Mind ei ole keegi tahtnud.
Ühepoolne armumine
-
Külaline
Ei kujutagi ette, kuidas saab selline asi võimalik olla. Ei armu ju mingisse lambi-inimesse kuskilt plakatilt. Armumiseks peab olema ka teise poole miski. Nõup, pole pika eluea jooksul olnud sellist asja, alati on teine pool olnud samuti minust huvitatud. Päris jube lugemine, kui nii poleks.
-
Külaline
Loomulikult kui oled kaunitar, kellel mehed sabas jooksevad, aga kõik neiud ei ole sinusugused...
-
Külaline
No vot, minul on vastupidi. Kui mees on minust huvitatud, käib see mulle pigem närvidele. Mees tundub alati nii töll ja mõttetu vend. Kuigi mõned on olnud objektiivselt võttes täitsa kenad ja edukad.Külaline kirjutas: ↑12 Dets 2024 21:12 Ei kujutagi ette, kuidas saab selline asi võimalik olla. Ei armu ju mingisse lambi-inimesse kuskilt plakatilt. Armumiseks peab olema ka teise poole miski. Nõup, pole pika eluea jooksul olnud sellist asja, alati on teine pool olnud samuti minust huvitatud. Päris jube lugemine, kui nii poleks.
Aga huvi minu vastu rikub nad minu jaoks ära.
Armun ma AINULT inimestesse, kes mind ei taha. See mitte tahtmine just erutab mind.
Loll lugu
-
Külaline
Päris haige värk tegelt. Jube!
-
Külaline
Issand kui õudsed on sellised inimesed. Mul oli üks peika selline. Ajas mind sada aastat taga, kuigi ma ei võtnud vedu. No siis lõpuks olin just lahku läinud teisest mehest ja tabas nõrkusemoment. Võtsin tema ajutiseks suhteks, sest ajas ju mind nii hirmsasti taga ja mõtlesin, et parem kui mitte midagi. Mida ülbemalt ma temaga käitusin, seda rohkem ta mind nö kätel kandis. Kui leidsin uue mehe, siis jätsin ta maha ja tema jälitab mind ikka edasi ja edasi. Ei saagi temast vist elu sees lahti.Armun ma AINULT inimestesse, kes mind ei taha. See mitte tahtmine just erutab mind.
-
Külaline
Hahaa.. saan 100% aru. See on jube jah. Mina ka mitte elus ei kannataks sellist asja välja. Ma ei kujuta isegi seda nõrkusemomenti ette, iuuu.. rõve ju olla kellegagi, kes sulle järgi jookseb.Külaline kirjutas: ↑14 Dets 2024 12:52Issand kui õudsed on sellised inimesed. Mul oli üks peika selline. Ajas mind sada aastat taga, kuigi ma ei võtnud vedu. No siis lõpuks olin just lahku läinud teisest mehest ja tabas nõrkusemoment. Võtsin tema ajutiseks suhteks, sest ajas ju mind nii hirmsasti taga ja mõtlesin, et parem kui mitte midagi. Mida ülbemalt ma temaga käitusin, seda rohkem ta mind nö kätel kandis. Kui leidsin uue mehe, siis jätsin ta maha ja tema jälitab mind ikka edasi ja edasi. Ei saagi temast vist elu sees lahti.Armun ma AINULT inimestesse, kes mind ei taha. See mitte tahtmine just erutab mind.
Aga mina ei jookse ise järgi. Ma ei tegele oma “objektidega” mujal kui oma peas. Hea meelega ei tegeleks seal ka, aga see on minu aju vingerpuss. Tabletiga saab lahti, aga tabletti ei taha võtta, nii et ma lihtsalt ignoreerin neid sundmõtteid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist