Emadus: valik või naiseks olemise paratamatus

[Külaline]

Vanainimesed räägivad oma lastelasrest, sest mitte millestki muust pole rääkida. Kui oleks midagi huvitavat tehtud, küll nad rääkiks ka sellest.

Üks tuttav vana inimene pühendas oma elu karjäärile, aga kunagi ei rääkinud sellest. Pärast seda, kui lähedasi enam polnud, muutus kibestunuks ja hakkas kiruma teisi, mis neil viga, neil on vähemalt perekond. Keegi pole süüdi, kui inimene teeb valiku karjääri kasuks, ega teised perekonda kingituseks ei saanud. Inimene teeb ise valikuid. Kui on rahul, hästi, kui kahetsema hakkab, siis tegi järelikult vale valiku.

[Tõutäkk]

Inimeste vaba tahe
Pereloomist ja lapsi ei prioritiseerita ning eelistatakse lastetut paarisuhet. Tänapäeval vabatahtlike lastetute % suurem kui viljatute.

Lastesaamine pole tänapäeval tõesti prioriteet. Tõttöelda tundub, et paljud paarid eelistavad teadlikult lastele looma. Tihti on peredes mõlemal oma loom, enamasti koer. Minu tutvusringkonnas on palju üksikuid naisi, kes ei soovigi kaaslast ega peret-lapsi, see-eest aga on neil kass(id).

Kõik on muidu tore, aga tulevikus ei hakka need kassid-koerad meile pensionit maksma vaid ikka needsamad vähesed lapsed. Siis ei tohiks ka pahandada, et riiki tuuakse sisserändajaid, sest nemad on need, kes sigivad ja loodetavasti siis tulevikus ka töötavad, et riigikassasse makse maksta.

Võiks ju sisse tuua vaid naissoost sisserändajaid, mehi leiab ka kohapealt.

[Külaline]

Inimeste vaba tahe
Pereloomist ja lapsi ei prioritiseerita ning eelistatakse lastetut paarisuhet. Tänapäeval vabatahtlike lastetute % suurem kui viljatute.

Lastesaamine pole tänapäeval tõesti prioriteet. Tõttöelda tundub, et paljud paarid eelistavad teadlikult lastele looma. Tihti on peredes mõlemal oma loom, enamasti koer. Minu tutvusringkonnas on palju üksikuid naisi, kes ei soovigi kaaslast ega peret-lapsi, see-eest aga on neil kass(id).

Kõik on muidu tore, aga tulevikus ei hakka need kassid-koerad meile pensionit maksma vaid ikka needsamad vähesed lapsed. Siis ei tohiks ka pahandada, et riiki tuuakse sisserändajaid, sest nemad on need, kes sigivad ja loodetavasti siis tulevikus ka töötavad, et riigikassasse makse maksta.

Võiks ju sisse tuua vaid naissoost sisserändajaid, mehi leiab ka kohapealt.

Kle, ära rõvetse.

[Tõutäkk]

Vene meeste naised kõik küll ei tööta. Paljudel on tasuv töö ja see võimaldab naisel lapsi kasvatada.

Ega eesti meeste naised ka kõik ei tööta. Kui mu laps lasteaias käis, siis rühma laste emadest enamus tööl ei käinud, kodukontor ka siis veel populaarne polnud. Mõnel üksikul oli beebi, aga väga suur osa olid lihtsalt kodused emad. Igatahes oli neid rohkem kui töölkäivaid emasid. Venelastel ei ole siin teisiti midagi, pigem mõnikord imestan, et rikka mehe naine käib kuskil madalapalgalisel tööl. Rimis on üks komplekteerija mingi jubedalt ärasüstitud näoga, mu mehe firmas olid liini peal mitu sellist naist tööl. Käisid tööl kasukaga ja kalli autoga mees tuli õhtul järgi. Eesti naised ei läheks sellistele kohtadele tööle, kui mees oleks rikas.

