Vabandamine ja lapsepõlvetrauma

[Külaline]

Ongi lapsevanemate tegemata töö. Viiendaks eluaastaks on lapsel teatavasti suurem osa käitumismustreid välja kujunenud. Kui titt on sünnist saati kasvatamata, peab kool juba tegelema ümberkasvatamisega. Paraku on selliseid süüdimatuid lapsevanemaid järjest rohkem.

Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha? Kas kool koos oma kõrgeltharitud spetsialistidega ei peaks tagama igale lapsele turvalise keskkonna seni, kuni nad viibivad kooli seinte vahel?

Koolis pole vangivalvureid, et jõuke vaos hoida. Ole kuitahes suur spetsialist, pole sul mingeid õigusi näiteks märatseva lapse vaoshoidmiseks.

[Külaline]

Ongi lapsevanemate tegemata töö. Viiendaks eluaastaks on lapsel teatavasti suurem osa käitumismustreid välja kujunenud. Kui titt on sünnist saati kasvatamata, peab kool juba tegelema ümberkasvatamisega. Paraku on selliseid süüdimatuid lapsevanemaid järjest rohkem.

Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha? Kas kool koos oma kõrgeltharitud spetsialistidega ei peaks tagama igale lapsele turvalise keskkonna seni, kuni nad viibivad kooli seinte vahel?

Koolis pole vangivalvureid, et jõuke vaos hoida. Ole kuitahes suur spetsialist, pole sul mingeid õigusi näiteks märatseva lapse vaoshoidmiseks.

Ise ka tunnistad, et koolitöötajad (õpetajad, koolipsühholoogid jts) ei oska kiusava lapsega üldse toime tulla. Neil puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, kuidas last korrale kutsuda ja rahustada ilma füüsiliseks minemata. Tore! Ent mismoodi peavad siis seda kõike oskama lihtsad lapsevanemad? Julged oma lapse peale korra häält tõsta, nii võidakse sind kohe kaevata kas lapse enda või näiteks naabrimuti poolt lastekaitsesse, ja eks tõesta siis ametnikele, et sa pole kaamel.

[Külaline]

Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha? Kas kool koos oma kõrgeltharitud spetsialistidega ei peaks tagama igale lapsele turvalise keskkonna seni, kuni nad viibivad kooli seinte vahel?

Koolis pole vangivalvureid, et jõuke vaos hoida. Ole kuitahes suur spetsialist, pole sul mingeid õigusi näiteks märatseva lapse vaoshoidmiseks.

Ise ka tunnistad, et koolitöötajad (õpetajad, koolipsühholoogid jts) ei oska kiusava lapsega üldse toime tulla. Neil puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, kuidas last korrale kutsuda ja rahustada ilma füüsiliseks minemata. Tore! Ent mismoodi peavad siis seda kõike oskama lihtsad lapsevanemad? Julged oma lapse peale korra häält tõsta, nii võidakse sind kohe kaevata kas lapse enda või näiteks naabrimuti poolt lastekaitsesse, ja eks tõesta siis ametnikele, et sa pole kaamel.

Keegi ei rääkinud kiusavast vaid märatsevast lapsest. Kuigi need mõnikord kattuvad. Kuidas kujutad reaalelus ette, et 4. klassi poisi kõrval on pidevalt üks inimene, kes valvaks, et ta mõnda kaaslast kääridega ei ründaks või kedagi ei kägistaks. Muide, klassis on 24 last, mitte üksnes tema. Inimesi ei jätku, sest erivajadustega lapsi on niivõrd palju. Paraku ei saa last väikeklassi suunata, kui vanem probleemi ei tunnista.

[Külaline]

Koolis pole vangivalvureid, et jõuke vaos hoida. Ole kuitahes suur spetsialist, pole sul mingeid õigusi näiteks märatseva lapse vaoshoidmiseks.

Ise ka tunnistad, et koolitöötajad (õpetajad, koolipsühholoogid jts) ei oska kiusava lapsega üldse toime tulla. Neil puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, kuidas last korrale kutsuda ja rahustada ilma füüsiliseks minemata. Tore! Ent mismoodi peavad siis seda kõike oskama lihtsad lapsevanemad? Julged oma lapse peale korra häält tõsta, nii võidakse sind kohe kaevata kas lapse enda või näiteks naabrimuti poolt lastekaitsesse, ja eks tõesta siis ametnikele, et sa pole kaamel.

Keegi ei rääkinud kiusavast vaid märatsevast lapsest. Kuigi need mõnikord kattuvad. Kuidas kujutad reaalelus ette, et 4. klassi poisi kõrval on pidevalt üks inimene, kes valvaks, et ta mõnda kaaslast kääridega ei ründaks või kedagi ei kägistaks. Muide, klassis on 24 last, mitte üksnes tema. Inimesi ei jätku, sest erivajadustega lapsi on niivõrd palju. Paraku ei saa last väikeklassi suunata, kui vanem probleemi ei tunnista.

Aga jutt oli just nimelt kiusamisest! Sa oled tsiteerides kustutanud maha lõigu: "Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha?"
Saad aru, me ei räägi kägistamisest, vaid jutt on praegu sellest, et koolis ei oska kõrgharitud spetsialistid isegi tühipalja kiusamisega toime tulla. Milleks need koolipsühholoogid seal siis on - et olla niisama ilusad või?

[Külaline]

Ise ka tunnistad, et koolitöötajad (õpetajad, koolipsühholoogid jts) ei oska kiusava lapsega üldse toime tulla. Neil puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, kuidas last korrale kutsuda ja rahustada ilma füüsiliseks minemata. Tore! Ent mismoodi peavad siis seda kõike oskama lihtsad lapsevanemad? Julged oma lapse peale korra häält tõsta, nii võidakse sind kohe kaevata kas lapse enda või näiteks naabrimuti poolt lastekaitsesse, ja eks tõesta siis ametnikele, et sa pole kaamel.

Keegi ei rääkinud kiusavast vaid märatsevast lapsest. Kuigi need mõnikord kattuvad. Kuidas kujutad reaalelus ette, et 4. klassi poisi kõrval on pidevalt üks inimene, kes valvaks, et ta mõnda kaaslast kääridega ei ründaks või kedagi ei kägistaks. Muide, klassis on 24 last, mitte üksnes tema. Inimesi ei jätku, sest erivajadustega lapsi on niivõrd palju. Paraku ei saa last väikeklassi suunata, kui vanem probleemi ei tunnista.

Aga jutt oli just nimelt kiusamisest! Sa oled tsiteerides kustutanud maha lõigu: "Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha?"
Saad aru, me ei räägi kägistamisest, vaid jutt on praegu sellest, et koolis ei oska kõrgharitud spetsialistid isegi tühipalja kiusamisega toime tulla. Milleks need koolipsühholoogid seal siis on - et olla niisama ilusad või?

Sinu jaoks on kiusamine mingi tühipaljas asi, mida saab nipsust likvideerida. Halvimal juhul on probleem kiusaja perekonnas. Sinna ei ulatu koolipsühholoogi käsi.

[Külaline]

Keegi ei rääkinud kiusavast vaid märatsevast lapsest. Kuigi need mõnikord kattuvad. Kuidas kujutad reaalelus ette, et 4. klassi poisi kõrval on pidevalt üks inimene, kes valvaks, et ta mõnda kaaslast kääridega ei ründaks või kedagi ei kägistaks. Muide, klassis on 24 last, mitte üksnes tema. Inimesi ei jätku, sest erivajadustega lapsi on niivõrd palju. Paraku ei saa last väikeklassi suunata, kui vanem probleemi ei tunnista.

Aga jutt oli just nimelt kiusamisest! Sa oled tsiteerides kustutanud maha lõigu: "Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha?"
Saad aru, me ei räägi kägistamisest, vaid jutt on praegu sellest, et koolis ei oska kõrgharitud spetsialistid isegi tühipalja kiusamisega toime tulla. Milleks need koolipsühholoogid seal siis on - et olla niisama ilusad või?

Sinu jaoks on kiusamine mingi tühipaljas asi, mida saab nipsust likvideerida. Halvimal juhul on probleem kiusaja perekonnas. Sinna ei ulatu koolipsühholoogi käsi.

Halvimal juhul? Me räägime praegu sellest, et koolikiusamisega ei osata enamasti üldse tegeleda, ei parimal ega halvimal juhul. Ja koolipsühhi käsi võib ulatuda vägagi kaugele. Ta võib vabalt teha kaebuse lastekaitsesse, võib kaasata terve hulga teisi koolitöötajaid ja ametnikke, kui tahab. Ta võib rääkida olukorra nii hulluks, et laps saadetakse lastekodusse.

