Re: Lapsele mehe perekonnanimi või naise perekonnanimi?
Postitatud: 07 Juun 2024 12:29
Tore, nüüd siis teada, et enamik siit vastanutest vanamoodsad ja sina seda kindlasti nii ei teeks 
No täpselt, vanem generatsioon arvab ikka nii nagu vanastiKülaline kirjutas: ↑07 Juun 2024 12:29 Tore, nüüd siis teada, et enamik siit vastanutest vanamoodsad ja sina seda kindlasti nii ei teeks![]()
Ei olemas mingit "naise perekonnanime"Külaline kirjutas: ↑06 Juun 2024 12:03 Kas panite lapsele, lastele enda perekonnanime või mehe perekonnanime? Miks ? Olete otsusega rahul?
Kui pole lapsi, kelle nime paneksite juhul kui plaanite tulevikus lapsi?
Ise paneksin kindlasti lastele oma perekonnanime, ning selle klausliga oleks nõus lapsi saama. Ma ei pea õigeks, kuidas naine riskib raseduse ja sünnituse ajal paljuga, raskem töö on naise kanda ja siis peaks ta endale mehe nime võtma, lastele mehe nime panema Nagu rendiemakas, identiteeditu ja vahend MEHE "liini" jätkamiseks. Tekitab väga vastakaid tundeid.
Kõigil pole nii. Minu laste isal on nt tema ema perekonnanimi, kellel omakorda küll, jah on isa oma.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 13:20Ei olemas mingit "naise perekonnanime"Külaline kirjutas: ↑06 Juun 2024 12:03 Kas panite lapsele, lastele enda perekonnanime või mehe perekonnanime? Miks ? Olete otsusega rahul?
Kui pole lapsi, kelle nime paneksite juhul kui plaanite tulevikus lapsi?
Ise paneksin kindlasti lastele oma perekonnanime, ning selle klausliga oleks nõus lapsi saama. Ma ei pea õigeks, kuidas naine riskib raseduse ja sünnituse ajal paljuga, raskem töö on naise kanda ja siis peaks ta endale mehe nime võtma, lastele mehe nime panema Nagu rendiemakas, identiteeditu ja vahend MEHE "liini" jätkamiseks. Tekitab väga vastakaid tundeid.See on su isa perekonnanimi
![]()
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe![]()
Selles väites puudub loogika.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 13:28Ei olemas mingit "naise perekonnanime"See on su isa perekonnanimi
![]()
Ehk nii või teisiti jätkad mingit MEHE liini. Ühe või teise mehe
Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
No siis on vanaisa nimiKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:02Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.
Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapseKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:02Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas.
Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:52Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapseKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:02Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas..
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.
Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.
Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleksin saanud edasi elada ilma sellise informatsioonita.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:52Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapseKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:02Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas..
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.
Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.
Meie suguvõsas on 4 põlve naisi olnud sama perenimega, mis esiema kunagi välja mõtles ja endale võttis. Suguvõssa abielludes on 2 meest võtnud naise nime, teised paarid on jäänud kumbki oma nimega. Lastel emade nimed.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:22No siis on vanaisa nimiKui rumal sa oled?
Ma kordan hästi aeglaselt üle: lastele pandi isa perekonnanimi. Naistel ei ole kunagi olnud mingeid OMA perekonnanimesid .
Kui oli üksikema, siis temal oli enda isa perekonnanimi. Ja nii edasi.
Naistel on perekonnanimi LAENATUD. Alati. Ema oli teise nimega ja tütar järgmisena. Kui hästi läheb.
Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:00Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:52Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapseKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:02
Esiteks võis isa võtta endale naise perekonnanime - mis iganes põhjusel siis, nt meeldis rohkem, endal v-o lapsepõlvekoduga halvad mälestused. Mina ise muide vihkasin nooruses oma isa perekonnanime, kuna isaga polnud mul kohe üldse vedanud. Samuti võis mängida poliitiline eelistus - kui ühel kaasal oli eesti-, aga teisel venepärane perenimi, võidi valida eestipärane nimi. Samuti toimus eelmise Eesti vabariigi ajal suur perekonnanimede eestistamise kampaania, mille käigus tuhanded perekonnad mõtlesid endale välja täitsa uued perenimed. Ehk siis ei mehe ega naise omad, vaid täitsa uued. Minu abikaasa ema ja isa olid just sellest põlvkonnast, kes oma perenime eestindasid, ja seega ei saa öelda, et võeti emma-kumma perenimi.
Ja teiseks võis tegemist olla üksikemaga, jah, neid on alati leidunud ja leidus päris palju ka meie emade seas..
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.
Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.
Ehk vanaema MEHE nimega.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:31Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:00Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:52
Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse.
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.
Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.
Eksmehe/eksabikaasaKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:40Ehk vanaema MEHE nimega.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:31Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:00
Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.
Me kõik oleme kunagi eksid.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 16:01Eksmehe/eksabikaasaKülaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:40Ehk vanaema MEHE nimega.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:31
Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.
Muidu mul on suva neist nimedraamades, aga vat see juhtum on küll väga imelik.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:31Kas tänapäeval on siis nii raske aru saada loetust.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 15:00Ise ka aru said või? Vanaisa võttis vanaema perenime, mis polnud vanaema perenimi? Siin kohal läks minul järg käest ära...Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 14:52
Minu vanaisa võttis vanaema perenime(mis polnud tegelikult üldse vanaema neiupõlve perenimi). Ja lapsendas minu ema, võõra perenime ja geenidega lapse.
Minu igasugune austus selle vastu. Sellest me teada saime alles siis, kui mu ema suri 4 aastat tagasi. Vanaisa oli alati õige vanaisa. Ei teinud ta kunagi mu onul ega emal vahet.
Minul teine laps on minu perenimega. Üks põhjus on ka see, et see on üsna harulane nimi ja kuna kõigil suguvõsa lastel on isa järgi perenimi, siis mina sellepärast panin oma perenime. Lapse osal selle vastu polnud midagi.
Vanema oli abielludes saanud uue perenime, mis polnud ta neiupõlve nimi. Lahutades jäi perenimi vanaemale alles(ei vahetanud tagasi), vanaisa(minu kasuvanaisa siis, ema kasuisa) võttis sama nime, mis vanaemal oli ja ja elasid elu lõpunu vanaema esimese abikaasa perekonnanimega.
Ma ei sünnita last, kui ma abielus pole.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 19:04 Kui abielus pole, läheb selle nimi, kellel ilusam on.
Ma ei vahetaks abielludes ka oma nime koledama vastu välja, miks ma peaks endale nii tegema.
Õige suhtumine, n_ssida võib ka niisama lusti pärast mehega, kohe ei pea lapseteo peale mõtlema.Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2025 19:27Ma ei sünnita last, kui ma abielus pole.