Võiks olla nii, et abikaasade tasutavat sotsiaalmaksu saaks jagada.
Tihtilugu lähevad naised tööle vaid sel põhjusel, et saada ravikindlustust ja tulevikus pensioni.
Seadused ei luba paraku minna poole kohaga tööle, st sots maks tuleks tasuda ikkagi alampalga pealt.
Võiks olla nii, et abikaasa saaks poole kuni täis miinimumsotsiaalmaksu üle kanda naisele, kes saaks siis olla tööl kas poole kohaga või olla täielikult kodune. Oma firmas sageli vormistataksegi naine lihtsalt selleks tööle, et ta saaks olla kodune, kuigi see tegelikult on vaid fiktiivne, seega ebaseaduslik.
Aga võiks olla seadustatud sel moel, et alampalgast ülejäävat sotsiaalmaksu saaks üle kanda oma seaduslikule abikaasale, mille toel siis tema saaks olla kodune või teha tööd väiksema tööajaga.
Ei pea just 100% saama võib ka nt 50% olla. Ehk kui mees saab ametlikult palka 2x miinimupalka, siis ühe miinimumpalga ulatuses kandes sots maksu naisele saaks naine õiguse töötada 50% tööajaga ja kui mees saab 3x miinimupalka, siis saaks naine õiguse olla kodune ja talle kanduks üle miinimumpalga ulatuses sotsmaks.
St mitte ei kanta naisele raha, vaid see tasutud sots maks arvestataks nii, nagu selle oleks maksnud naine.

[Külaline]

Ilus auto ja kasukas ei tähenda veel rikkust. Leidub neid, kes panustavad kogu palga välise sära peale. Uhke auto küll ja pruntis huuled, aga elavad Lasnal 2-toalises ja söövad nuudleid. Lapsed poolpaljad ja näljased. Kui mõnes saates vaesuses elavat peret näidatakse, kellele annetusi kogutakse, siis hakkab silma, et pereemadel sageli pikad sädelevad kunstküüned.

[Külaline]

Mina oma lapsi küll luksauto ja kasuka vastu ei vahetaks. Lastest on nii palju rõõmu, nad armastavad mind, aga luksautoga harjud paari nädalaga ära ja see tundub tavaline, paari aasta pärast ta enam pole mingi luksauto jne. Ma natuke kadestan neid, kes asju maailma kõige tähtsamaks peavad, raha on lihtsam hankida kui armastust ja õnne.

[Külaline]

TÄNAPÄEVAL kuidas on emadus mingi "paratamatus"? Vahendid, võimalused nii lapsi saada kui mitte saada on kordades suuremad kui aastaid tagasi. Mõttetu halin, kui ise ka ei tea, mida tahaks, nagu üks siin- jahvatab, miks tema lapsi ei taha ja mis kõik koledat sellest sünnib, ise tunneb pidevat painet ja survet ja üritab ennast veenda, et aga ei taha ju. Kedagi ei huvita, kas tahad või miks ei taha, ära saa siis. Ole oma valikutega siis õnnelik ja vait, kui suudad. Meie oleme oma valikutega rahul, lapsed on saadud õnnelikus abileus mõlema soovil ja neile võimaldatud tore pere, hea kodu, haridus ja elus head eeldused toimetulekuks.

[Külaline]

TÄNAPÄEVAL kuidas on emadus mingi "paratamatus"? Vahendid, võimalused nii lapsi saada kui mitte saada on kordades suuremad kui aastaid tagasi. Mõttetu halin, kui ise ka ei tea, mida tahaks, nagu üks siin- jahvatab, miks tema lapsi ei taha ja mis kõik koledat sellest sünnib, ise tunneb pidevat painet ja survet ja üritab ennast veenda, et aga ei taha ju. Kedagi ei huvita, kas tahad või miks ei taha, ära saa siis. Ole oma valikutega siis õnnelik ja vait, kui suudad. Meie oleme oma valikutega rahul, lapsed on saadud õnnelikus abileus mõlema soovil ja neile võimaldatud tore pere, hea kodu, haridus ja elus head eeldused toimetulekuks.

Sekundeerin. Õige jutt!
Täpselt nii ongi: ära saa lapsi kui ei taha. Keegi ei sunni.
Kedagi (peale paari netitrolli) ei huvita ka.
Mina olen rahul oma valikuga saada. See oli minule kasulik, nagu ma ytlesin, tõmbas elu käima.
Sina oled rahul oma valikuga mitte saada.
Kõik on happyd

[Külaline]

Mina oma lapsi küll luksauto ja kasuka vastu ei vahetaks. Lastest on nii palju rõõmu, nad armastavad mind, aga luksautoga harjud paari nädalaga ära ja see tundub tavaline, paari aasta pärast ta enam pole mingi luksauto jne. Ma natuke kadestan neid, kes asju maailma kõige tähtsamaks peavad, raha on lihtsam hankida kui armastust ja õnne.

Suurem osa mehi armastab oma autot rohkem, kui oma naist. Eriti, kui nad saaks piiranatult valida.

[Külaline]

Mina oma lapsi küll luksauto ja kasuka vastu ei vahetaks. Lastest on nii palju rõõmu, nad armastavad mind, aga luksautoga harjud paari nädalaga ära ja see tundub tavaline, paari aasta pärast ta enam pole mingi luksauto jne. Ma natuke kadestan neid, kes asju maailma kõige tähtsamaks peavad, raha on lihtsam hankida kui armastust ja õnne.

Luksusauto ja laps ei ole ometi teineteist välistavad asjad.
Miks seda siin kogu aeg argumendiks tuuakse?
Te pidite autosalongis ankeedi täitma või?
Tädi leti taga:
“Märkisite siia, et kahe lapsega? Kas see on tõsi? Ei, ei. Siis me teile küll Lexust ei müü, näete sealpool on Ford Sierrad. Küsige sealt! Ja kondoomilett on meil seal teisel korrusel, äkki astute sealt ka läbi?”
Kus salongis te käite, tekib küsimus

[Külaline]

TÄNAPÄEVAL kuidas on emadus mingi "paratamatus"? Vahendid, võimalused nii lapsi saada kui mitte saada on kordades suuremad kui aastaid tagasi. Mõttetu halin, kui ise ka ei tea, mida tahaks, nagu üks siin- jahvatab, miks tema lapsi ei taha ja mis kõik koledat sellest sünnib, ise tunneb pidevat painet ja survet ja üritab ennast veenda, et aga ei taha ju. Kedagi ei huvita, kas tahad või miks ei taha, ära saa siis. Ole oma valikutega siis õnnelik ja vait, kui suudad. Meie oleme oma valikutega rahul, lapsed on saadud õnnelikus abileus mõlema soovil ja neile võimaldatud tore pere, hea kodu, haridus ja elus head eeldused toimetulekuks.

Sekundeerin. Õige jutt!
Täpselt nii ongi: ära saa lapsi kui ei taha. Keegi ei sunni.
Kedagi (peale paari netitrolli) ei huvita ka.
Mina olen rahul oma valikuga saada. See oli minule kasulik, nagu ma ytlesin, tõmbas elu käima.
Sina oled rahul oma valikuga mitte saada.
Kõik on happyd

Sorry, aga te kumbki ei jäta õnnelikku mulje. Palju kibedust pulbitseb kommentaaridest. Õnnelik pereema foorumis lösutamas.

[Külaline]

TÄNAPÄEVAL kuidas on emadus mingi "paratamatus"? Vahendid, võimalused nii lapsi saada kui mitte saada on kordades suuremad kui aastaid tagasi. Mõttetu halin, kui ise ka ei tea, mida tahaks, nagu üks siin- jahvatab, miks tema lapsi ei taha ja mis kõik koledat sellest sünnib, ise tunneb pidevat painet ja survet ja üritab ennast veenda, et aga ei taha ju. Kedagi ei huvita, kas tahad või miks ei taha, ära saa siis. Ole oma valikutega siis õnnelik ja vait, kui suudad. Meie oleme oma valikutega rahul, lapsed on saadud õnnelikus abileus mõlema soovil ja neile võimaldatud tore pere, hea kodu, haridus ja elus head eeldused toimetulekuks.

Sekundeerin. Õige jutt!
Täpselt nii ongi: ära saa lapsi kui ei taha. Keegi ei sunni.
Kedagi (peale paari netitrolli) ei huvita ka.
Mina olen rahul oma valikuga saada. See oli minule kasulik, nagu ma ytlesin, tõmbas elu käima.
Sina oled rahul oma valikuga mitte saada.
Kõik on happyd

Sorry, aga te kumbki ei jäta õnnelikku mulje. Palju kibedust pulbitseb kommentaaridest. Õnnelik pereema foorumis lösutamas.

