvab pärast seda, kui lapsel tekib tunne, et tal on kontroll selle olukorra üle. Ja lõppeks on oluline ka piiride seadmine, mitte lõputu jahumine.

Jaa, seda teoreetilist juttu õpitakse õpetajahariduses esimesel kursusel. Samas on neid motivatsioonita lapsi ikkagi kõik kohad täis. Käisin ühe Lasnamäe kooli tundi vaatlemas. 25 venelast mürgeldas ja laamendas. Karjuvad ja kaklevad. Ülesandeni eriti nagu ei jõutudki, et seal midagi poolitada või jupitada. 5. klass, aga loevad eesti keeles üle kivide ja kändude, vist ei oskaks esimese klassi ülesandeid ka teha.

[Külaline]

Kuidas see siis käib, et neid motiveeritakse, kui ise ei taha? Koolid on umbkeelseid venelasi täis, kes istuvad seal aastaid ja ei oska ühtki sõna eesti keelt. Pakutakse õpiabi, keeleõpet, aga sinna nad ei tule. Agur proovib nüüd Ida-Virumaal reformi teha, kohe hakati süüdistama, et 100 õpilast ei ilmunud siis üldse kooli. Kuidas Agur neid peab motiveerima, kui ise ei taha ja ei pea vajalikuks?

Sisemine motivatsioon tekib siis, kui laps kogeb eduelamust, iseseisvust ja kuuluvust. St ülesanded tuleb viia tema tegelikule tasemele, mitte formaalsele klassitasemele. Väikeste, kiiresti saavutatavate eduelamuste süsteem on tõhusam kui üks suur eesmärk. Teiseks tuleks lapsele selgeks teha hariduse konkreetne seos päriseluga. Mingi üldine jutt, et see on sulle tulevikus vajalik, ei tööta. Töötab konkreetne seoste loomine, nt kui sa tahad töötada IT-valdkonnas, peab sul olema eesti keel C1 tasemel, muidu sind ei võeta lihtsalt tööle. Eestis, kus riigikeel on töö- ja kõrghariduse eeltingimus, on see realistlik argument. Lisaks, paljud lapsed ei õpi, sest nad lihtsalt ei oska õppida. Õpetada tuleb ka õppimisoskust: kuidas teha konspekti, kuidas jagada töö nt 20-minutilisteks osadeks, kuidas kontrollida oma arusaamist. Motivatsioon kasvab pärast seda, kui lapsel tekib tunne, et tal on kontroll selle olukorra üle. Ja lõppeks on oluline ka piiride seadmine, mitte lõputu jahumine.

Jaa, seda teoreetilist juttu õpitakse õpetajahariduses esimesel kursusel. Samas on neid motivatsioonita lapsi ikkagi kõik kohad täis. Käisin ühe Lasnamäe kooli tundi vaatlemas. 25 venelast mürgeldas ja laamendas. Karjuvad ja kaklevad. Ülesandeni eriti nagu ei jõutudki, et seal midagi poolitada või jupitada. 5. klass, aga loevad eesti keeles üle kivide ja kändude, vist ei oskaks esimese klassi ülesandeid ka teha.

No siis halvasti õpetatakse neid tulevasi õpetajaid või kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse. Minu laps õppis 30 õpilasega poisteklassis ja mitte piuksugi ei tulnud sealt, klass kuulas õpetajat nagu üks mees.

[Külaline]

Sisemine motivatsioon tekib siis, kui laps kogeb eduelamust, iseseisvust ja kuuluvust. St ülesanded tuleb viia tema tegelikule tasemele, mitte formaalsele klassitasemele. Väikeste, kiiresti saavutatavate eduelamuste süsteem on tõhusam kui üks suur eesmärk. Teiseks tuleks lapsele selgeks teha hariduse konkreetne seos päriseluga. Mingi üldine jutt, et see on sulle tulevikus vajalik, ei tööta. Töötab konkreetne seoste loomine, nt kui sa tahad töötada IT-valdkonnas, peab sul olema eesti keel C1 tasemel, muidu sind ei võeta lihtsalt tööle. Eestis, kus riigikeel on töö- ja kõrghariduse eeltingimus, on see realistlik argument. Lisaks, paljud lapsed ei õpi, sest nad lihtsalt ei oska õppida. Õpetada tuleb ka õppimisoskust: kuidas teha konspekti, kuidas jagada töö nt 20-minutilisteks osadeks, kuidas kontrollida oma arusaamist. Motivatsioon kasvab pärast seda, kui lapsel tekib tunne, et tal on kontroll selle olukorra üle. Ja lõppeks on oluline ka piiride seadmine, mitte lõputu jahumine.

Jaa, seda teoreetilist juttu õpitakse õpetajahariduses esimesel kursusel. Samas on neid motivatsioonita lapsi ikkagi kõik kohad täis. Käisin ühe Lasnamäe kooli tundi vaatlemas. 25 venelast mürgeldas ja laamendas. Karjuvad ja kaklevad. Ülesandeni eriti nagu ei jõutudki, et seal midagi poolitada või jupitada. 5. klass, aga loevad eesti keeles üle kivide ja kändude, vist ei oskaks esimese klassi ülesandeid ka teha.

No siis halvasti õpetatakse neid tulevasi õpetajaid või kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse. Minu laps õppis 30 õpilasega poisteklassis ja mitte piuksugi ei tulnud sealt, klass kuulas õpetajat nagu üks mees.

Jaa, kõik õpetajad on väga halvad. Ja kust need paremad siis võetakse. Ei teagi, kus see tänapäeval siis 30 last klassis on, kus veel poisse ja tüdrukuid eraldi õpetatakse. Koole on erinevaid, kus käib ka palju erinevaid lapsi. Mina olen rohkem koole näinud kui ainult üks ja ütleks, et pilt on kirju. Eks on ka kehvi õpetajaid loomulikult olemas, aga et kõik oleks ainult õpetajate süü, ei julgeks ka öelda. Eks siin tuleb ka hariduslik ebavõrdus mängu. Nendes loomakoolides, kus on õpilastel madal sotsiaalne taust, palju erivajadusi, muukeelsus, sinna ei taha head õpetajad minna ja nii lähebki nende olukord ainult hullemaks.

[Külaline]

No siis halvasti õpetatakse neid tulevasi õpetajaid või kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse. Minu laps õppis 30 õpilasega poisteklassis ja mitte piuksugi ei tulnud sealt, klass kuulas õpetajat nagu üks mees.

Jaa, kõik õpetajad on väga halvad. Ja kust need paremad siis võetakse. Ei teagi, kus see tänapäeval siis 30 last klassis on, kus veel poisse ja tüdrukuid eraldi õpetatakse. Koole on erinevaid, kus käib ka palju erinevaid lapsi. Mina olen rohkem koole näinud kui ainult üks ja ütleks, et pilt on kirju. Eks on ka kehvi õpetajaid loomulikult olemas, aga et kõik oleks ainult õpetajate süü, ei julgeks ka öelda. Eks siin tuleb ka hariduslik ebavõrdus mängu. Nendes loomakoolides, kus on õpilastel madal sotsiaalne taust, palju erivajadusi, muukeelsus, sinna ei taha head õpetajad minna ja nii lähebki nende olukord ainult hullemaks.

Ta ei öelnud, et kõik õpetajad on väga halvad. Ta ütles, et kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse, mis on õige ka minu arvates. Suured eraldi poiste- ja tüdrukuteklassid on VHK-s näiteks. Üks põhjus on just seesama distsipliin ja motiveerimine.

[Külaline]

No siis halvasti õpetatakse neid tulevasi õpetajaid või kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse. Minu laps õppis 30 õpilasega poisteklassis ja mitte piuksugi ei tulnud sealt, klass kuulas õpetajat nagu üks mees.

Jaa, kõik õpetajad on väga halvad. Ja kust need paremad siis võetakse. Ei teagi, kus see tänapäeval siis 30 last klassis on, kus veel poisse ja tüdrukuid eraldi õpetatakse. Koole on erinevaid, kus käib ka palju erinevaid lapsi. Mina olen rohkem koole näinud kui ainult üks ja ütleks, et pilt on kirju. Eks on ka kehvi õpetajaid loomulikult olemas, aga et kõik oleks ainult õpetajate süü, ei julgeks ka öelda. Eks siin tuleb ka hariduslik ebavõrdus mängu. Nendes loomakoolides, kus on õpilastel madal sotsiaalne taust, palju erivajadusi, muukeelsus, sinna ei taha head õpetajad minna ja nii lähebki nende olukord ainult hullemaks.