P.S. Sa valetad, püüdes oletada et minu jaoks on koolikiusamine tühipaljas asi. Tühipaljas pole see kohe päris kindlasti mitte. Aga küsimus ongi selles, et miks peab alati just ohver käima koolipsühhi juures ja vahetama kooli, samas kui kiusajat ei tülita reeglina mitte keegi? Mitte kusagil ei ole näha seda spetsialistide tohutut tööd koolikiusamise lõpetamiseks. Ainult ennast ülespoonud ja teisiti oma elu lõpetanud koolikiusamise ohvrite arv kasvab.

[Külaline]

Aga jutt oli just nimelt kiusamisest! Sa oled tsiteerides kustutanud maha lõigu: "Oh, oleks vaid kõik nõnda lihtne! Vanemad võivad kasvatada oma last nii et ninast veri väljas, aga kui see laps koolis ühe tegelase kiusamise alla satub ja too teisedki kaasa tõmbab, mida siis teha?"
Saad aru, me ei räägi kägistamisest, vaid jutt on praegu sellest, et koolis ei oska kõrgharitud spetsialistid isegi tühipalja kiusamisega toime tulla. Milleks need koolipsühholoogid seal siis on - et olla niisama ilusad või?

Sinu jaoks on kiusamine mingi tühipaljas asi, mida saab nipsust likvideerida. Halvimal juhul on probleem kiusaja perekonnas. Sinna ei ulatu koolipsühholoogi käsi.

Halvimal juhul? Me räägime praegu sellest, et koolikiusamisega ei osata enamasti üldse tegeleda, ei parimal ega halvimal juhul. Ja koolipsühhi käsi võib ulatuda vägagi kaugele. Ta võib vabalt teha kaebuse lastekaitsesse, võib kaasata terve hulga teisi koolitöötajaid ja ametnikke, kui tahab. Ta võib rääkida olukorra nii hulluks, et laps saadetakse lastekodusse.

P.S. Sa valetad, püüdes oletada et minu jaoks on koolikiusamine tühipaljas asi. Tühipaljas pole see kohe päris kindlasti mitte. Aga küsimus ongi selles, et miks peab alati just ohver käima koolipsühhi juures ja vahetama kooli, samas kui kiusajat ei tülita reeglina mitte keegi? Mitte kusagil ei ole näha seda spetsialistide tohutut tööd koolikiusamise lõpetamiseks. Ainult ennast ülespoonud ja teisiti oma elu lõpetanud koolikiusamise ohvrite arv kasvab.

Kiusajale tuleb keretäis peksa anda, võib-olla siis järgmine kord enne mõtleb, kui kiusama hakkab.

[Külaline]

Sinu jaoks on kiusamine mingi tühipaljas asi, mida saab nipsust likvideerida. Halvimal juhul on probleem kiusaja perekonnas. Sinna ei ulatu koolipsühholoogi käsi.

Halvimal juhul? Me räägime praegu sellest, et koolikiusamisega ei osata enamasti üldse tegeleda, ei parimal ega halvimal juhul. Ja koolipsühhi käsi võib ulatuda vägagi kaugele. Ta võib vabalt teha kaebuse lastekaitsesse, võib kaasata terve hulga teisi koolitöötajaid ja ametnikke, kui tahab. Ta võib rääkida olukorra nii hulluks, et laps saadetakse lastekodusse.

P.S. Sa valetad, püüdes oletada et minu jaoks on koolikiusamine tühipaljas asi. Tühipaljas pole see kohe päris kindlasti mitte. Aga küsimus ongi selles, et miks peab alati just ohver käima koolipsühhi juures ja vahetama kooli, samas kui kiusajat ei tülita reeglina mitte keegi? Mitte kusagil ei ole näha seda spetsialistide tohutut tööd koolikiusamise lõpetamiseks. Ainult ennast ülespoonud ja teisiti oma elu lõpetanud koolikiusamise ohvrite arv kasvab.

Kiusajale tuleb keretäis peksa anda, võib-olla siis järgmine kord enne mõtleb, kui kiusama hakkab.

Jah, olen sisimas selle mõttega väga nõus. Ent paraku tõttab omakohtu saanud kiusaja teatama, kuhu vaja, näitab uhkusega oma sinikad ette ja siis karistatakse hoopis last, kes aastaid vaikides kiusamist taluma pidi, ning tema vanemaid.

Kas siis tõesti pole spetsialistidel olemas kohe üldse mitte mingeid teadmisi ega oskusi, et mingit psüühilist erivajadust (soov teisi kiusata seda ju on) natukenegi n-ö ravida, teha kiusajale selgeks, et nii ei ole ok?