Midaiganes, peaasi, et ise rahul olen
Selles ju see point ongi: kes tahab lapsi teha, see tehku.
Kes ei taha, ärgu tehku. Millest see “kas peab?”. Vastus on lihtne: ei pea.

[Külaline]

Need lastetud vanainimesed, keda mina tean, on eranditult KÕIK kahetsenud, et neil pole lapsi.

Mõnel oli oma teadlik valik, mida hiljem kahetseti. Mõne elu läks lihtsalt nii... (näiteks mees suri ja uut meest naine enam ei tahtnud, sest armastas jäägitult seda, kelle kaotas). Päris paljud naised jäid vene ajal abordi tagajärjel viljatuks. Jne.

Ei tea mitte ühtegi naist, kes oleks vanaduses kiitnud, et ta on nii rahul, et tal lapsi ei ole.

[Külaline]

Need lastetud vanainimesed, keda mina tean, on eranditult KÕIK kahetsenud, et neil pole lapsi.

Mõnel oli oma teadlik valik, mida hiljem kahetseti. Mõne elu läks lihtsalt nii... (näiteks mees suri ja uut meest naine enam ei tahtnud, sest armastas jäägitult seda, kelle kaotas). Päris paljud naised jäid vene ajal abordi tagajärjel viljatuks. Jne.

Ei tea mitte ühtegi naist, kes oleks vanaduses kiitnud, et ta on nii rahul, et tal lapsi ei ole.

Naised hakkavad jah tavaliselt kahetsema 50+ ja mehed 70+. Et oleks ikka võinud olla. Osad mehed, kes ei teinud lastest väljagi, hakkavad siis vanast peast täiskasvanud lastele külje alla ujuma.

[Külaline]

See finantsvabadus on nagu mingi uue aja religioon See on nagu nirvaana, milleni püritakse, aga tegelikult enamasti ei jõuta.
Sel juhul on perekond ja lapsed ainsad, kellele loota võib.
Vara varaks, aga kui omaealised sõbrad-tuttavad mingil hetkel kõrvalt kaduma hakkavad, mis on paratamatu, on nooremast põlvkonnast ikkagi rõõmu ja võib-olla ka tuge.

Kunagi lugesin, kuidas üks noor inimene kirjutas, kui vanaks saab hakkab sõbrannadega lõbusalt aega veetma, reisima, kohvikutes, teatrites käima. Tore mõte, aga reaalselt ei tea keegi ette, milline on vanana tervis ja elurõõm. Inimestel võiks olla suurem tugi perekonnast ja mõelda tasub ka kaugemale tulevikule. Hing võib olla noor, aga kui tervis enam ei luba ringi rännata ja elu täiel rinnal nautida või elukaaslast, omaealisi ja vanemaid sugulasi kõrval pole, mis siis peale noorema põlvkonna ja nende tegemiste veel rõõmu võiks pakkuda? Mis “õhtuks”, peale töö, seikluste ja kogemuste veel alles on, millele heldimusega mõelda? Vanad inimesed enamasti ei räägi uhkelt, et küll sai elus tööd rabatud ja vara kogutud, vaid jutustavad rohkem lastest ja lastelastest. Samas kui lastega tegelemine üldse huvi ei paku ja ollakse veendunud, et üksi või elukaaslasrga on meelepärasem olla, siis vastu tahtmist pole ka mõtet perekonda luua.

Ei taha kulutad elu parimaid aastaid laste taktis. Vanaduses rõõmu pakkumine ei korva 20-40 vahel neile kulunud aega. Mis neist ikka vanaduses rääkida, elavad oma elu.

Mõttetu naine. Loodan, et su mees leiab endale normaalse naise.

[Külaline]

Ei taha kulutad elu parimaid aastaid laste taktis. Vanaduses rõõmu pakkumine ei korva 20-40 vahel neile kulunud aega. Mis neist ikka vanaduses rääkida, elavad oma elu.