Ta ei öelnud, et kõik õpetajad on väga halvad. Ta ütles, et kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse, mis on õige ka minu arvates. Suured eraldi poiste- ja tüdrukuteklassid on VHK-s näiteks. Üks põhjus on just seesama distsipliin ja motiveerimine.

VHK saab valida oma kontingenti, kõik koolid ei saa. Seega ei saa kõiki kooli omavahel võrrelda. Kindlasti kõik õpetajad ei sobi oma ametisse, aga et kõik nende süü oleks, ei saa ka öelda. On koole, kus on kõigil õpetajatel väga raske, olgu nad kui suured professionaalid tahes. Ja siis jäävadki sinna vaid kvalifikatsioonita õpetajad, kes alles õpivad või on üldse kuskilt mujalt ameti pealt ja see olukord läheb seal koolis veelgi hullemaks.

[Külaline]

Jaa, kõik õpetajad on väga halvad. Ja kust need paremad siis võetakse. Ei teagi, kus see tänapäeval siis 30 last klassis on, kus veel poisse ja tüdrukuid eraldi õpetatakse. Koole on erinevaid, kus käib ka palju erinevaid lapsi. Mina olen rohkem koole näinud kui ainult üks ja ütleks, et pilt on kirju. Eks on ka kehvi õpetajaid loomulikult olemas, aga et kõik oleks ainult õpetajate süü, ei julgeks ka öelda. Eks siin tuleb ka hariduslik ebavõrdus mängu. Nendes loomakoolides, kus on õpilastel madal sotsiaalne taust, palju erivajadusi, muukeelsus, sinna ei taha head õpetajad minna ja nii lähebki nende olukord ainult hullemaks.

Ta ei öelnud, et kõik õpetajad on väga halvad. Ta ütles, et kõik lihtsalt ei sobi sellesse ametisse, mis on õige ka minu arvates. Suured eraldi poiste- ja tüdrukuteklassid on VHK-s näiteks. Üks põhjus on just seesama distsipliin ja motiveerimine.

VHK saab valida oma kontingenti, kõik koolid ei saa. Seega ei saa kõiki kooli omavahel võrrelda. Kindlasti kõik õpetajad ei sobi oma ametisse, aga et kõik nende süü oleks, ei saa ka öelda. On koole, kus on kõigil õpetajatel väga raske, olgu nad kui suured professionaalid tahes. Ja siis jäävadki sinna vaid kvalifikatsioonita õpetajad, kes alles õpivad või on üldse kuskilt mujalt ameti pealt ja see olukord läheb seal koolis veelgi hullemaks.

VHK on eksperimentaalne munitsipaalkool, mis loodi selleks, et seal läbi katsetada erinevaid õpimeetodeid, et teised koolid saaksid neid rakendada juba äraproovituna ja ei peaks ise hakkama jalgratast leiutama. Väljavõte VHK kodulehelt:

Võrreldes poiste ja tüdrukute käekäiku VHK-s läbiviidud eksperthinnangute andmetel näeme, et nii poiste õpimotivatsioon kui ka akadeemiline edukus on tüdrukute omast madalam ning ka nende omavahelised suhted on konfliktsemad. Poiste kõrvalejäämine, edutus ja madal enesehinnang ning tüdrukute kindlusetus ja domineerimisvajadus on olulised probleemid.

VHK-s on poistele ja tüdrukutele võrdsete tingimuste loomiseks poiste ja tüdrukute klassid. Õppe ülesehitus tüdrukute- ja poisteklassides on põhimõtteliselt erinev.

Kuna aju soolisest eripärast tingituna saavad tüdrukud oma pingeid tunduvalt kergemini verbaliseerida, tulevad nad ka koolis palju kergemini toime. Väljalangemine ohustab poisse, kelle puhul stress toob kaasa allaandmise või agressiivsuse ning kelle puhul esineb ka vastavalt rohkem deviantset käitumist. Samal ajal ohustab murdeea kriis palju rohkem tüdrukuid kui poisse. Viimastel on küll kogu aeg rohkem probleeme, kuid kui neid koheldakse mõistvalt, siis elavad nad murdeea üle koolis suhteliselt valutult.

Poisid kontsentreeruvad selektiivselt ja nende huvi püsib vaid siis, kui tegevus on nende jaoks põhjendatud. Poiste õpe eeldab valdavalt deduktiivset lähenemist, tüdrukute oma induktiivset.