Kui pärast tagasi vaadates saad siiralt (endale, mitte foorumis) öelda, et “oli, mis oli, aga vähemalt ma krt elasin täiega” - siis anna tuld. Kellelgi ei tohiks midagi öelda selle kohta.
Paraku, paljud (mitte kõik, aga paljud) lastetud elavad tâiesti nüri: tööle-koju-tööle elu.
Pole neil lapsi, pole neil ka midagi muud. Elu rõõm on uus Nikkolo kampsun (viide ühele teisee teemale siin). Ja see on küll kurb.
Ka paljude lastega inimeste elu on kurb, nii et jõuame taas sinna: ela kuidas tahad, peaasi, et tagasi vaadates poleks piinavalt kahju tühjade päevade pärast, millest pole midagi meenutada.

[Külaline]

Inimeste vaba tahe
Pereloomist ja lapsi ei prioritiseerita ning eelistatakse lastetut paarisuhet. Tänapäeval vabatahtlike lastetute % suurem kui viljatute.

Lastesaamine pole tänapäeval tõesti prioriteet. Tõttöelda tundub, et paljud paarid eelistavad teadlikult lastele looma. Tihti on peredes mõlemal oma loom, enamasti koer. Minu tutvusringkonnas on palju üksikuid naisi, kes ei soovigi kaaslast ega peret-lapsi, see-eest aga on neil kass(id).

Kõik on muidu tore, aga tulevikus ei hakka need kassid-koerad meile pensionit maksma vaid ikka needsamad vähesed lapsed. Siis ei tohiks ka pahandada, et riiki tuuakse sisserändajaid, sest nemad on need, kes sigivad ja loodetavasti siis tulevikus ka töötavad, et riigikassasse makse maksta.

Võiks ju sisse tuua vaid naissoost sisserändajaid, mehi leiab ka kohapealt.

Kusjuures, ma arvan, et see polegi nii paha mõte. Paraku, kui vaadata neid Lampedusa või mõne muu, sisserändajate tõttu kriisipiirkonnaks muutunud piirkonna fotosid, siis on paatides paraku ainult ja ainult mehed. Naisi-lapsi ei kuskil. Samas kui tulijateks oleks peaasjalikult naised, ei sipleks euroopa riigid sellise jamade käes, nagu praegu.

[Külaline]

Kunagi lugesin, kuidas üks noor inimene kirjutas, kui vanaks saab hakkab sõbrannadega lõbusalt aega veetma, reisima, kohvikutes, teatrites käima. Tore mõte, aga reaalselt ei tea keegi ette, milline on vanana tervis ja elurõõm. Inimestel võiks olla suurem tugi perekonnast ja mõelda tasub ka kaugemale tulevikule. Hing võib olla noor, aga kui tervis enam ei luba ringi rännata ja elu täiel rinnal nautida või elukaaslast, omaealisi ja vanemaid sugulasi kõrval pole, mis siis peale noorema põlvkonna ja nende tegemiste veel rõõmu võiks pakkuda? Mis “õhtuks”, peale töö, seikluste ja kogemuste veel alles on, millele heldimusega mõelda? Vanad inimesed enamasti ei räägi uhkelt, et küll sai elus tööd rabatud ja vara kogutud, vaid jutustavad rohkem lastest ja lastelastest. Samas kui lastega tegelemine üldse huvi ei paku ja ollakse veendunud, et üksi või elukaaslasrga on meelepärasem olla, siis vastu tahtmist pole ka mõtet perekonda luua.

Ei taha kulutad elu parimaid aastaid laste taktis. Vanaduses rõõmu pakkumine ei korva 20-40 vahel neile kulunud aega. Mis neist ikka vanaduses rääkida, elavad oma elu.

Mõttetu naine. Loodan, et su mees leiab endale normaalse naise.

Minu mees nii ei arva. Ta on vägagi õnnelik, et tal pole naist kes tahab teda lastega rakkesse panna parimas vanuses ja kes koormavad tema rahakotti 18+ aastat.
Asjatult loodad, mees kõrvalt luges su kommentaari ja poetas mokaotsas “sellised on normaalsed?” Irw

[Külaline]

Ei taha kulutad elu parimaid aastaid laste taktis. Vanaduses rõõmu pakkumine ei korva 20-40 vahel neile kulunud aega. Mis neist ikka vanaduses rääkida, elavad oma elu.