[Külaline]

Ootan huviga, millal Haridusministeerium seda VHK-d lammutama hakkab, siiani on see kuidagi kõrvale jäänud. Sellised väited, et poiste õpe eeldab valdavalt deduktiivset lähenemist, tüdrukute oma induktiivset, tänapäevases haridusteaduses küll kohased ei ole. Üks kool sai kõvasti nahutada, et taseme järgi lapsi gruppidesse jaotas ainult ühes aines, aga siin selline vahva kont närida.

[Külaline]

Ootan huviga, millal Haridusministeerium seda VHK-d lammutama hakkab, siiani on see kuidagi kõrvale jäänud. Sellised väited, et poiste õpe eeldab valdavalt deduktiivset lähenemist, tüdrukute oma induktiivset, tänapäevases haridusteaduses küll kohased ei ole. Üks kool sai kõvasti nahutada, et taseme järgi lapsi gruppidesse jaotas ainult ühes aines, aga siin selline vahva kont närida.

VHK on munitsipaalasutus, st allub Tallinna haridusametile, mitte haridusministeeriumile. Viimane võiks kõigepealt tunda huvi nende koolide vastu, kus lastel puudub motivatsioon õppimiseks ja tunnis ei suudeta korda pidada. VHK on oma "sobimatute" lähenemistega miskipärast suutnud neid probleeme vältida.

[Külaline]

Ootan huviga, millal Haridusministeerium seda VHK-d lammutama hakkab, siiani on see kuidagi kõrvale jäänud. Sellised väited, et poiste õpe eeldab valdavalt deduktiivset lähenemist, tüdrukute oma induktiivset, tänapäevases haridusteaduses küll kohased ei ole. Üks kool sai kõvasti nahutada, et taseme järgi lapsi gruppidesse jaotas ainult ühes aines, aga siin selline vahva kont närida.

VHK on munitsipaalasutus, st allub Tallinna haridusametile, mitte haridusministeeriumile. Viimane võiks kõigepealt tunda huvi nende koolide vastu, kus lastel puudub motivatsioon õppimiseks ja tunnis ei suudeta korda pidada. VHK on oma "sobimatute" lähenemistega miskipärast suutnud neid probleeme vältida.

Küll nad selle VHK kallale ka varsti lähevad. Eks praegu vist on seal palju tuntud isikute lapsi ja siis ei puututa, aga eriti õiglane see pole, et paljud teised koolid on Haridusministeeriumi käest saanud ettekirjutusi, et ei tohi teha seda, teist ja kolmandat, mida teised koolid teevad. Näiteks suur kisa läks lahti, et ei tohi enam lapsevanema raha eest midagi teha, osad koolid ei tee enam koolilõpureisegi, õppekäike, mitte midagi, samas teised koolid nõuavad ikka nn vabatahtlikke annetusi ka õppekavajärgse tegevuse eest. Mõni kool ei tohi väikeklassegi teha, sest see pole ikka piisav kaasamine, et toevajadusega lapsed eraldi paned, teine kool ei võta neid vastugi.

[Külaline]

Ootan huviga, millal Haridusministeerium seda VHK-d lammutama hakkab, siiani on see kuidagi kõrvale jäänud. Sellised väited, et poiste õpe eeldab valdavalt deduktiivset lähenemist, tüdrukute oma induktiivset, tänapäevases haridusteaduses küll kohased ei ole. Üks kool sai kõvasti nahutada, et taseme järgi lapsi gruppidesse jaotas ainult ühes aines, aga siin selline vahva kont närida.

VHK on munitsipaalasutus, st allub Tallinna haridusametile, mitte haridusministeeriumile. Viimane võiks kõigepealt tunda huvi nende koolide vastu, kus lastel puudub motivatsioon õppimiseks ja tunnis ei suudeta korda pidada. VHK on oma "sobimatute" lähenemistega miskipärast suutnud neid probleeme vältida.

Järelvalvet teeb Haridusministeerium ja siis ei päästa mingi Haridusamet siin midagi.

[Külaline]

Ühe erakooli lastevanemate nõukogu koosolekul toodi välja, et õpetajate koolituses on liiga väike osa psühholoogial. Ajad on muutunud ja õpetaja peab olema psühholoog, koolitaja ja strateeg ühes isikus. Ilmselt ka juhtimise kursus peaks olema läbitud. Kui õpetaja on loomult tagasihoidlik, eeskujulik õppur olnud, on tal kindlasti päris keeruline ennast kehtestada. Küll aga tuleb see ekstravertidel hästi välja, võtavad asja huumoriga, räägivad vahele huvitavaid lugusid ja lapsed õpivad usinalt.
Nii et võib-olla peaks alustama õpetajaks pürgijate testimisega, kas neil on ülepea võimekust sellele alale, milleks raisata asjatult nende ja ülikooli aega ja raha.

[Külaline]

Ühe erakooli lastevanemate nõukogu koosolekul toodi välja, et õpetajate koolituses on liiga väike osa psühholoogial. Ajad on muutunud ja õpetaja peab olema psühholoog, koolitaja ja strateeg ühes isikus. Ilmselt ka juhtimise kursus peaks olema läbitud. Kui õpetaja on loomult tagasihoidlik, eeskujulik õppur olnud, on tal kindlasti päris keeruline ennast kehtestada. Küll aga tuleb see ekstravertidel hästi välja, võtavad asja huumoriga, räägivad vahele huvitavaid lugusid ja lapsed õpivad usinalt.
Nii et võib-olla peaks alustama õpetajaks pürgijate testimisega, kas neil on ülepea võimekust sellele alale, milleks raisata asjatult nende ja ülikooli aega ja raha.

Häid õpetajaid on palju olemas, aga nad lahkuvad koolist kiiresti nii töökoormuse kui ka koolides valitseva õhkkonna tõttu. Üllatavalt palju koolijuhte on autoritaarse juhtimisstiiliga ja peedivad õpetajaid veel omakorda päris tugevalt. Nii jäävad kooli need, kes alles õpivad või kes pole üldse õpetajaks õppinud.

[Külaline]

Ühe erakooli lastevanemate nõukogu koosolekul toodi välja, et õpetajate koolituses on liiga väike osa psühholoogial. Ajad on muutunud ja õpetaja peab olema psühholoog, koolitaja ja strateeg ühes isikus. Ilmselt ka juhtimise kursus peaks olema läbitud.

Kindlasti leiaks veel midagi, mis õpetaja peaks olema. Ka peab ta igaühele tegema jõukohased materjalid, olema meelelahutuslik, innustav, kõiki lorusid motiveerima, sõbralik, aga ka kord peab olema majas. Kindlasti ei tohi ta kunagi olla halvas tujus ja peab kõiki mõistma, isegi kui ta kuskile pimedasse kohta saadetakse. Ja selle eest saab siis mingi 2000 eurot bruto kuus. Kui mõni selline imeinimene on olemas, leiab ta endale varsti uue väljundi ja ongi kogu lugu. Siis tulevad taas uued missioonitundega inimesed kooli, kelle entusiasm seal varsti tapetakse ja kõik algab otsast peale.

[Külaline]

Ühe erakooli lastevanemate nõukogu koosolekul toodi välja, et õpetajate koolituses on liiga väike osa psühholoogial. Ajad on muutunud ja õpetaja peab olema psühholoog, koolitaja ja strateeg ühes isikus. Ilmselt ka juhtimise kursus peaks olema läbitud.

Kindlasti leiaks veel midagi, mis õpetaja peaks olema. Ka peab ta igaühele tegema jõukohased materjalid, olema meelelahutuslik, innustav, kõiki lorusid motiveerima, sõbralik, aga ka kord peab olema majas. Kindlasti ei tohi ta kunagi olla halvas tujus ja peab kõiki mõistma, isegi kui ta kuskile pimedasse kohta saadetakse. Ja selle eest saab siis mingi 2000 eurot bruto kuus. Kui mõni selline imeinimene on olemas, leiab ta endale varsti uue väljundi ja ongi kogu lugu. Siis tulevad taas uued missioonitundega inimesed kooli, kelle entusiasm seal varsti tapetakse ja kõik algab otsast peale.

Kindlasti on siin ka oma tõde, siiski on õpetajaid, kes saavad hakkama ja töötavad aastast aastasse. Nüüd on muidugi palju õppematerjali võimalik ära teha AI-ga, see peaks nutikatel aitama aega kokku hoida. Ja paha tujuga ei saa ühelgi tööl olla, tuju peab vägisi koju jääma...