Kui pärast tagasi vaadates saad siiralt (endale, mitte foorumis) öelda, et “oli, mis oli, aga vähemalt ma krt elasin täiega” - siis anna tuld. Kellelgi ei tohiks midagi öelda selle kohta.
Paraku, paljud (mitte kõik, aga paljud) lastetud elavad tâiesti nüri: tööle-koju-tööle elu.
Pole neil lapsi, pole neil ka midagi muud. Elu rõõm on uus Nikkolo kampsun (viide ühele teisee teemale siin). Ja see on küll kurb.
Ka paljude lastega inimeste elu on kurb, nii et jõuame taas sinna: ela kuidas tahad, peaasi, et tagasi vaadates poleks piinavalt kahju tühjade päevade pärast, millest pole midagi meenutada.

Lastega oleks tööle-koju-lasteada-kooli-koju. 24:7 lastega rakkes, oma vabast ajast võin unistada kui mitu väikest last kodus oleks. Ei taha sellist elu, täielik orjapõli tundub. Neil on vägagi muud, lastega naine keda tean istub kahe väikse ja eelteismelise lapsega kodus, kuhugi reisima ei saa. Teisel mitu edukat ettevõtet, reisib maailmas ringi, saab omale asju osta sest ei sõltu mehe rahakotist. Paku kumb õnnelikum on?
Ja mis see lastega naiste elu rõõm suurem on? Laps ütles lalisedes “emme!” ja tegi kalli-kalli? Ei see pole kampsunist ülevam.

[Külaline]

Ei taha kulutad elu parimaid aastaid laste taktis. Vanaduses rõõmu pakkumine ei korva 20-40 vahel neile kulunud aega. Mis neist ikka vanaduses rääkida, elavad oma elu.

Kui pärast tagasi vaadates saad siiralt (endale, mitte foorumis) öelda, et “oli, mis oli, aga vähemalt ma krt elasin täiega” - siis anna tuld. Kellelgi ei tohiks midagi öelda selle kohta.
Paraku, paljud (mitte kõik, aga paljud) lastetud elavad tâiesti nüri: tööle-koju-tööle elu.
Pole neil lapsi, pole neil ka midagi muud. Elu rõõm on uus Nikkolo kampsun (viide ühele teisee teemale siin). Ja see on küll kurb.
Ka paljude lastega inimeste elu on kurb, nii et jõuame taas sinna: ela kuidas tahad, peaasi, et tagasi vaadates poleks piinavalt kahju tühjade päevade pärast, millest pole midagi meenutada.

Lastega oleks tööle-koju-lasteada-kooli-koju. 24:7 lastega rakkes, oma vabast ajast võin unistada kui mitu väikest last kodus oleks. Ei taha sellist elu, täielik orjapõli tundub. Neil on vägagi muud, lastega naine keda tean istub kahe väikse ja eelteismelise lapsega kodus, kuhugi reisima ei saa. Teisel mitu edukat ettevõtet, reisib maailmas ringi, saab omale asju osta sest ei sõltu mehe rahakotist. Paku kumb õnnelikum on?
Ja mis see lastega naiste elu rõõm suurem on? Laps ütles lalisedes “emme!” ja tegi kalli-kalli? Ei see pole kampsunist ülevam.

Võibki olla nii või naa. Laste olemasolu ei määra edukust.
Nagu ma ytlesin, mul tõmbasid lapsed elu käima. Nii tööalaselt, reiside jms kohapealt. Ennist juba kirjeldasin seda ka. Ja minu elu oleks ilma lasteta tühi ja mõttetu. Mitte niivõrd laste endi pärast, seda ka. Aga just kõik see muu osa, mis nad kaasa on toonud. Ma poleks elus viitsinud välismaale elama minna kui mul lapsi poleks. Never ever..
See ei tähenda, et teistel on samamoodi.
Igale oma. Ja laste saamine pole kohustuslik. Sellepärast ongi see teemaalgatus jabur. Kas peab? Ei pea